) § 132 p 3 kohus otsustas: 1. A M kaebus rahuldada, tühistada PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 21.10.2020 otsus väärteoasjas nr 2316,20,004169 ning lõpetada väärteomenetlus
2.
alusel hüvitada riigieelarve vahenditest A Mle tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 9231,60 eurot (sisaldab käibemaksu 1538,60 eurot). Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (
) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus on kuulutatud ja avalikult teatavaks tehtud 17.02.2021.a. Asjaolud 21.09.2020 koostatud väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemise aeg 01.11.2018 – 13.12.
Kaitsjad on järgmistel seisukohtadel. Menetleja on väärteootsusega leidnud, et väärtegu pandi toime vaid 04.06.2019, mistõttu ei saa A. M ette heita teistel ajahetkedel toimunut. Järelikult on ka menetleja ise jõudnud järeldusele, et tasakaalu imiteerimise episoodi ning 06.08.2019 koosoleku episoodi puhul ei ole väärteo toimepanemine piisavalt tõendatud või tegu ei kujuta endast KarS § 1531 lõikele 1 vastavat tegu. Tegemist on sisuliselt süüdistusest loobumisega. 04.06.2019 episoodis etteheidetu on vastuolus kogutud tõenditega ning toetub kannatanu ebausaldusväärsetele ütlustele. L. M ütlused on ebausaldusväärsed ning vastuolus teiste tõenditega. Riigikohus on lahendi xxxx punktis 9 sedastanud, et kui kannatanu ütlused on asja lahendamisel ainus või määrava tähtsusega tõend, peab kannatanu ütluste hindamisel käsitlema iseäranis põhjalikult kõiki ütluste usaldusväärsust mõjutavaid asjaolusid. L. M ütlused lähevad vastuollu A. M, S. C, R. M ja M. M väärteomenetluses kogutud ütluste kui isikuliste tõenditega. Need xxxx töötajad on kinnitanud, et L. M lõpetas detsembris 2019 töösuhte xxxx omal soovil seetõttu, et esitas A. Mle ultimaatumi – kas töölt lahkub 2 tema või S. C. A. M soovis, et jätkaks S. C. Ei ole eluliselt usutav, et L. Ml ei tekitanud selline asjaolude käik trotsi ning muid negatiivseid emotsioone seoses A. Mga. L. M ütlused on vastuolus tema enda sotsiaalmeedia postitusega, milles teatas enda lahkumisest xxxx, olles väga positiivne ja tänulik kõigile töötajatele, sealhulgas A. Mle. L. M käitumine ei vasta seksuaalse väärkohtlemisega alandatud isiku tüüpilisele käitumisele. Kuivõrd L. M ütluste usaldusväärsuses esinevaid asjaolusid ei ole väärteootsuses kõrvaldatud ega saagi kõrvaldada, ei tohi Riigikohtu lahendi 1-15-10967 p 9 kohaselt L. M ütlusi tervikuna lugeda usaldusväärseteks. A. Ml oli võimatu 04.06.2019 kl 13:00-14:00 etteheidetud tegu toime panna, sest ta ei olnud sel hetkel xxxx majaski, rääkimata selle esimesel korrusel asuvas koridoris. A. M osales xxxx (xxxx) koosolekul kuni 13:00 ning pärast seda lahkus xxxx majast. Isegi juhul, kui kohus peab võimalikuks arutada kõike väärteo kirjelduses etteheidetut, ei ole teo toimepanemine A. M poolt tõendatud. Väidetav tasakaalu kaotamise episood on äärmiselt umbmäärane ja tõendamata. Riigikohus on oma lahendi xxxx punktis 7.1 selgitanud, et teo toimepanemise aja ja koha sedastamine väärteoprotokollis on vajalik kaitseõiguse teostamiseks, kusjuures võimalikke kahtlusi tuleb in dubio pro reo-põhimõtte kohaselt tõlgendada isiku kasuks. Selles episoodi kohaselt on A. Mle etteheidetud nelja erinevat tegu, tegude toimepanemise ajavahemik on esitatud ilma konkreetsete kuupäevadeta. Seega on tegemist niivõrd umbmäärase teokirjelduse ning toimepanemise aja määratlusega, et see pärsib oluliselt kaitseõiguse teostamist. L. M ütlusi ei toeta ükski salvestis, ehkki xxxxi koridorides on videovalvesüsteemid. 06.08.2019 episoodis nimetatud koosolekul osales peale A. M ja L. M veel seitse inimest ning seitsmest kuus (R. E, R. M, S. V, S. C, A. K ja K. R) eitavad sellise teo toimepanemist. E K möönab sellise teo toimumist, kuid tema ning L. M ütlustest sisaldub olulisi vastuolusid. Nimelt väidab L. M, et etteheidetav tegu pandi toime koosoleku kestel toimunud pausi ajal, kui ta istus A. M kõrval. Samas väidab E. K, et A. M katsus L. M pluusi enne koosoleku algust, kui mõlemad seisid. Kohtumenetlus Kohtuistungitel kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsjad, kohtuvälise menetleja esindaja, samuti uuris kohtule esitatud ja väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid ning kuulas ära isikulised tõendiallikad: tunnistajad L M, A F, S L-K, V O, S H, E K, L L, K R, A K, R E, S V, S C, R M, J H, C K, A-R L, M M. Kaebuse esitaja ja kaitsjad jäid esitatud kaebuse juurde. Kaitsjate hinnangul on esimese kahe episoodi osas vaid üks tõend, s.o L. M ütlused, kolmas episood tugineb aga L. M ja E. K ütlustele, mis on ebausaldusväärsed. Menetluses ei ole välja toodud tõendeid, mis tõendaks väärteoprotokollis ja – otsuses etteheidetut. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on arusaadavalt kirjeldanud väärteootsuses A. Mle etteheidetavaid tegusid ning vastavalt
Mle etteheidetavate tegude kirjeldustes rikkumise aeg, koht ja etteheidetav teo sisu, millega on A. Ml olnud võimalus tutvuda ning ennast kaitsta, esitades väärteoprotokollile vastulause ja väärteootsusele kaebuse Harju Maakohtule. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebaja väitega, et L. M ütlused on ebausaldusväärsed ja vastuolus teiste tõenditega. Kohtuliku arutamise järeldused
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.
lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti peab kohus lahendama
3 Kuna vaidlus on tõusetunud selles, milliseid väärteootsuses kajastatud episoode lähtuvalt väärteo toimepanemise ajast on kohtuväline menetleja A. Mle üldse ette heitnud, võtab kohus esmalt seisukoha nimetatu osas. Kohus arvestab, et nii väärteoprotokollis kui ka -otsuses kattuvad väärteo lühike kirjeldus, milles on muuhulgas kajastatud ka väärteo toimepanemise aeg ja koht ning otsust ja väärteoprotokolli koostoimes lugedes on selgelt arusaadav, et A. Mle heidetakse ette järgmisi episoode: ajavahemikul 01.11.2018-13.12.2019 mitte vähem kui neli korda, 04.06.2019 ja 06.08.2019. Kohus möönab, et väärteootsuses toodud nö eraldi täiendav rida väärteo toimepanemise aja kohta ei kattu täies mahus lühikirjelduses tooduga ning on ka vastuoluline (väärteoprotokolli kohaselt oli väärteo toimepanemise aeg 01.11.2018 – 13.12.2019 ning väärteootsuse järgi 04.06.2019 13:00 – 04.06.2019 14:00), kuid nimetatu ei tähenda, et kohus peaks kõrvale jätma väärteo lühikirjelduses kajastatu ja juhinduma üksnes sellest nö eraldi reast. Kohus lähtub väärteoprotokollist kui tervikust ning kohtu hinnangul vastab see ka
sätestatule. Nimelt andmed, mis tuleb väärteoprotokolli märkida, on loetletud
§-s 69 ning sama sätte lõike 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas muuhulgas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Just nii on kohtuväline menetleja ka toiminud ning asjaolu, et kohtuväline menetleja on väärteootsuses märkinud veel eelimetatud täiendava rea, saab pidada küll mõneti ebaõnnestunuks ning esmapilgul isegi eksitavaks, kuid ei muuda väärteoprotokollis ja –otsuses kajastatud teisi andmeid seetõttu asjakohatuks. Järgnevalt hindab kohus, analüüsides esitatud tõendeid nende kogumis, kas väärteootsuses kajastatud sündmused on aset leidnud ning jaatava vastuse korral kontrollib A. Mle etteheidetava väärteo koosseisupärasust. Ajavahemikul 01.11.2018-13.12.2019 A. Mle etteheidetud vähemalt neli erinevat tegu. Kuigi kohus tõdes, et nii väärteoprotokollist kui ka -otsusest nähtuvad piisava selgusega, milliseid väärteo toimepanemise aegu on silmas pidanud kohtuväline menetleja, ei tähenda nimetatu, et kõik kajastatud episoodid võimaldavad kohtul kontrollida menetlusaluse isiku poolt talle etteheidetava teo sooritamist. Kohus nõustub kaitsjate seisukohaga, et väidetav tasakaalu kaotamise episood on äärmiselt umbmäärane. Riigikohus on lahendis xxxx punktis 7.1 märkinud, et teo toimepanemise aja ja koha näitamine on vajalik nii kaitseõiguse teostamise, jurisdiktsiooni kui ka võimaliku aegumise kontrolliks ning võimalikke kahtlusi teo toimepanemise ajas või kohas tuleb seejuures in dubio pro reo-põhimõtte kohaselt tõlgendada isiku kasuks. Kuigi Riigikohus on ka märkinud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna, sõltub see konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest (3-1-1-76-11 p 9.2). Praeguses asjas ei heideta A. Mle ette ei jätkuvat või vältavat süütegu, vaid konkreetseid sündmusi, mistõttu peaks need olema ajaliselt piiritletud ning teo toimepanemise aja määratlemist väärteo lühikirjelduses ei saa pidada piisavaks. Kohtuväline menetleja, märkides nelja võimaliku õigusvastase teo jäämise ligikaudu aastasesse ajavahemikku, konkretiseerimata seejuures isegi täpseid kuid, on võtnud ilmselgelt menetlusaluselt isikult võimaluse ennast kaitsta. A. M on eitanud väärteo toimepanemist ning on usutav, et sellises olukorras puudub menetlusalusel isikul võimalus esitada asjakohaseid vastuväiteid ning teda süüstavaid andmeid ümber lükata. Seda enam, et ka L. M ise ei mäletanud, millistel kuupäevadel väidetavad intsidendid aset leidsid, enda sõnul mäletas ta vaid perioodi. Samas andis L. M ka perioodi osas erinevaid selgitusi. Nii kirjeldas ta, kuidas A. M hakkas teesklema tema rindadele kukkumist pärast tema edutamist, s.o järelikult alates maist 2018, samas andis ta ka ütlusi, et pigem võis see olla alates 2019 suvest kuni lõpuni. Seejuures vastates kaitsja küsimustele, millistel kuudel võisid intsidendid toimuda, kas näiteks jaanuaris 2019, veebruaris 2019, märtsis 2019, augustis 2019, detsembris 2018, ei olnud L. M selleski kindel, väites, et ei oska öelda, ei välista, on tõenäoline. Samuti on L. M nimetanud umbmääraselt ka väidetavate sündmuste kordade arvu. Esialgselt andis ta ütlusi, et kordi oli 10-15, kuid parandas ütlusi ning väitis, et kordade arv, 4 mida täpselt mäletab, oli 4-5. Samas, nagu kohus eelnevalt märkis, ei mäletanud ta ei konkreetseid kuid ega perioodi, rääkimata kuupäevadest, samuti ei osanud öelda, millise vahemikuga need sündmused toimusid. Vastavaid ütlusi, mis osundaksid ettenähtud ajavahemikul väärteokirjelduses toodule, ei andnud ka kohtus üle kuulatud tunnistajad. Samuti ei kinnitanud tunnistaja M M, kellega L. M sai tema enda sõnade kohaselt väga hästi läbi, et L. M oleks talle midagi sellist väitnud. Seega on väidetavalt ajavahemikul 01.11.2018-13.12.2019 nelja erineva võimaliku sündmuse kohta väärteootsuses kirjeldatud ajal ja kohas vaid L. M ebamäärased ütlused, mis on vastuolus A. M ütlustega. Olukorras, kus väärteo toimepanemise aeg ja koht on teadmata ka L. Mle endale ning puuduvad mistahes teised tõendid antud episoodi osas, leiab kohus, et vastuolusid A. M ja L. M ütlustes ei ole võimalik kõrvaldada ning teo toimepanemist A. M poolt väärteo kirjelduses toodud viisil ja ajavahemikul ei saa tõsikindlalt jaatada. Seda enam, et eelkirjeldatud andmetest lähtuvalt ei ole ka kuidagi võimatu, et kõik neli väidetavat tegu võisid toimuda juba rohkem kui kaks aastat tagasi, s.o alates maist 2018 kuni veebruarini 2019. KarS § 81 lg 3 kohaselt väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. A. Mle etteheidetav tegu kolmeaastast aegumistähtaega ei sätesta. Samuti ei esine KarS § 81 lõikes 7 märgitud asjaolusid, mis tooksid kaasa väärteo aegumise peatumise. Aegumine on aga absoluutne menetlustakistus. Eelnevat arvestades ning lähtudes KrMS § 7 lg 3 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks, leiab kohus, et väärteoasjas alustatud menetlus nelja erineva teo suhtes, mis väidetavalt pandi toime ajavahemikul 01.11.2018-13.12.2019, tuleb
29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna teos ei ole võimalik tuvastada väärteo tunnuseid. 04.06.2019 episood Nimetatud episoodis heidetakse A. Mle ette seda, et ta ajavahemikul kell 13.00-14.00 xxxx asuva xxxx esimesel korrusel asuvas koridoris tõmbas sõrmega L M tahte vastaselt viimasel seljas, rinnahoidja peal kantud kleidi kaeluse kehast eemale ja vaatas pluusi kaelusest sisse L. M keha. Esmalt märgib kohus, et kuigi kohtu hinnangul oli nii väärteoprotokollist kui ka –otsusest võimalik aru saada, et kohtuväline menetleja heitis A. Mle ette väärteo toimepanemist 04.06.2019, on kohtuväline menetleja konkreetse kellaaja märkinud alles väärteootsuses. Kuigi sellega on kohtuväline menetleja väljunud väärteoprotokollis kajastatust, oli otsuses toodud kellaaeg menetlusalusele isikule ja tema kaitsjatele teada juba enne väärteootsuse koostamist, mistõttu ei saanud väärteootsuses kajastatu tulla A. Mle üllatusena ning tegemist ei ole järelikult ka kaitseõiguse rikkumisega. Nimelt on juba kohtuvälises menetluses esitatud vastulauses väärteoprotokollile alapunktis 18 kaitsja välja toonud, et kuigi väärteo kirjelduses on episoodi kirjeldatud vaid kuupäevaliselt, on nii L. M oma ütlustes ning menetleja ka A. M ülekuulamisel sedastanud, et episood toimus väidetavalt ajavahemikul 13.00-14.00, seega on menetleja tegelikkuses fikseerinud ka väidetava teo kellaajaliselt. Kellaaja märkimist väärteootsuses ei saa pidada ka menetlusaluse isiku olukorda raskendavaks võrreldes väärteoprotokollis kajastatuga, kuna sündmuse konkretiseerimine võimaldab isikul ennast just paremini kaitsta ning selliselt on menetlusalune isik ka toiminud. Eelnevat arvestades saab väärteootsuses 04.06.2019 näidatud teokirjeldust ühes kellaaja ja kohaga võtta L. M ja A. M väidete kontrollimiseks aluseks ka kohus. Teiseks peab kohus antud episoodi juures vajalikuks täiendavalt märkida, et vaatamata ebaselgusele väärteokirjelduses, mille kohaselt tõmbas A. M kleidi kaeluse eemale ja vaatas pluusi kaelusest sisse, arvestab kohus L. M ütlusi, millest nähtuvalt oli tal sel päeval seljas kleit ning väärteokirjelduses sõna pluusi märkimist saab pidada ebatäpsuseks, mis ei muuda kajastatut sisuliselt. 