2-21-2439 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere,
- aprill 2021 Tsiviilasja number 2-21-2439 Tsiviilasi R O hagiavaldus S O vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: R O (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Killu Kool (e-post: killukool@gmail.com); Kostja: S O (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Andres Alas (e-post: andres@kentmanni.ee). Istungi toimumise aeg
- märts 2021 Istungil osalenud isikud Hageja R O; Kostja S O ja tema lepinguline esindaja Andres Alas. Resolutsioon
- Hagi rahuldada.
- Lahutada R O’e ja S O’e vahel xxxx xxxx sõlmitud abielu (abielutunnistus nr xxxx).
- Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
- Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. 1
(4)2-21-2439
- Saata kohtuotsus pärast jõustumist Rakvere Linnavalitsusele (Lääne-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele) abielulahutuse registreerimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
- veebruaril 2021 esitatud hagiavalduse kohaselt R O ja S O abielu on sõlmitud xxxx xxxx, mida kinnitab xxxx poolt väljaantud abielutunnistus nr xxxx.
- Hageja kinnitab, et tema ja kostja vahel on abielulised suhted pöördumatult lõppenud alates oktoobrist 2020.a, kui hageja oli sunnitud kostja poolse vaimse ja füüsilise vägivaldsuse tõttu oma elu ja tervise kaitsmiseks kolima välja perekonna ühisest kodust. Seega on alates 2020.a oktoobrist lõppenud poolte ühine majandamine ja abielulised suhted. Lahkhelid perekonnas tekkisid poolte erinevatest ootustest abielule ja sellest tulenevatest teineteise mittemõistmisest ja erimeelsustest. Vaatamata lahkhelidele püüdsid abikaasad aastate jooksul kuidagi abielu säilitada. Hageja ei näe enam poolte leppimise võimalust ja on seisukohal, et abielu tuleb lahutada.
- Hageja on juba korra esitanud kohtule abielu lahutuse nõudes hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-1714990), kuna kostja lubas ennast parandada, siis hageja uskus kostjat ja võttis avalduse tagasi. Kostja muutis oma suhtumist perekonda, lõpetas mõneks ajaks alkoholi tarvitamise, abieluvälised suhted ja vägivalla kasutamise hageja ja ühiste laste suhtes. Poolte abielu jätkus, kuid see ei kestund kaua. Kostja hakkas hageja suhtes tarvitama füüsilist ja vaimset vägivalda ning hageja on arvamusel, et kostja on tegelikult leidnud endale uue partneri ning see on põhjustanud kostja ootamatu käitumise muutumise ja tema arusaamatule tegutsemisele.
- Hageja on tajunud pidevalt kostja poolset negatiivset ja üleolevat suhtumist ning hagejapoolse perele ja poolte ühisvarale tehtava panuse mitteväärtustamist. Kostja ründas 2018.a juulis poolte ühises kodus hagejat ja politsei on vägivallajuhtumi kohta alustanud menetlust. Ka peale seda kui politsei sekkus ei ole kostja vägivalla kasutamist lõpetanud. Kostja manipuleerib poolte ühiste lastega ja laimab hagejat ning meelestab ja mõjutab lapsi hagejasse halvasti suhtuma. Kostja nimetab hagejat mõrvariks ja seda põhjusel, et hageja sattus xxxx liiklusõnnetusse, mille tagajärjel suri ka üks liiklusõnnetuses osaleja. Liiklusõnnetus põhjustas hagejale tugeva emotsionaalse läbielamise, kuid kostja ei arvesta hageja läbielamistega, suhtub hagejasse halvustavalt ja hageja on saanud vaid kostja poolse hukkamõistu osaliseks. Hageja katsed kostjaga mingisugustki ühist mõistmist leida eluliselt olulistes küsimustes, on täielikult luhtunud. Paraku olukord poolte vahel muutub vaid pingelisemaks ning seetõttu leiab hageja, et ainus ja parim lahendus on mõlemale osapoolele abielu lahutamine.
