Obsah (7)
§ 100§ 105§ 116§ 101§ 102§ 108§ 99KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2020, Narva Tsiviilasja number 2-20-9801 Tsiviilasi A V hagi Z V va
§ 100lg 4).
- Mõista Z V alaealise lapse A V kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.03.2020 - 06.07.2020 eest, summas kokku 629.00 (kuussada kakskümmend üheksa) eurot.
- Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 04.08.2020 määrusega käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati Z V i tasuma alaealisele lapsele A V elatist summas 100.00 eurot kuus, alates 04.08.2020 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulud
- Jätta menetluskulud poolte menetluskulud puuduvad. endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad Kohtuotsus saata pooltele. Edasikaebamise kord 1
(8)Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Viru Maakohtule on 07.07.2020 esitatud A V (hageja) hagi Z V (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtub, et kostja alates märtsist 2020 hageja ülalpidamises ei osale. Enne tasus kostja lapsele elatist 20.00 - 50.00 eurot kuus. Hageja proovis leppida kostjaga kokku elatise tasumises summas 150.00 eurot kuus, kuid edutult. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras kuus alates 01.03.
- 03.08.2020 teatas hageja, et kostja on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ning omab sissetulekut. Kostja ettevõte tegeleb puu- ja juuviljade ning marjade müügiga. Tööle on ka võetud müüja, kes saab palka. Müügitelk asub N R poe ees. Seega kostja oma sissetulekuid varjab. Olles osaliselt töövõimetu, on kostja võimeline töötama. Hageja seadusliku esindaja sissetulekud kuus on kokku summas 447.99 eurot (peretoetus 60.00 eurot, AS E 117.99 eurot, tütre elatis 270.00 eurot). Hageja teeb ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kostja tasub hagejale elatist summas 150.00 eurot kuus, alates 01.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise tasuda tema arvelduskontole XXX igakuiselt kuu 10-ks kuupäevaks. Kostja vastuväited Kostja on nõus, et peab lapsele elatist maksma, kuid ei ole nõus tasuma elatist miinimummääras kuus. Kostja on andnud hageja seaduslikule esindajale raha hageja ülalpidamiseks, sh ka märstsis
- Nimelt kandis kostja 2020 aasta märtsis hageja seaduslikule esindajale 35.00 eurot spordiriiete ostmiseks, 100.00 eurot jalgratta ostmiseks ning 40.00 eurot jalgratta remondiks. Kostja elab koos elukaaslase, elukaaslase kahe alealise lapse ning kostja ja elukaaslase ühise lapse A V . Kostja elukaaslane on töötu, Eesti Töötukassas arvel, saab töötutoetust, mille maksmine lõpeb augustis
- Kostjal on osaline töövõimetus, millega seoses saab ta Eesti Töötukassalt toetust 219.30 - 254.62 eurot igakuiselt. Toetus kantakse kostja noorema poja kontole, kuna kostja enda konto on arestitud. Muid sissetulekuid kostja ei oma. Kostjal puudub ka vara, millel arvelt elatist tasuda. Kostja on küll füüsilisest isikust ettevõtja, kuid siiski sissetulek puudub. Kostja igakuised kulud on järgmised: korteri üür 80.00 eurot, kommunaalkulud 54.00 eurot suvel ning 90.00 - 100.00 eurot talvel, N V igakuine võlgnevuse tasumine 100.00 eurot, noorema lapse lasteaed 50.00 - 70.00 eurot, mobiilinternet 15.00 eurot, kodune internet 10.00 eurot, elekter 12.00 eurot, E E AS 13.50 - 15.00 eurot. Seega on kostja igakuine kulu summas 390.50 eurot, s.o kulud ületavad tema sissetulekuid. Väljatoodud kulud ei sisalda kulutusi toidule, riietele, jalanõudele, hügieenitarvetele. Kostjat aitavad tema ema ning elukaaslane. Hagejale miinimummääras elatise tasumisel, ei jää hagejal raha ei oma teise lapse ega oma pere ülalpidamiseks. Arvestada tuleb ka, et osa lapse vajadusi on kaetud riiklike toetustega, elatist tuleb toetuste võrra vähendada. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist summas 50.00 eurot kuus. 2
(8)Kohtusitsungil teatas kostja, et ta on nõus tasuma hagejale elatist summas 100.00 eurot kuus. Hageja täiendavad seisukohad Hageja seaduslikul esindajal kinnisvara puudub, hageja seaduslik esindaja omab sõiduautot Lada Samara 2108
(1996). Hageja seadusliku esindaja igakuiseks sissetulekuks on töötasu AS-is R E 580.00 eurot, peretoetus 60.00 eurot ja elatiseabi 100.00 eurot. Hageja seaduslik esindaja tasub igakuiselt eraisikult võetud laenu summas 100.00 eurot kuus. Hageja septembrikuu kulutused on olnud kokku summas 485.00 eurot. Kostjal on keskmine töövõime, seega on ta võimeline töötama. Kostja tarvitab alkoholi ning käib kasiinos. Kostja oma tegelikke sissetulekuid varjab. Arvestades samas kostja töövõimetust, teeb hageja kostjale ettepaneku tasuda elatist summas 150.00 eurot kuus. 10.11.2020 teatas hageja, et alates 01.12.2020 on tema seaduslik esindaja töötu. Kostja omab aga mitteametlikku sissetulekut, kaupleb voodipesuga. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning kuulanud pooled ära, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et A V (hageja) vanemateks on T R (hageja seaduslik esindaja) ja Z V (kostja). Poolte vahel ei ole vaidlust ka, et hageja elab emaga, kostja, s.o lapse isa, elab lapsest eraldi. Puudub vaidlus ka, et kostja ei ole hagejale elatist korrapäraselt tasunud. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
§ 100
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas 3-2-1-136-13, p 11).