5 L. M ütluste kohaselt oli ta 04.06.2019 kella ühe ja kahe vahel enda tolleaegse osakonna ukse taga koridoris ja koridoris tuli vastu A. M ja nad jäid tööalaselt rääkima möödaläinud esietendusest. Ühel hetkel tuli A. M talle lähemale, tal oli seljas triiksärgi kaelusega kleit ja A. M tõmbas tal seljas olnud kleidi eemale, vaatas sisse. Tal oli seal paljas ihu ja pesu, A. M lasi kaeluse lahti, hakkas kõva häälega naerma ja läks enda kabineti poole. Rääkis sellest intsidendist enda elukaaslasele. A. M eitas toimunut, selgitas, et tema kalender on avalik ning 04.06.2019 oli teatrijuhtide kogunemine, tema kabinetis juhatuse koosolek ning kell üks väljaspool xxxx kohtumine. Juhatuse koosolek toimub kell 11.00-13.00, on hetki, kus ta ei saa viibida nii kaua, st et juhatus istub ilma temata edasi, kuna tal on mingi teine kohtumine. Lahkus varem, et jõuda järgmisesse kohta. Liigub majas sisehoovi kaudu, kuna seal paikneb tema transpordivahend. Ei liigu läbi eesukse, ei läbi ka turundusosakonna uksetagust. Kuna väidetav sündmus toimus poolteist aastat tagasi, ta kindlasti ei mäleta, mida ta ühes päevas teeb, ei mäleta, kas sel päeval kella ühe ja kahe vahel pärastlõunal üldse läks turundusosakonna juurde või mitte. Vastuseks kohtuvälise menetleja küsimustele selgitas, et arvatavasti lahkus selleks, et jõuda kell üks sellesse kohta, tal oli eraeluline kohtumine väljaspool maja. Ei oska öelda, mis kell ta tagasi tuli. Järgnevalt kontrollibki kohus kaitsjate väiteid, et A. M ei saanud talle 04.06.2019 etteheidetavat väärtegu toime panna, kuna ei viibinud väärteootsuses näidatud ajal, s.o kell 13.00-14.00, väidetava süüteo toimepanemise kohas. Selle kohta, et A. M osales 04.06.2019 xxxx (xxxx) koosolekul, on kohtule esitatud A. M töökalendri väljavõte, millest nähtub tõepoolest, et kella üheteistkümneks on kalendrisse märgitud xxxx ning kell 13.00 on märgitud tähed LP. Kuigi A. M ei mäletanud, mida tähendavad tähed LP, väites vaid, et tegemist oli eraelulise kohtumisega väljaspool maja, ei ole kohtu hinnangul siiski võimatu, et isegi juhul, kui tegemist oli A. M poolt nimetatud kohtumisega, võis ta tagasi Xxxx majas olla juba enne kella kahte. Vastupidised mistahes andmed puuduvad. Ka A. M ise ei osanud öelda, mis kell ta tagasi tuli. Seega ei välista A. M töökalendri väljavõte iseenesest võimalust, et 04.06.2019 viibis A. M väärteootsuses näidatud ajal ja kohas, s.o ajavahemikul 13.0014.00 Xxxx Xxxx esimesel korrusel asuvas koridoris ning vastuolu A. M ja L. M sellekohastes ütlustes jäi nimetatud tõendi põhjal kõrvaldamata. Paraku ei kõrvaldanud A. M ja L. M ütlustest esinevat vastuolu 04.06.2019 võimaliku aset leidnud sündmuse kohta ka kohtus üle kuulatud tunnistajad. Ükski tunnistajatest ei näinud A. Md väärteootsuses näidatud ajal ja kohas olevat ning L. M kleidikaelusest sisse vaatamas, samuti ei kinnitanud keegi ka tema väljaspool maja viibimist. Tunnistaja V O küll selgitas, et kui minna direktori kabinetist sisehoovi, ei pea turundusosakonna kabinetist mööduma, st toetas A. M ütlusi osas, et sisehoovi minnes ei läbi ta turundusosakonna uksetagust, ei tähenda see, et A. M ei oleks saanud turundusosakonna ukse taga viibida pärast majja tagasi tulemist. Seega on 04.06.2019 aset leidnud võimaliku sündmuse kohta väärteootsuses kirjeldatud ajal ja kohas vaid L. M ütlused, mis on vastuolus A. M ütlustega. Samas ei ole Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt välistatud isiku süüditunnistamine ka vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla kannatanu ütlus. Kuid sellise ühe tõendi põhjal kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud (Riigikohtu lahend 1-15-10967, p 6). L. M ja A. M ütluste usaldusväärsust hindab kohus kogumis pärast viimase episoodi osas seisukoha võtmist. 06.08.2019 episood 06.08.2019 episoodis on A. Mle ette heidetud seda, et ta sel päeval direktori kabinetis toimunud osakonna koosolekul kõvaliste isikute nähes tõmbas tahtlikult, inimväärikust alandaval eesmärgil, 6 sõrmega L M tahte vastaselt viimasel seljas, rinnahoidja peal kantud pluusi kaeluse kehast eemale ja vaatas pluusi kaelusest sisse L. M keha. L. M ütluste kohaselt 06.08.2019 koosolekul oli tal seljas pluus, mille kaelus oli kummiga, istus A. Mst paremal pool ning pausi ajal tõmbas A. M pluusi kummi enda poole, vaatas sisse ja lasi selle kummi kõvasti tagasi, seda võisid näha teised koosolekul olijad, rääkis sellest juhtunust pärast E. K. Paus tekkis, kuna uus töötaja ei saanud tabeleid kiiresti lahti. Tavaliselt laua keskel istus A. M, tema istus paremal käel ja vastas istus E. K. A. M eitas juhtunut ning ei mäletanud, et oleks tegu toime pannud. Selgitas, et koosolekute ajal nad pausi ei tee, maksimum koosoleku pikkuseks on 1 tund. Ovaalse laua taga on 12 kohta, tema istub laua keskel, on kõigile nähtav. Kui ta teeks midagi ebatavalist, siis see oleks kõigile näha. Kohtule on esitatud 06.08.2019 reklaamikoosoleku protokoll, millest nähtuvalt võtsid koosolekust osa A. M, R E, R M, S V, S C, A K, K R, E K ja L M, koosolekut protokollis A K. Järelikult kõrvalised isikud, keda on silmas peetud väärteokirjelduses ning kes võisid näha A. Md L. M pluusikaelusest sisse vaatamas, said olla koosolekul osalenud isikud. Nimetatud isikud on kõik kohtus ka tunnistajatena üle kuulatud ning tunnistajad R E, R M, S V, S C, A K ja K R eelkirjeldatud käitumist A. M poolt ei näinud. Küll aga andis teistest tunnistajatest erinevaid ütlusi E K, kes selgitas, et on näinud sellist olukorda, kus L tuli turundusosakonna koosolekule natuke hiljem kui teised, meeleolu oli ülemeelik, tehti nalja, L ja A. M kohtusid kohvilaua ees, A tõmbas korraks Ll kummist pluusi ja selle peale jäi L kohmetult seisma, A tuli naeruga laua juurde koosolekut pidama. Samas erinevalt L. Mst, kes kirjeldas juhtunut kui laua taga istudes toimunut, rääkis tunnistaja seega esmalt juhtumist, mis toimus kohvilaua taga seistes. Alles pärast, saades teada L. M versiooni toimunust, ei välistanud ta võimalust, et nad võivad rääkida mitmest erinevast juhusest. E. K ütluste kohaselt nägi ta ka laua taga kummi tõmbamist, kuid ei ole kunagi väitnud, et A. M vaatas laua taga L. M särgi sisse, on näinud, et see on justkui nalja olukorras, nii istudes kui seistes toimunud juhtum. Selgitas, et need ei olnud samal koosolekul toimunud juhtumid, kui toimus juhtum istumise ajal, oli paus koosolekul, tõstis korra pilgu üles ja