3-20-1634/12

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

1. jaanuar 2021, Tartu 3-20-1634 Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. novembri
6. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
7. Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
8. novembri
9. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 25 000 euro hüvitamiseks seoses kaebaja vaimse tervise kahjustamise ja inimväärikuse alandamisega. Koos kaebusega esitas X kohtule riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
11. Tartu Halduskohus kuulutas
12. novembri
13. a määrusega haldusasja nr 3-20-1634 menetluse kinniseks (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõuab hüvitist Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevuse eest kaebajale abi osutamisel ja kaebaja terviseseisundi jälgimisel (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebuse ülejäänud osas käiguta (resolutsiooni p 3). Halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused on järgnevad. 2.
14. Kaebaja vaidlustas Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevust tervishoiuteenuse osutamisel, soovides saada hüvitist vähese osutatud arstiabi ja ebapiisava arstliku kontrolli teostamise eest. Seega kujunes halduskohtu hinnangul vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe, milles tekkinud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja halduskohus tagastas kaebuse tervishoiuteenuse osutamise osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. 2.
15. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu keeldus kohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel kaebajale riigi õigusabi andmisest. Kaebuses, kaebuse täienduses ja puuduste kõrvaldamise avalduses on arusaadav kaebaja tahe ja eesmärk. Kaebaja on eelnevalt esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi vangla vastu, seega ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Tulenevalt uurimisprintsiibist aitab ja suunab ka halduskohus kaebajat.
16. X esitas määruskaebuse, milles ta ei nõustu sellega, et Tartu Halduskohus tagastas
17. novembri
18. a määrusega tema kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustab Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevust kaebajale abi osutamisel ja kaebaja terviseseisundi järgimisel. Samuti ei nõustu kaebaja sellega, et kohus ei rahuldanud riigi õigusabi taotlust ega määranud temale advokaati. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. 3.
19. Halduskohus on kaebajat seoses meditsiiniosakonna tegevusega valesti mõistnud. Kaebus on esitatud Tartu Vangla kui riigi tegevuse peale. Seadustes puudub nõue, et Eesti riik (Tartu Vangla) peab jälgima üksikvangistuses viibiva isiku füüsilist ja psüühilist seisundit. Seetõttu on kaebaja jäetud korduvalt abitusse seisundisse. 3.
20. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja suudab ennast ise esindada, sest on varasemalt korduvalt kohtusse pöördunud. Ükski varasem kohtusse pöördumine ei ole olnud edukas. Asjaolu, et kaebaja oskab kirjutada ja kohtusse pöörduda, ei tähenda seda, et kaebaja on võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus on korduvalt palunud kaebajal puudused kõrvaldada, sest ei ole kaebajast aru saanud, mis tähendab, et kaebaja ei oska ennast asjakohaselt väljendada ja kaitsta. Kaebaja on korduvalt pööranud kohtu tähelepanu sellele, et kaebaja on raske vaimse puudega ja mistõttu on tema sotsiaalsed oskused ja võimed häiritud. Sellest tulenevalt vajab kaebaja õigusabi kõikides menetlusetappides. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
22. Määruskaebuse kohaselt puudub vangistust reguleerivates õigusaktides nõue, et Eesti riik (Tartu Vangla) peab jälgima üksikvangistuses viibiva isiku füüsilist ja psüühilist seisundit. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt on arst muu hulgas kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit ja ravima neid vanglas olevate võimaluste piires. Seega kohustab kehtiv regulatsioon vangla arsti jälgima kinnipeetava terviseseisundit kogu vangistuse vältel, ehk ka ajal, kui kinnipeetava suhtes kohaldatakse täiendavaid piiranguid ja ta paikneb eraldatud lukustatud kambris. VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist (TTKS § 2 lg 1). 2 Tervishoiuteenuse osutamisel vanglas kujuneb vangla ja kinnipeetava vahel välja eraõiguslik suhe. Selline vaidlus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (vt RKHKo
23. detsembri
24. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9). Kuivõrd tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei kuulu halduskohtu pädevusesse, on Tartu Halduskohus kaebuse Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevuse osas õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus ka kaebaja tahet seonduvalt meditsiiniosakonna tegevusega valesti mõistnud. Kaebaja on vastuses kohtunõudele (tl 50) kinnitanud, et halduskohus on kaebaja tahet õigesti mõistnud.
25. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ja tegemist ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Asjaolu, et kaebaja varasemad kohtusse pöördumised ei ole olnud edukad, ei anna alust kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. Halduskohus on õigesti jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
26. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
27. novembri
28. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Riigikohtu lahend 28.04.2021 RESOLUTSIOON 1.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu
29. novembri
30. a määruse resolutsiooni punkt 2 ja Tartu Ringkonnakohtu
31. jaanuari
32. a määruse resolutsiooni punkt
34. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. 3