§ 100
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 3
(8)Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
§ 105
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
§ 116lg 1).
Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
§ 101
lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on töötasu alammäär 584.00 eurot, millest ½ on 292.00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja on ka menetluse käigus teinud kostjale ettepaneku tasuda talle elatist summas 150.00 eurot kuus. Elatise väljamõistmiseks
§ 101lg 1 sätestatud miinimummääras ei ole vaja üldjuhul lapse vajadusi tõendada.
Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et tulenevalt
§ 101
lg 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu
- aprilli
- a otsus tsiviilasjas nr 32-1-21-15, p 14). Samas on Riigikohus selgitanud ka, et lapse vajadusi tuleb hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise. Kostja on leidnud, et hageja poolt nõutud elatise summa ei ole põhjendatud, arvestades tema töövõimetust, sissetulekut ning teiste ülalpeetavate arvu. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
§ 102
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
§ 102
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejale elatist maksta. Kui vanem on
§ 102
lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
§ 101
lg 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.
Mõjuvaks põhjuseks võib
§ 102lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas 4
(8)vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Esiteks märgib kohus järgmist. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostjal on lisaks hagejale veel üks laps A V (isikukood XXX). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohustatud andma ülalpidamist oma täiskasvanud elukaaslasele ega tema lastele ning seega kohus ei arvesta, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel tema elukaaslane ja kolm alaealist last. Kohus arvestab aga, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks laps, s.o A V . Kostja on tuginenud vastuväidete esitamisel muuhulgas ka sellele, et ta on töövõimetu, töötu ning varatu. Kostja esitas S tõendi, millest nähtub, et tal on keskmine liikumispuue (tlk 83). Kostja saab Eesti Töötukassalt toetust 254.62 - 263.11 eurot kuus, mis kantakse tema noorema lapse kontole (tlk 84). Kostja enda konto on arestitud. Kohtu poolt tehtud päringutest nähtub, et kostjale kuulub sõiduauto Audi M1
(1993), sõidukile on 07.02.2017 seatud keelumärge. Kostjal kinnisvara puudub. Kostja on füüsilisest isikust ettevõtja (registrikood XXX). Kohtule esitatud ning kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjal oleks püsiv sissetulek töötasu näol. Kohtule ei ole samas esitatud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et kostjal puuduvad võimalused töötasu teenimiseks ning oma sissetulekute suurendamiseks. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Seoses kostja osalise töövõimetusega peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Töövõimetuse tuvastamine või seda enam osaline töövõime ei tähenda koheselt, et isikul puudub võimalus tulu teenida. Kohus möönab, et kostja puhul võib töö leidmine tema tervislikust seisundist tulenevalt olla raskendatud, kuid kindlasti ei saa kohus nõustuda, et see on täiesti võimatu. Kohus on seisukohal ka, et eluliselt usutav on, et kostja teenib mitteametlikku sissetulekut voodipesuga kauplemise näol, kuna ka äriregistris on tema FIE tegevusalaks märgitud „tekstiili, rõivaste ja jalatsite jaemüük kioskites ning turgudel“. Arvestades sealjuures kostja ametlikku sissetulekut (254.62 - 263.11 eurot kuus) ning tema igakuiseid väljaminekuid (vähemalt summas 390.50 eurot, tlk 12), on kostjal mitteametlikku sissetuleku omamine eluliselt usutav, mille suurus on samas kohtu hinnangul tuvastamata. Kohtule ei ole mistahes usaldusväärseid tõendeid, millest nähtuks, kui palju tegelikkuses kostja mitteametlikku tööd teeb ja raha teenib, esitatud. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada ka Ida-Virumaa majanduslikku olukorda ning reaalset olukorda tööturul, kuid ka sel juhul on kohus seisukohal, et töötasu teenimine vähemalt Eesti Vabariigi minimaalses töötasus kuus (2020 aastal 584.00 eurot kuus), on kostja puhul tõenäoline ning võimalik. Kohus lähtub seega sellest, et kostja on praegusel juhul võimeline teenima töötasu vähemalt miinimummääras kuus, s.o summas 584.00 eurot. Kohus on seisukohal samas, et ka minimaalsest sissetulekust kuus (584.00 eurot) ei jätkuks hagejale miinimummääras elatise maksmiseks ning kostja enda ülalpidamiseks. Arvestada tuleb ka, et kostjal on veel üks laps, keda tuleb lisaks hagejale samuti ülal pidada. Kostjalt hageja kasuks elatise miinimummääras väljamõistmisel osutuks kostja teine laps praegusel juhul varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04. detsembri 2013 otsuse nr 3-2-1-136-13, p-st 14 tuleneb, et vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. 5
(8)Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine
§ 102
lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Seega, hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt nõutud elatise summat. Kohus selgitab taas, et vanemad peaksid eelduslikult kandma lapsega seotud kulusid võrdselt. Seega kui hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, peaks sellises ulatuses andma ülalpidamist ka tema ema. Kohus tegi hagejale ettepaneku oma kulutuste tõendamiseks. Vaatamata sellele, et mistahes usaldusväärseid tõendeid hageja oma kulutuste tõendamiseks esitanud ei ole, on iseenesest mõistetav, et laps peab igapäevaselt kusagil elama, sööma, riietuma jne. Hageja seadusliku esindaja poolt esitatud selgitustest ja tõenditest nähtub, et tema sissetulekuks on samuti tasu ca miinimummääras kuus, lisaks saab ta riigilt peretoetust 60.00 eurot kuus ning praegusel ajal ka elatiseabi 100.00 eurot kuus. Kohus on teinud päringuid registritesse, millest nähtub, et hageja seaduslikul esindajal kinnisvara, sõiduautod ja kanded äriregistris puuduvad. Arvestades seega hageja seadusliku esindaja sissetulekut ja varalist seisu, leiab kohus, et ka hageja emal ei ole võimalik anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras kuus (292.00 eurot). Oma sissetulekust peaks hageja seaduslik esindaja eelduslikult katma ka enda kulusid. Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendi nr 3 2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kohus on seisukohal, et hageja mõlema vanema sissetulekud on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas kuus. Kohus möönab, et oluliselt suurema töötasuga töökoha (või lisatöö) leidmine on kohtu hinnangul piirkonna eripära arvestades ilmselgelt keeruline. Eeltoodu määrab ka laste tavalise elulaadi, mõnevõrra säästlikum majandamine on hageja vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu. Kohus leiab, et lapse igapäevaste kulude kindlaks tegemisel on muuhulgas mõistlik lähtuda uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), kus on leitud, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses ning 11 - 13 aastaste laste ülalpidamiskulud on suuruses 313.00 eurot kuus (uuringu tabel 6). Sama uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuse kaupa, vanuses 7 – 12 on kuluks hinnatud 319.00 360.00 eurot. Kohus peab siin vajalikuks arvestada ka asjaolu, et uuringus leiti üldiselt, et IdaVirumaal on kõige madalamad kulud. Arvestades seega eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et hageja esindaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et lapse ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad elatise miinimummääraga, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis summas 150.00 eurot kuus. Nimetatud summas on ka hageja korduvalt teinud kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. 6
(8)Suurema elatise väljamõistmine asetaks aga kostja praegusel ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Tähtis on, et lapse vajadused saaksid rahuldatud. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et riik maksab alaealistele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealiste ülalpidamiseks saab kasutada. Samuti on Riigikohus korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Eeltoodut arvestades on kohtu arvates antud juhul lapse igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab igakuiselt lapsele elatist summas 150.00 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (
§ 116
lg 1) sama suures ulatuses hagejate seadusliku esindaja (ema) panus ning riiklikud toetused. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.03.2020, kuna sellest ajast alates kostja lapsele elatist ei tasu.
§ 108
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 ja 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi
§ 99
mõttes, arvestades muu hulgas ka kohustatud isiku varalist seisundit
§ 102ja § 105 lg 3 mõttes.
Küll on kohtupraktikas leitud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19 ja Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Kostja on kohtule teatanud, et ta on varasemalt hagejale elatist tasunud, sh ka märtsis 2020. Mistahes usaldusväärseid tõendeid kostja aga selle kohta kohtule esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõudmine alates märtsist 2020 on seega põhjendatud. Kuna hageja ei ole avaldanud, et tema kulud olid enne hagi esitamist teistsugused kui hagis märgitud, ning pooled ei ole teatanud, et hageja vanemate varaline seis oli enne hagi esitamist teistsugune, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi alates 01.03.2020 - 06.07.2020 eest summas 629.00 eurot (4*150.00 + 29.00 (150.00 /31 *6)). Kohus on seisukohal, et nimetud summas tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei pane kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav, kuna hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt vaid 4 kuu eest. Kohus on seisukohal ka, et kostja hageja vanemana pidi olema teadlik, et tema alaealine laps vajab ülalpidamist ning kohusetundlik lapsevanem saanuks oma kohustust täita vabatahtlikult. 7
(8)Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hageja arvelduskontole. Kohus selgitab pooltele ka, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), s.o hagejal on võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Kohus rahuldas käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise taotluse 04.08.2020 määrusega. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 386 lg 5 tuleb hagi tagamise abinõud käesoleva otsuse jõustumisel tühistada. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud seega puuduvad. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 8
(8)