nägi seda sekundit kui käis selline tõmbamine ja sellega oli see lõppenud. Sellel hetkel istus tema kõrval paremal pool A K. Ei tea, kas juhtum, mida kirjeldas kohtuvälisele menetlejale, toimus 2019 augustis, võis toimuda ka 2019 juunis. Võis olla nii, et menetleja küsis, et kas see võis olla 2019 augustis, mille peale tema ütles, et võis olla. Kui luges teisipäeval xxxx L juhtumist, mida tema kirjeldas, siis tal tuli see meelde, et oli ka selline juhus, kus nad istusid. Sai teada sellest, et räägivad kahest erinevast juhtumist. Koosolekud on neil igal nädalal, arvab, et augustis 2019 oli koosolekuid rohkem kui üks. Koosolekud toimusid teisipäeviti ja kui see päev ei saanud toimuda, siis toimus selle nädala mõnel teisel päeval. Järelikult on E. K kindel, et on toimunud juhtumid, kus A. M on tõmmanud L. Ml pluusi eemale, kuid ei mäleta, millisel koosolekul toimus see kohvilaua taga seistes ja millal ümber laua istudes. Kuigi tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei olnud ta konkreetses kuupäevas kindel ning laua taga istudes aset leidnud sündmus meenus talle ajakirjandusest loetu põhjal, ei ole kohtul põhjust seetõttu tema ütlusi vastuolulisteks lugeda või ütlustes tervikuna kahelda. On usutav, et isik ei mäleta kuupäevaliselt olukordi, mis toimusid mitmeid kuid tagasi, rääkimata juhtumitest, millest praeguseks ajaks on möödas juba ligikaudu poolteist aastat (kohtuvälises menetluses andis ütlusi vastavalt väärteootsuses kajastatule 28.07.2020). Teatud juhtumid võivadki detailsemalt meenuda alles pärast nende meelde tuletamist ja olukordades, kus neid on võimalik seostada mingi konkreetse teise situatsiooniga. Antud juhul ongi E. K rääkinud sündmusi seoses turundusosakonna koosolekutega. Kohus ei sea L. M ja E.K ütlusi kahtluse alla ka seetõttu, et ainult nemad rääkisid koosolekul aset leidnud pausist erinevalt teistest koosolekul viibinud isikutest ja A. Mst. Analüüsides L. M ja E.K ütlusi ei saa kuidagi väita, et nad oleksid silmas pidanud pikka pausi, kus koosolek mõneks ajaks näiteks üldse katkestatakse vms, vaid sellist pausi, mis võis tekkida korraks sõnavõttude ajal. On igati 7 usutav, et koosolekul võivad aset leida väikesed pausid kas siis mõtete korrastamiseks, dokumentide järjestamiseks, sõnavõtjate vahetumiseks vms, mis mööduvad kiiresti ja ei kesta kaua. Just sellisest võimalikust pausist rääkis kohtu hinnangul ka E. K, väites, et tõstis korra pilgu üles ja nägi seda sekundit kui käis selline tõmbamine ja sellega oli see lõppenud. Järelikult ei ole põhjust rääkida mitmeid minuteid kestvast pausist, vaid sellisest lühiajalisest, kus sekundi jooksul sai ka intsident aset leida. Kohtu hinnangul ei võtagi pluusikaelusest tõmbamine aega rohkem kui sekund, mistõttu on usutav, et teistele kohalolijatele võis intsident jääda märkamatuks, kuna just nimelt sellel sekundil nad A. M või L. M poole ei vaadanud. Kuna kohtule ei ole esitatud selliseid kindlaid andmeid või argumente, mille pinnalt seada E. K ütlusi kahtluse alla, ei pea kohus tema ütlusi ebausaldusväärseteks ning arvestab nendega. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et E. K, kes nägi L. M pluusikaeluse eemale tõmbamist pealt, kirjeldas sündmust siiski erinevalt L. Mst. Kui L. M väitis, et A. M vaatas pärast kummitõmbamist pluusikaelusest sisse, siis E. K rõhutas, et ta ei ole kunagi väitnud, et A. M vaatas laua taga L. M särgi sisse, on näinud, et see on justkui nalja olukorras. Lähtudes E. K kui juhtumit pealt näinud isiku ütlustest saab kohtu hinnangul seega lugeda tõendatuks, et 06.08.2019 direktori kabinetis toimunud osakonna koosolekul tõmbas A. M L. M seljas olnud pluusi kaeluse kehast eemale, kuid ei vaadanud pluusi kaelusest sisse. Kuigi L. M väitis vastupidist, ei ole kuidagi välistatud, arvestades sellist tavatut situatsiooni tervikuna, et L. M arvates võis A. M vaadata ka kaelusest sisse, kuid tegelikkuses midagi sellist ei toimunud. On usutav, et selline arusaam võis L. Ml tekkida, kuna juhtunu kestis väga kiiresti ning üsna tõenäoliselt olukorras, kus meesterahvas tõmbab naisterahval pluusikaeluse eemale, siis võib naisterahvas eeldada, et seda on tehtud kindlal eesmärgil ehk sooviga vaadata ka pluusikaelusest sisse. Siiski ei ole välistatud, et pluusi kaeluse kehast eemale tõmbamine võib toimuda ka ilma pluusi alla vaatamata ning lähtudes tunnistaja E. K ütlustest see antud juhul nii oligi. Kohus ei pea ka usutavaks, et turundusosakonna koosolekul, kus ümberringi on palju isikuid, hakkaks koosolekut juhtiv isik tema kõrval istuva naisterahva pluusikaelusest sisse vaatama. Üsna tõenäoliselt ei oleks selline teguviis jäänud märkamatuks ka teistele kohalviibijatele ning lisaks E.Kle oleksid sellekohaseid ütlusi saanud anda ka teised tunnistajad. Kõike eelnevat arvestades tuleb järelikult välja selgitada, kas A. M tegevus (tõmbas L. M pluusi kaeluse kehast eemale) 06.08.2019 koosolekul võib vastata KarS § 1531 lg 1 koosseisule. Ühtlasi kontrollib kohus L. M ja A. M ütluste usaldusväärsust 04.06.2019 episoodi kohta, st kas A. M võis tõmmata L. M kleidi kaeluse kehast eemale ja vaadata kleidi kaelusest sisse, täites sellegagi KarS § 1531 lg 1 koosseisu. KarS § 1531 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku tegevuse eest. Järelikult selleks, et heita A. Mle ette KarS § 1531 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, tuleb kindlaks teha järgmised olulised koosseisulised elemendid: - kas tegu oli teise inimese tahte vastane; - kas teo toimepanijal oli olemas inimväärikust alandav eesmärk või oli see tagajärg; - kas tegu oli kehalise seksuaalse iseloomuga ning toime pandud tahtlikult. Kohtu hinnangul annavad olulist informatsiooni tunnistajad, kes töötasid võimalike juhtumite ajal Xxxx Xxxxs ning kellele oli teada töökohal valitsev õhkkond, kes olid näinud A. M ja L. M omavahelist suhtlust ning nendega ka kokku puutunud. Lähtudes tunnistaja A F ütlustest, mille kohaselt ei olnud temal A. Mga sõprussuhteid ning nad olid professionaales suhtes, siis järelikult teisiti, nö familiaarselt ja vabalt, suhtles A. M just nendega, keda pidas sõpradeks ning kes talle ka samaga vastasid, samas isikutega, keda ta lähemalt ei tundnud, suhtles ametlikult. Just nii on A. M käitumist kirjeldanud ka näiteks tunnistaja M M, tuues välja, et A. M kallistas inimesi, kellega oli loodud juba selline suhe, et võid kallistada, ei täheldanud, et lihtsalt inimene tuleb ja A läheb ja 8 esimese asjana kallistab, seal pidi olema eelnev kontakt, mi seda võimaldas. A. M käitumist tööl ning tema isikuomadusi on iseloomustanud teisedki tunnistajad. Tunnistaja S L-K ütlustest nähtub, et tema jaoks on A. M naljad olnud alati naljakad, need ei ole kunagi ei solvavad ega ahistavad. Näiteks tuleb A. M koridori peal vastu, on ülirõõmus, võib tervitades kallistada, õhku tõsta, keerutada, tema jaoks ei ole see kuidagi ahistav. Samal ajal võib tema kõrval ka abikaasa seista ja A. M võib ikka selliseid asju teha. Ei ole kunagi selle peale tulnud, et see võiks kuidagi ahistav olla. A. Md jätkub igale poole, alustades koristajast, teeb nalja puhveti naistega. Tema arust ei ole A. M käitumises pahatahtlikkust, tema arust on lõbus. Ei ole näinud, et A. M oleks L. Mga ebasündsalt käitunud. Vabameelsem käitumine tähendab tema jaoks seda, et teatris on kunsti inimesed ja teevad võib-olla rohkem nalja. Tantsijatena käivad nad laval napimate kostüümidega, väikesest peale on