- Kuna kostja on oma käitumisega näidanud, et ei väärtusta ega pea lugu tegelikest perekondlikest väärtustest, on jätkuvalt vägivaldne ja arvestab ainult enda huvidega, siis oli hageja enda elu ja tervise kaitsmiseks sunnitud 2020.a oktoobris oma kodust lahkuma. Moraalsed, vaimsed ja füüsilised kannatused on hagejale mõjunud selliselt, et hageja tervis on halvenenud viimase paari aastaga sedavõrd, et hagejale on alates 20.11.2017 määratud puuduv töövõime, enne 20.11.17 oli hagejale 2
(4)2-21-2439 määratud osaline töövõime puudumine. Käesoleva ajani ei ole hageja tervislik seisund paranenud ja lisaks töövõime puudumisele on ekspertiisiga tuvastatud hagejal alates 20.09.2019 ka keskmine puue.
- Pooled ei saavutanud kokkulepet abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses. Pooled küll esitasid 2020.a novembris perekonnaseisuasutusele avalduse abielu lahutamiseks, kuid kostja ei ilmunud korduvalt asutuse poolt määratud kuupäevadel abielu lahutamise vormistamiseks kohale, mistõttu 2021.a alguses lõpetati poolte avalduse menetlus perekonnaseisuasutuses. Kostja on seisukohal, et enne abielu lahutamist tuleb jagada poolte ühisvara ja siis on ta nõus ka abielu lahutama. Samas aga on ühisvara jagamine tekitanud poolte vahelisi erimeelsuseid ja toonud kaasa kostja poolsed füüsilised rünnakud.
- Lähtudes eeltoodust palub hageja lahutada xxxx xxxx sõlmitud R O’e S O’e abielu. KOSTJA VASTUVÄITED
- märtsil 2021 esitatud vastuses kostja võttis hagi õigeks abielu lahutamise nõudes. Kostja ei ole kunagi keeldunud abielu kohtuvälisest lahutamisest. Hageja esitab hagis ebaõigeid faktiväiteid kostja väidetava vägivaldse käitumise ja alkoholi kuritarvitamise kohta. Kostja soovib rõhutada, et hageja väited tema suhtes vägivalla kasutamise kohta kostja poolt on valed ega vasta tegelikkusele. Hageja poolt esitatud xxxx kirjast ei tulene mingeid fakte selle kohta nagu oleks kostja hageja suhtes vägivalda tarvitanud.
- Kostja kinnitab samuti, et tal ei ole olnud kunagi probleeme alkoholi tarvitamisega. Kostja on tarvitanud alkoholi mõõdukalt, mistõttu ei ole tal sellega seoses ühtegi karistust ei tööalaselt ega ka halduskorras. Meelevaldsed ja tegelikkusele mittepõhinevad on ka hagiavalduses toodud väited hageja tervise halvenemisest kostja tegevuse tõttu. Siinjuures on hageja ise esitanud dokumendid, millest järeldub, et hageja poolt põetavate haiguste kulu ja kostja tegevuse vahel puudub vähimgi põhjuslik seos.
- Valed on ka hagiavalduses toodud väited selle kohta, et kostja pole soovinud pooltevahelisi suhteid kohtuväliselt lahendada. Nii on hagejale hästi teada kostja korduvad ettepanekud lahendada kõik poolte vahel tekkinud erimeelsused (nii abielu lahutamisse kui ka varasse puutuvad) üheskoos notari juures. Hageja väiteid kostja poolsete füüsiliste rünnakute kohta on samuti ebaõiged ja laimavad. Nii ei ole kostja ja hageja omavahel füüsiliselt kohtunud pärast hageja üllatuslikku lahkumist xxxx xxxx.a oktoobris. KOHTUISTUNG
- Kohtuistungil hageja jäi hagi juurde. Hageja ei soovinud leppimiseks aega ja palus abielu lahutada..
- Kostja teatas, et on nõus abielu lahutusega ning leppimiseks aega ei vaja. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3
(4)2-21-2439
- Poolte abielu on sõlmitud xxxx xxxx. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
- Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). Kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kuulas pooled isiklikult ära. Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja teatas, et nõustub abielu lahutamisega. Kohus on pakkunud pooltele aega leppimiseks, kuid pooled ei soovinud seda. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte abielulised suhted ja kooselu on lõppenud 2020.a oktoobris ning pooled ei soovi abielu jätkata, PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine ei ole enam otstarbekas. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.
- Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 2 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Rakvere Linnavalitsusele kui Lääne-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks. Menetluskulud
- TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
- Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)