3-20-2193/7

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

1. märts 2021, Tartu 3-20-2193 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks anda kaebajale üle
2. juulil 2020 leitud kataloog Tartu Halduskohtu
3. veebruari
4. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
5. veebruari
6. a määruse peale ja taotlus riigi õigusabi saamiseks Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov RESOLUTSIOON
7. Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
8. veebruari
9. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 2 alusel.
10. Jätta rahuldamata Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks.
11. Tagastada Juri Kolesnikovile tema määruskaebuse lisad kolmel lehel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ESITATUD TAOTLUSTE OSAS
12. Juri Kolesnikov esitas
13. veebruaril 2021 Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu
14. veebruari
15. a määruse peale määruskaebuse, mis sisaldab taotlust anda kaebajale advokaat, kuna ta ei suuda oma õigusi kaitsta. Kaebaja ei ole taotluses täpsustanud, millise toimingu tegemiseks või millises kohtumenetluse etapis ta riigi õigusabi vajab. HKMS § 2 lõike 4 ls 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuna kaebaja ei ole riigi õigusabi taotlust põhjendanud, siis tuginedes HKMS § 2 lg-le 4 ning vaidluse menetlusetappi arvestades, leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
16. veebruari
17. a määruse vaidlustamiseks ja enda esindamiseks määruskaebemenetluses Tartu Ringkonnakohtus.
18. Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkt 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lõike 1 punkti 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lõike 1 punktides 1 ja 12 nimetatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. J. Kolesnikov taotleb riigi õigusabi halduskohtu
19. veebruari
20. a määruse vaidlustamiseks, kuid esitas koos taotlusega iseseisvalt tähtaegse määruskaebuse ringkonnakohtule. Määruskaebus sisaldab kaebaja seisukohti ja argumente, miks halduskohtu määrus on seadusevastane. Tegemist ei ole keerulise õigusliku vaidlusega, mille menetlemisel apellatsiooniastmes oleks vajalik, et kaebajat esindaks õigusteadmistega isik. Halduskohus tagastas J. Kolesnikovi kaebuse, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja taotleb vangla kohustamist anda talle üle kataloog, kuid vangla kinnitusel on vaidlusalune kataloog hävitatud. Seega ei ole isegi kaebuse rahuldamise korral võimalik kaebajale soovitud kataloogi tagastada. Eeltoodud asjaolude pinnalt on ringkonnakohtu hinnangul J. Kolesnikov suutnud iseseisvalt enda seisukohad ja põhjendused kohtule vajalikul määral arusaadavaks teha ning praeguse vaidluse menetlemisel oleks kaebajale tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike või isegi olematu võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Eeltoodu alusel puudub vajadus määrata kaebajale esindajaks riigipoolne õigusteadmistega isik. Samuti ei ole J. Kolesnikov riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et ta ei ole edaspidi enam apellatsioonimenetluses võimeline oma õigusi kaitsma.
21. Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Antud juhul on taotleja õiguste kaitse vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Seega ei ole J. Kolesnikovile riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning ringkonnakohtule
22. veebruaril 2021 esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 12 alusel rahuldamata.
23. Kaebaja on määruskaebusele lisanud Tartu Vangla
24. detsembri
25. a vastuse nr 2-3/39922,
26. jaanuari
27. a vastuse nr 2-3/4370-2 ja
28. oktoobri
29. a vastuse nr 2-5/1002-2, millest palub teha koopia toimikusse ja tagastada temale originaaldokument. Kuna ringkonnakohus tagastab kaebaja määruskaebuse ning asja sisulist menetlust kohtus ei toimu, tagastab ringkonnakohus kaebaja määruskaebusele lisatud tõendid kokku kolmel lehel. (allkirjastatud digitaalselt) 2