harjunud poistega koos olema nappides riietes ja poisid katsuvad neid, mis käibki töö juurde. Arvab, et üldse kunstiinimesed ja näitlejad ongi natuke teistsugused, neil lähevad piirid natuke laiemalt, aga see ei tähenda, et nad oleksid kuidagi ebamoraalsemad teistest. Nad on üks suur pere, neil ongi sellises heas mõttes toredad naljad. Tal endal läheb teatris 25 hooaeg, ei ole kordagi näinud, et A. Ml oleks olnud mõne alluvaga ebasobiv intsident. Nii palju kui tema on A. Mga näinud inimesi suhtlemas, siis nad kõik teevad seal nalja ja nalja tegemine on vastastikune. Pigem on imelik, kui A. M läheb mööda ja sinust välja ei tee, see on pettumus, et mis tal täna viga on. A. M eesmärgiks on luua positiivne atmosfäär. Kui A. M oleks tahtnud kedagi ahistada, siis oleks A. M võinud minna näiteks kergemat teed ja viibida pidudel. A. M ei pidutse kunagi koos nendega, käib peol kuskil tund aega ja juba on kadunud. Kui A. M on koridori peal ja vabal ajal, siis ta võibki naljatlev olla, samas kabinetis mingile küsimusele vastates on ta alati väga konkreetne ja ei mingit nalja. Neid inimesi on palju, kes praegu A. M pärast südant valutavad. A. M tahab olla üks inimene nende seast, selline lihtne, tema kõne juurde kuuluvad alati naljad. A. M eesmärk ei ole kuidagi kedagi solvata või riivata, pigem üritab inimestel tuju tõsta ja olla positiivne. Tunnistaja V O ütluste kohaselt oli A. M käitumine teatri töötajatega vahetu, emotsionaalne. Kui A. Ml on inimesele midagi öelda ning kui sinna käis juurde ka kallistus või õlale patsutus, siis see tuli kõik loomulikult. A on ka teda kallistanud ja tema 70-aastast maalriprouat. Tunnistaja S H ütluste kohaselt kui on A. Mga koridoris kokku saanud, siis enamasti kallistavad, mõnikord teretavad. On kuulnud, et A. M teeb nalju, mis võivad olla kohatud, aga tal endal on ka suhteliselt must huumor, võib-olla mõni solvub selle peale, mõnel ei ole selle vastu midagi. Mõni teeb nalja vastu, mõni ei ütle midagi. Tunnistaja K R ütluste kohaselt ei ole ta näinud, et A. M oleks L. Mga halvasti või ebasündsalt käitunud. A suhtles kõigiga ühtemoodi, ei ole näinud ega kuulnud, et A. M oleks kellegi teise töötaja suhtes käitunud ebasündsalt või alavääristavalt. Tunnistaja R E ütluste kohaselt oli A. M juhina emotsionaalne ja sõbralik, elava loomuga, tegi nalja, kallistas. Ei ole näinud juhtumit, kus A. M kedagi kallistab ja on näha, et see sellele inimesele ei meeldi, kallistus võetakse rõõmuga vastu. Tunnistaja S Vi ütluste kohaselt tundus talle, et L. M ja A. M suhted olid väga head, talle tundus, et kohati isegi liiga, selles mõttes, et L. M käitus A kohati isegi familiaarselt. Tema ise juhi poole nii ei pöörduks. On kuulnud mingeid telefonikõnesid, kui L. M on A. Mga rääkinud, nagu räägiks sõbraga. A. M kallistab kui on sünnipäevad, kui oled midagi hästi teinud. A. M on teda ka kallistanud, ei ole tundnud ebamugavust. Tunnistaja S C ütluste kohaselt ei ole ta näinud, et A. M käitub L. Mga pahatahtlikult, ebasündsalt, nende omavaheline käitumine oli üldiselt sõbralik ja kollegiaalne. Tema arvates suhtles A oma kolleegidega üldiselt korrektselt, ühel korral A kommenteeris E K seeliku pikkust ja siis ta mõtles, et see ei olnud päris kohane, tal on tunne, et E võib-olla tundis ennast ebamugavalt. Tunnistaja A K arvates meeldib A. Mle oma kolleege kallistada, A. M on teda ka kallistanud, on sõbralikud, soojad kallistused. Tunnistaja E K ütluste kohaselt oli ta Aiga lähedane, tema arvates oli töökeskkond tavapärane, kui läks tööle, teda hoiatati, et Ai käitumine on väga familiaarne. A. M tüüpiline käitumine tähendab seda, et tuli ette olukordi, kus A oli ülemeelikus tujus, tüüpiline käitumine ei ole, et ta vaatas vastassoost isiku kolleegi särgi sisse. Asi on selles, et koosolekul, kus on oma osakonna kõik liikmed 9 ja ülemus, siis selline nali on ebamugav, paneb naise ebamugavasse olukorda. Sai aru, et L. Ml oli ebamugav. Tal endal on ka olnud ebamugavaid olukordi, pigem tundis ennast alandatuna, mitte seksuaalselt ahistatuna, isegi ei teadnud, et tal tegelikult oleks võimalus minna kuskile kaebama. Tunnistaja L L ütluste kohaselt on tema ja Ai suhe olnud professionaalne. Usaldusisikud (J H ja C K) on talle maininud, et olevat olnud A. M poolt mingisuguseid läbikäimisi või kallistamisi, mis osadele tantsijatele ei olnud kõige meeldivam, kuid seksuaalsusest midagi ei mainitud. Tunnistaja R M ütluste kohaselt oli A. M suhtlusstiil L. Mga sõbralik, avatud, A. M tegi kõikidega nalja, oli lõbus inimene. Lähtudes eeltoodud tunnistajate ütlustest ei ole kohtul põhjust kahelda, et A. M suhtlusstiil oli pigem vabameelsem ja sõbralik, ta armastas kallistada, oli väljaspool kabinetti tihti ülemeelikus ja lõbusas tujus ning tegi nalju, mis ei pruukinud kõikidele meeldida ning mis võisid olla muuhulgas suunatud ka naisterahva riietusele jms. Sellise iseloomustava materjali pinnalt leiab kohus, et on piisav alus jaatada lisaks 06.08.2019 aset leidnud juhtumile, s.o L. M pluusikaeluse kehalt eemale tõmbamisele, ka 04.06.2019 Xxxx Xxxx esimesel korrusel asuvas koridoris aset leidnud episoodi, s.o A. M poolt L M kleidikaeluse kehast eemale tõmbamist ning seda vaatamata sellele, et puudusid pealtnägijad. Kohus arvestab, et tunnistaja E. K ütluste kohaselt nägi ta lisaks 06.08.2019 aset leidnud juhtumile sarnast tegevust A. M poolt veel. Kuivõrd E. K ütluste kohaselt toimus 06.08.2019 juhtunu justkui nalja olukorras ning näiteks tunnistajad S L-K, S H ja R M kirjeldasid A. Md kui tihti nalja (sealhulgas kohatut) tegevat isikut, ei ole kuidagi välistatud, et sarnaselt käitus A. M L. Mga ka 04.06.2019. Küll ei saa aga kindlalt jaatada seda, et lisaks kleidikaeluse eemale tõmbamisele vaatas A. M 04.06.2019 episoodis ka kleidikaelusest sisse. Siinjuures ei saa jätta tähelepanuta, et L. M ütluste kohaselt oli tal seljas triiksärgi kaelusega kleit. Kohtu hinnangul olukorras, kus triiksärki kantakse tavapärasel viisil, s.t nööbid on kinni või avatud vaid paar nööpi, ei saa kaelustki eriti kehast eemale tõmmata, veel vähem sinna sisse vaadata. Siiski ei välista kohus, et sellise kaelusega kleidi kehast eemale tõmbamine võib piisava avatuse korral osutuda võimalikuks, küll ei saa aga kindlalt jaatada kaelusest sisse vaatamist. Samas isegi juhul, kui 04.06.2019 ja 06.08.2019 toimusid vaid kleidi- ja pluusikaeluse kehast eemale tõmbamised, möönab kohus, et eelviidatud A. M käitumine osundab tegevusele, mida ei pea aktsepteerima, mis on kohatu ning mis ei pruugi tunduda sugugi naljakas isikule, keda taoline tegevus isiklikult puudutab. Seega on antud juhul oluline tuvastada L. M kui isiku, kellele A. M tegevus oli 04.06.2019 ja 06.08.2019 aset leidnud episoodides otseselt suunatud, tegelik suhtumine toimunusse. Kohus jätab kõrvale tõsiasja, et A. M on meesterahvas ja väidetavalt aset leidnud sündmuste ajal L. M kui temast tunduvalt noorema naisterahva ülemus. Selline fakt iseenesest võib tekitada tarbetuid emotsionaalseid arvamusi ning luua pinnase oletusteks, mis takistavad objektiivse tõe väljaselgitamist. Kohus arvestab eelkõige tunnistajate ütlusi osas, mida nad on vahetult näinud või kogenud, mitte kuulnud kellegi teise käest või kujundanud enda arvamuse sootuks ajakirjanduse kaudu. Oluline on vältida tunnistaja enda subjektiivset hinnangut teist isikut puudutavale olukorrale ning tuvastada konkreetse isiku hoiak kindla tegevuse osas, kuna isikute arusaam lubatud ja