Obsah (7)

§ 663§ 657§ 178§ 175§ 162§ 477§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-16-14483 Kohtuasi XX (X, pankrotis) h

) § 162 lg 4 mõistes. Hagejal oli arvelduskonto, mille kasutamiseõigus oli hagejal ja CC-l. Konto arestiti 22.01.

1. Hageja polnud pangakontot peale selle arestimist kostja nõusolekuta kasutanud ega käsutanud. (kostja oli hagejale määratud ajutine pankrotihaldur). Pangakontolt kõrvaldati 9 586 eurot 75 senti (pankrotivara). Selle raha kandis kostja või kostja nõusolekul CC A OÜ-le. Hageja esitas seetõttu kostja vastu hagi, kuid ei suutnud vajaliku selgusega välja tuua asjaolusid, mida kohtul oleks olnud võimalik vajadusel tõendite kogumisega kontrollida. Kostja eksitas kohut, kui väitis, et ta polnud 06.01.2009-08.01.2009 A OÜ-le ülekandeid teinud. Hageja viitas 22.12.2016 esitatud vastuväidetele kostja menetluskulude kohta. Hageja hinnangul said kostja menetluskulud olla põhjendatud vaid 138 eurot (1 tund ja 15 minutit). Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 5. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja väitis, et käesoleval juhul oli ebaõiglane jätta menetluskulud tema kanda. Sellise väite näol on sisuliselt tegemist etteheitega menetluskulude jaotusele. Menetluskulude jaotust sai vaidlustada ainult maakohtu 28.03.2017 määruse peale edasi kaevates vastavalt

§ 178lg-le 1, kuna tegemist oli menetlust lõpetava lahendiga.

Menetluskulude jaotust sai vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidluses menetluskulude jaotust ümber ei vaadata. Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulusid välja mõistmata kaebuses toodud asjaoludel. Kohus peab hindama lepingulise esindaja kulusid

§ 175lg 1 alusel.

Kui tegemist ei olnud vajaliku ning põhjendatud kuluga (esindaja toiminguga), siis võis selle toimingu eest jätta tasu välja mõistmata. Hageja viitas

§ 162

lg-le 4, mis sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud norm reguleerib samuti menetluskulude jaotust ja seda ei saa kohaldada kulude rahalisel kindlaksmääramisel. Hageja leidis mh, et maakohus oleks pidanud hageja lepingulise esindaja kulusid vähendama suuremas ulatuses - kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu sai olla vaid 138 eurot (1 tund ja 15 minutit). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja 2 kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

§ 174

lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Maakohus hindas kostja esindaja toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks 4 tunni 52 minuti ulatuses (2 tundi määruskaebusele vastuse koostamine ja 2 tundi 52 minutit seisukoha koostamine hagi menetlusse võtmise osas). Seejuures analüüsis ja arvestas kohus õigesti kostja esindaja toimingute vastavust menetluse käiguga, toimingute ajakuluga ning tasumääraga. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei rikkunud põhjendamiskohustust ja kontrollis kostja avaldust nõuetekohaselt. Hageja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ja hageja määruskaebus jääb rahuldamata. 6.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 7.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3