keelatust on erinev ning erinev on ka isikute käitumismuster ja taluvuspiir. On usutav, et eelnimetatu sõltub isiku iseloomust, kasvukeskkonnast, kultuurilisest eripärast, õpitust ja kogetust, aga ka vanusest, soost, kogemustest, enesehinnangust, väärtushinnangutest ja paljust muust. Seega ei ole vale väita, et isikute teadmine ahistamisest on subjektiivne, st mida keegi endale ahistamisena teadvustab. Antud juhul see, mis tundub ühele isikule kohatu ja alavääristav, võib olla teisele täiesti tavapärane käitumine. Praeguses asjas on ilmekaks näiteks väidetav seksuaalse alatooniga ahistamine füsioteraapia kabinetis, kus tunnistajana ütlusi andnud A F hinnangul käitus A. M kabinetis viibiva isiku suhtes kohatult, võib-olla isegi ahistavalt (A. M otsustas lamada massaaži saava tantsija peal, kõditas), siis väidetav ahistatu, tunnistajana ütlusi andnud S L-K, isegi ei mäletanud sündmust. Tunnistajana andis ütlusi ka füsioterapeut S H, kelle ütluste kohaselt ei ole temale keegi öelnud, et oleks tundnud ennast kuidagi ebamugavalt pärast seda kui A. M on tema kabinetis käinud, kindlasti on A. M seal kedagi kallistanud. 10 Kuigi meesterahva poolt naisterahva kleidi või pluusi kaeluse kehast eemale tõmbamine ka ilma sinna sisse vaatamata võib kohtu hinnangul viidata seksuaalse iseloomuga tegevusele, puuduvad kohtul veenvad andmed selle kohta, et A. M tegevus oleks olnud L. M tahte vastane ning et A. M tegevuse tagajärjeks oli L. M inimväärikuse alandamine. Siinjuures arvestab kohus tunnistajate ütlusi nii L. M isikuomaduste kohta kui ka L. M ja A. M omavahelist suhtlemist ning L. M käitumist nii enne kui ka pärast aset leidnud intsidente. L. Mt kui rõõmsameelset, vahetu käitumisega ning kõigiga, sealhulgas A. Mga, vabalt suhtlevat isikut on kirjeldanud mitmed tunnistajad. S L-K ütluste kohaselt jättis L. M talle toreda ja rõõmsa mulje, viskab ka kogu aeg nalja, kindlasti ei ole suu peale kukkunud. L. M on jätnud talle mulje, et on teadlik enda ilust, on kena naisterahvas, silm särab ja on näha, et ta naudib seda, käitub vastavalt, pööritab silmi, ei ole kurb tüüp, vaid hästi särav, on pigem selline kallistaja tüüp, hästi avatud suhtlemisega. V O ütluste kohaselt oli L. M oma käitumiselt väga rõõmus, ülevoolavalt rõõmus, tahtis kõikidega suhelda. Kui tehti allapoole vööd nalju, siis ta ei jätnud võimalust ise õli tulle visata, lülitus sellesse aktiivselt kaasa, mitte ei läinud ära, et talle ei meeldi. Nendel kordadel, kui nägi L. Mt koos A. Mga, siis mitte ühestki hetkest ei olnud võimalik välja lugeda, et see suhtlus ei meeldinud talle ja ta ikka väga keerles A. M ümber, otsis tähelepanu. Naiskolleegid ütlesid, et L. M oli nagu kleepekas Ai küljes. Tunnistaja A K ütluste kohaselt oli L. M töökaaslasena väga sihikindel, ambitsioonikas, temperamentne, väljapoole inimene, suhtles kõigiga maja peal. Tema meelest suhtles L. M A. Mga sõbralikult, tundus, et L. M nautis seda, et saab juhtidega väga hästi läbi, see oli tema jaoks oluline. Tunnistaja R E ütluste kohaselt suhtlesid A. M ja L. M omavahel sõbralikult, L. M oli elava iseloomuga, tundus, et tal oli majas palju sõpru. Tunnistaja S C ütluste kohaselt oli L. M töötajana väga elavaloomuline, rõõmsameelne, teda jagus igale poole. Tunnistaja R M ütluste kohaselt oli L käitumine Ai suhtes familiaarne, teda hämmastas, et L lubas endale väga vaba suhtlust Aiga. L oli kõigiga hästi positiivne, aga lihtsalt võib-olla ei sobinud pilti L käitumine peadirektoriga. Tunnistaja M M ütluste kohaselt oli L. M tohutult positiivne, hästi optimistlik ning tal oli palju sõpru, A. M ja L. M suhtlesid omavahel hästi vabalt, soojalt, huumoriga, avatult, kallistasid, kindlasti mitte ebasündsalt. Tunnistaja E K ütluste kohaselt oli L väga emotsionaalne, kui tal oli hea tuju, siis kõik teadsid seda, kui tal oli halb tuju, siis teati ka seda, ta oli paljude inimestega kas väga lähedane või ei saanud läbi. Tunnistaja S H ütluste kohaselt oli L. M tore ja rõõmsameelne, alati jutustas kõigiga. Samuti lähtub kohus L. M enda ütlustest, et tema suhtlus A. Mga ei olnud ametlik, oli vahetu ning kaitsja küsimusele, et kas L. M arvates oli tema suhtlus A. Mga flirtiv, vastas L. M, et tema meelest mitte. Selline vastus ei ole resoluutne ning annab aluse väita, et ka L. M ise suhtlus A. Mga vabalt, mitteametlikult ning isegi flirtivalt. Just selliselt on A. M ja L. M omavahelist suhtlust kirjeldanud ka eelviidatud tunnistajad. Sellest lähtuvalt mõjuvad usutavalt ka A. M enda ütlused, et nad said L. Mga väga hästi läbi ning L. M hüppas talle ikka ise kaela. Kui eelnevalt tõi kohus lühidalt välja L. M positiivsema poole, siis ilmnesid tunnistajate ütlustest nähtuvalt L. Ml ka omadused, mis iseloomustavad teda konfliktse ja isegi pahatahtliku kolleegina. Nii tõi tunnistaja V O välja, kuidas terve maja oli vist kursis, et turundusosakonna kollektiivis oli konflikte, algatajaks L. M, kuna talle ei sobinud ükski osakonnajuhataja, kes oli loll ja kes oli laisk. L. M arvates ei viitsinud osakonnajuhatajad tööd teha ja kõik töö pandi tema õlgadele. Inimesed kuulsid pealt, et L. M lihtsalt peale esimest kohtumist uue osakonnajuhatajaga läks istus laua taha ning ütles, et milline on nüüd nende strateegia ja taktika, et sellest inimesest lahti saada. Teadmata üldse, milline see inimene on, mida ta endast kujutab. Selgitas, et L. M suutis osakonna enda selja taha saada ning osakonnajuhataja elu tehti põrguks. Samuti tõi tunnistaja välja, et L. M on teisest põlvkonnast, kus ühel päeval lepivad kokku, et ärme täna selle kolmandaga räägi, et vaatavad kuidas viimane käitub, selliseid inimkatseid tehti, see oli enne A lugu. Mõtles, et kui näiteks lähim kolleeg otsustab, et ta nüüd minuga kaks nädalat ei räägi, siis arvatavasti mõjub see üsna hävitavalt. Tehti ka nii, et kui see inimene läks ruumi, siis need kaks tõusid püsti ja läksid ruumist välja, kui inimene lahkus ruumist, tulid need kaks tagasi ja hakkasid tööd tegema, see oli juba töökiusamine. Sarnaseid 11 ütlusi V O osas, et L. M suhtus halvasti turundusosakonna juhtidesse ja püüdis neist lahti saada, andsid ka tunnistajad K R, R E, R M ja S V. Konfliktset käitumist enda suhtes tajus ka tunnistajana ütlusi andnud S C, kes oli L. M ajal viimane turundusjuht. Lisaks tõid tunnistajad K R, S V ja R M välja, et kui L. M töölt lahkus, siis olukord tööl paranes. Tunnistaja K R ütluste kohaselt sujus L. M töö üle kivide ja kändude, L. M ei olnud kõige parema iseloomuga inimene ja temaga koostöö oli väga keeruline tervel osakonnal, sest ta pidas ennast teistest targemaks ja andis sellest ka igal võimalusel märku. Tunnistaja S Vi ütluste kohaselt sai ta kiiresti aru, et tema Lt usaldada ei julgeks, jättis ebaküpse mulje ja nagu ka vaimselt väga emotsionaalse inimese mulje, läks tihti endast välja asjade pärast, mille pärast võib-olla ei peaks minema, lihtsad töömured või probleemid, tegi sellest kuidagi hästi suure draama. Kuulis, et L. M rääkis ka inimestest seljataga halvasti. Tunnistaja A K ütluste kohaselt kui L. M tuli nende osakonda tööle, siis õhkkond muutus koheselt, L. Ml vaheldus, kellega ta soovis suhelda ja kellega mitte, kes talle meeldis ja kes mitte. L. M on rääkinud, et tahtis S. C õõnestada. Teab, et kui L. M tööle tuli, tekkis justkui plaan ka eelmisest turundusjuhist Ü V lahti saamiseks. Algasid koosolekud L kodus, kuhu kõik pidid kohale minema, olid arutelud, et mis ikkagi Ü on valesti ja miks temast on vaja lahti saada. Järgmisel turundusjuhil K R läks ka kehvasti, on kuulnud, et L. M ajas K. R nutma ja see päädis K poolt lahkumisavalduse andmisega, ei ole selles kindel. Kuna L. M konflikte turundusosakonna juhtidega kinnitas ka A. M ning lahkarvamusi S. C ei eitanud ka L. M, puudub kohtul alus eelviidatud tunnistajate ütlustes kahelda. Seda enam, et L. M ütluste kohaselt andis ta A. Mle teada, et Ü V turundusalased teadmised on aegunud ning tõi A. Mle välja ka K R plussid ja miinused. Ka E K tõi välja, et L. M ei saanud uute ülemuste või uute töötajatega (turundusjuht ja müügijuht) hästi läbi, L. M elas ennast välja, et talle ei meeldi uued töötajad ja nad ei saa aru, kuidas asjad käivad. Kõik eeltoodud kirjeldused (nii positiivsed kui ka negatiivsed) L. M kohta viitavad tugevale ja enesekindlale isiksusele, kes teadis, mida ta ootas kolleegidelt, milline oli tema nägemus nii tööst kui ka töökeskkonnast ning kuidas käituda. Kohtul puuduvad tõendid, mis osundaksid L. Ml kui töökohal kannatusi taluvale isikule, kes kardab enda töökoha pärast ning ei julge seetõttu abi otsida. Kuigi L. M töötas A. M alluvuses, ei kahtle kohus, et olukorras, kus A. M käitumine oleks talle vastumeelne olnud, oleks ta julgenud sellele ka koheselt reageerida, andes sellest piisava resoluutsusega teada A. Mle endale ning vajadusel pöördunud kas töökeskkonna nõukokku, personaliosakonda vms. Vastavaid võimalusi nimetas tunnistaja V O, kes oli töökeskkonna nõukogu esimees ning kes kirjeldas, et töönõukogus on usaldusisikud ning see oleks olnud koht, kus saaks vabalt rääkida ning kui inimesel on mure, saab ta pöörduda ka personaliosakonda ja juristi poole. Kuigi L. M ütluste kohaselt selgitas ta A. Mle, et viimase käitumine ei ole aktsepteeritav, puuduvad andmed, et L. M oleks ka tegelikult abi vajanud või seda otsinud. Üllatuslikult ei pöördunud L. M ka politsei poole, vaid avaldas juhtunu hoopis ajakirjanikule. Selline sündmuste jada ning tunnistajate poolt kirjeldatu L. M isikuomaduste ja käitumise kohta (nt L. M keerles ise ümber A. M, otsis tähelepanu, teda kutsuti seetõttu kleepekaks, L. M lubas endale väga vaba suhtlust A jms) ei veena kohut, et A. M käitumine oleks olnud L. Mle vastuvõetamatu, st tahtevastane. Pigem saab esitatud tõendite pinnalt järeldada, et A. M ja L. M tegid vastastikku nalja, nende suhtlus oli sõbralik ja avatud ning selliselt käitus A. M ka mitmete teiste kolleegidega. Kuigi L. M väljendas kohtuistungil, et A. M poolt tehtavad naljad olid tema jaoks justkui ebameeldivad ja alandasid teda (nt ütles A. M suure xxxx grimmi toa ees, et unustas oma käekella L. M öökapile või hambaharja vannituppa), siis tunnistajate ütlused sellist seisukohta ei toeta. Nii kirjeldas V O, et kui tehti allapoole vööd nalju, siis ei jätnud L. M võimalust ka ise õli tulle visata, lülitus sellesse aktiivselt kaasa, mitte ei läinud ära. S L-K ütluste kohaselt viskas L. M ka ise kogu aeg nalja ning ei olnud kindlasti suu peale kukkunud ning R M ütluste kohaselt tegi L. Mle hambaharja nali nalja. Siinjuures arvestab kohus ka E. K kui 06.08.2019 sündmust pealt näinud isiku ütlusi, et ta ei arvanud, et see oleks kuidagi ahistav olnud, ta ei oleks elu sees arvanud, et nendest tuleks selline teema. 12 Eeltoodust lähtuvalt puudub kohtul ka veendumus, et A. M tegevuse eesmärgiks oleks olnud L. M inimväärikuse alandamine või oleks see olnud tagajärg. Kohus möönab, et juhul, kui töökeskkonnas leiaks aset isikut alandav tegevus, oleks isiku käitumine teda alandava või teda muidu halvasti kohtleva isiku suhtes eelkõige tõrjuv ning see ei jääks märkamata ka kolleegidele. Kohtu hinnangul oleks loogiline, et sellises olukorras püüaks isik teda alandavat isikut vältida, tema enda käitumine sellise isikuga oleks alati ametlik ja korrektne ning ta ei läheks kaasa teda alandava isiku naljadega. Nagu kohus eespool välja tõi, siis midagi sellist L. M käitumises ei täheldatud. Samuti ei näinud keegi tunnistajatest, et L. M oleks olnud tööl häiritud või rõhutud meeleolus, mida saaks pidada omaseks isikule, kes järjepidevalt tööl enda inimväärikust alandavat käitumist kogeb. Tunnistaja R M ütlustest nähtuvalt ei meenunud talle perioode ega juhtumeid, kus L. M suhtlus või suhtumine A. Msse oli tavapärasest jahedam või teistsugune või L. M oleks A. M kohta midagi halvasti öelnud. Tunnistaja A K ütluste kohaselt perioodil maist 2018 kuni november 2019 ei pannud tähele perioode, kus L. M oleks ebatavaliselt endasse tõmbunud või nukker olnud, ei täheldanud L. M puhul, et A. M oleks tekitanud L. Ms vastikust. Tunnistaja M M ütluste kohaselt rääkisid nad L. Mga küll igasugustest asjadest, kuid talle ei tulnud meelde, et oleksid rääkind näiteks sellest, et A. M käitumine tekitab L. Ms ebamugavust, L. M ei olnud seda tüüpi inimene, et kui selline situatsioon on, siis keegi sellest kunagi teada ei saa. Samuti tõi M M välja, et L. M oli tohutult positiivne, hästi optimistlik, ei täheldanud, et selline rõõmsameelsus oleks 2019 suvel või sügisel muutunud. Tunnistaja S Vi ütluste kohaselt ei täheldanud ta, et L. M käitumises suvel 2019 oleks midagi muutunud, sama familiaarne käitumine, mis oli enne, vältas ka 2019 suvel ja sügisel. S V tõi ka välja, et kommunikatsioonjuht, kes sai ligipääsu meilidele, ütles, et L lõpetab Aile meile sõnadega musi, kalli näiteks. Selle kohta, et L. M lõpetas A. Mle kirju sõnadega Musid-kallid-õhupallid!, on kohtule esitatud ka väljavõte L. M poolt saadetud e-kirjast. Kuigi e-kiri on lisaks A. Mle adresseeritud ka A. P ja E.K ning see on saadetud 15.02.2019, s.o enne suviseid (juuli ja august 2019) juhtumeid, toetab kiri tunnistajate ütlusi, et L. M suhtlus A. Mga oli familiaarne ning mitteametlik. L. M vaba suhtlust A. Mga näitavad ka kohtule esitatud e-kirjad, mis on saadetud A. Mle 29.03.2019 kell 23.00, soovides talle Head ööd! ning 03.06.2019, kasutades tekstis väljendit Woopwooop!. Seda aga, et L. M suhtles A. Mga sama familiaarselt ja vabalt edasi ka pärast väidetavaid ahistamissüüdistusi, näitab ilmekalt e-kiri, mille L. M saatis A. Mle 19.08.2019, alustades kirja sõnaga Tsauki! ning lõpetades teksti sümboliga, mis tähistab naerunägu. Kohus on veendunud, et selline kirjastiil ei oleks kohane olukorras, kus kirja adressaat oleks kirja saatjat oma käitumisega varasemalt kuidagi solvanud või tema inimväärikust alandanud. Nii saab kirjutada vaid isik, kelle läbisaamine kirja saajaga on jätkuvalt sõbralik ja hea ning kes ei pea kartma kirja saajast lähtuvat võimalikku negatiivsust või pahatahtlikkust. Kuigi L. M väitis kohtuistungil, et tema suhtlusstiil jäi A. Mga pigem väärikaks, mitte sõbralikuks, ning seda seetõttu, et pidi seal edasi töötama, ei mõju need ütlused usutavalt. Esmalt ei kirjelda keegi tunnistajatest L. M käitumist A. Mga kui ametlikku ning nagu kohus juba eespool välja tõi, ei olnud L. M enda ametikohal või A. M kui teatri peadirektoriga suheldes kuidagi vaoshoitud või tagasihoidlik. Usutavalt ei mõju ka L. M ütlused osas, et andis lahkumisavalduse, kuna ei tahtnud töötada keskkonnas, kus oleks justkui tavaline, et A. M tuleb koridoris ja kukub peale ja katsub ning tegelikult palus A. M tal pärast lahkumisavalduse andmist töötamist jätkata. Asjaolusid, mis puudutavad L. M töölt lahkumist, on kirjeldanud tunnistajad V O, R M, M M ja A K. Tunnistaja R M mäletas, et L vist helistas talle ja ütles, et A rahuldas ta lahkumisavalduse, mäletas, et L oli nuttes keskmises toas ja ütles, et ta kunagi ei uskunud, et ta seda teeb. L ütles, et tegelikult tahab ta seal majas edasi töötada, tegelikult talle meeldis see keskkond. L andis lahkumisavaldusi sisse mitu korda, A alguses ei olnud nõus, lõpuks oli nõus ja vallandas, kui ikka kolm korda käid. Sai nii aru, et L. M käis neid lahkumisavaldusi andmas sellepärast, et A. M laseks S. C lahti. Sarnaseid ütlusi andis ka M M, kelle ütluste kohaselt lahkus L. M tema teada sellepärast, et ühel hetkel ei saanud L. M seda, mida ta tahtis, L. M soov oli jääda, esitas lahkumisavalduse, mille A rahuldas. Ka tunnistaja V O tõi välja, et töösuhe L. Mga lõpetati, kuna A. M keeldus järjekordset osakonnajuhatajat vallandamast ja siis lahkus see, kes seda asja urgitses. Tunnistaja A K ütluste kohaselt nägi ta L. Mt 13 siis, kui L. M tuli pärast lahkumisavalduse andmist A. M kabinetist ning L. M oli pettunud, et A. M allkirjastas selle dokumendi, ilmselt lootis, et A. M ei tee seda. L. M ütles, et oli pettunud, arvas, et A. M vallandab S. C. L. M ise ütles talle, et läheb selle plaaniga A. M juurde. On suhelnud L. Mga ajakirjanduse teemal ning L. M mainis, et tal oli plaanis selline lugu nagu meedias ka ilmus, rääkis tuttavast ajakirjanikust, keda ta plaanis külla kutsuda ja see lugu pidavat ilmuma märtsikuus. L. M mainis seda talle kas jaanuaris või veebruaris eelmisel aastal, igatahes talvel. L. M mainis, et tal on tabelid kõikidest Xxxxs töötanud naistest läbi aegade. Eeltoodud tunnistajate ütlused näitavad taaskord, et L. M oli tugev isiksus, kellel olid kindlad eesmärgid ning kes ei lahkunud töölt A. M ebasobiva käitumise tõttu. Pigem jääb eelkirjeldatud tunnistajate ütluste põhjal mulje, et L. M oli A. M peale solvunud, mistõttu julge ja enesekindla naisena soovis ta avalikkusele näidata ka A. M teistsugust palet, avades tema soovi ja tahet jagada tihti kallistusi ning aeg-ajalt kohatuid nalju teha. Küll aga jättis L. M avaldamata, et ka tema enda käitumine suhtluses A. Mga oli familiaarne, ülemeelik ja lõbus ning seda koos kohatute naljadega, mis antud juhul välistab ka seksuaalse ahistamise koosseisu omistamise A. Mle. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et A. M käitumises puudub KarS § 1531 lg 1 objektiivne koosseis, mistõttu tuleb PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 21.10.2020 otsus väärteoasjas nr 2316,20,004169 tühistada ning menetlus nimetatud väärteoasjas
Menetluskulud Kaitsjad esitasid kohtule menetluskulude nimekirja ning järgneva taotluse: 1. Jätta menetluskulud
MS § 181 lõike 1 alusel riigi kanda, kui väärteomenetlus lõpetatakse kohtuotsusega. 2. Jätta menetluskulud
MS § 183 lõike alusel riigi kanda, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse. Kuna maakohtu lahendid kaebuse lahendamisel sätestab
ning nimetatud säte ei näe ette õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist (punkt 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel), juhindub kohus valitud kaitsjale makstud tasu osas seisukoha võtmisel
§st 23.
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab A. M suhtes alustatud väärteomenetluse
Mle hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-60-14 p-s 10.1 märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Kaitsjad esitasid kohtule lepinguliste esindajate detailse tööaruande ning advokaadibüroo Levin OÜ arvetest nähtuvalt on väärteoasjas nr 4-20-4696 menetlusalusele isikule A Mle osutatud õigusteenuse kulu kokku 14699, 40 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on A Mle õigusteenust osutatud 79,5 tundi keskmise tunnihinnaga 154,1 eurot (käibemaksuta), mis on kooskõlas Riigikohtu praktikas põhjendatuks peetud tasumääraga. A M kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. 14 Arvestades kaitsjate poolt esitatud õigusliku argumenteerituse asjakohasust ning osutatud õigusteenuse vajalikkust, hindab kohus kaitsja poolt näidatud tunnihinna põhjendatuks. Hinnates aga taotluses näidatud toiminguid ja neile kulunud aega, leiab kohus, et esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt annab kohus hinnangu kohtuvälises menetluses tehtud toimingutele ning kaebuse koostamise osas Harju Maakohtule. Kohus leiab, et töö sisulises kirjelduses ajakuluna märgitud vastulause koostamine väärteoprotokollile ja töö vastulausega kokku 9,9 tundi ning kaebuse koostamine ja selle edastamine Harju Maakohtule kokku 9,5 tundi on ülepaisutatud. Kohus arvestab siinjuures, et ajakuluna on märgitud ka varasemalt toimunud kohtumine kliendiga, osalemine ülekuulamisel, suhtlus kliendiga ja Xxxxi töötajatega, kohtumine kliendiga politseis, töö toimikuga ning tõendite kogumine rohkem kui 5 tunni ulatuses. Samuti on kaebus maakohtule osaliselt kattuv vastulauses toodud seisukohtadega. Seega saab põhjendatuks lugeda vastulause koostamise kestust väärteoprotokollile 4,40 tunni ulatuses (märgitud hinnaga 616 eurot) ning kaebuse koostamist Harju Maakohtule 5 tunni ulatuses (märgitud hinnaga 525 eurot). Teiseks annab kohus hinnangu ajale, mis kulus kohtuistungiteks ettevalmistamisele ja kohtuistungitel osalemistel. Kuna A. Ml oli kaks kaitsjat ning kaitsjate poolt tehtud töö sisuline kirjeldus ei võimalda aru saada, milline ajakulu kuulub konkreetsele kaitsjale, jätab kohus arvestamata ajakulu, mis on kuupäevaliselt kattuvad, need on 04.01.2021, 05.01.2021, 07.01.2021, 08.01.2021, 12.01.2021, ja 18.01.2021. Töö sisulises kirjelduses kajastatu annab aluse eeldada, et tehtud tööna on käsitletud mõlema kaitsja osalust, kuid need ei ole eraldi menetluskulude hulka arvatavad. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus KrMS §-s 175 lõikes 2 sätestatule, mille kohaselt juhul, kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on lahendis 1-17-7111 p-s 24 selgitanud, et osutatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks. Kuigi eelviidatud säte osundas kriminaalmenetluse seadustikule, arvestab kohus
§-s 2 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Seega arvestab kohus eelviidatud kuupäevadel näidatud topelt ajakulust vaid ühte ning jätab välja väiksema tunnihinnaga näidatud aja. Seda just seetõttu, et saada võimalikult objektiivne tunnihind tegelikult kulunud ajale. Seega saab põhjendatud ajakuluks lugeda 04.01.2021 - 3,30 tundi (462 eurot), 05.01.2021 – 4,50 tundi (900 eurot), 07.01.2021 – 2 tundi (400 eurot), 08.01.2021 – 3 tundi (600 eurot), 12.01.2021 – 3,30 tundi (660 eurot) ja 18.01.2021 – 3 tundi (600 eurot). Viimasena annab kohus hinnangu ajale, mis kulus kirjalike teeside koostamisele kuupäevadel 11.01.2021, 14.01.2021, 15.01.2021 ja 18.01.2021. Kuivõrd 11.01.2021 on töö sisuna märgitud lõplike teeside koostamine ning alles 18.01.2021 on toimunud kirjalike teeside täiendamine, jääb kohtule ebaselgeks 11.01.2021 tehtud toimingu sisu 4 tunni ulatuses (560 eurot) ning jätab selle menetluskuludest välja. Nimetatud aja arvestamine kirjalike teeside koostamiseks oleks ka ülepaisutatud ning kuupäevadel 14.01.2021, 15.01.2021 ja 18.01.2021 näidatud ajakulu 12,5 tunni ulatuses saab juba iseenesest pidada piisavaks ja mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et valitud kaitsjatele makstavat tasu saab pidada mõistlikuks summa 7693 euro ulatuses (46,9 tundi), mis tuleb A. Mle
Summale lisandub käibemaks 1538,60, seega kogusummaks on 9231,60 eurot. kohtunik 15 (allkirjastatud digitaalselt) 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.