← Eesti

3-20-2296/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2296 Määruse kuupäev 27. jaanuar 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõude

§ 37lg 2 p 4) ning taotleb mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebaja ei ole esitanud heastamisnõuet (

§ 37

lg 2 p 5), kuna kaebuses ei ole sellise nõude võimalikku sisu välja toodud ning kohtueelses menetluses ei ole kaebaja heastamisnõuet esitanud. Heastamisnõue peab kujutama endast konkreetset ettepanekut, mida tuleks vastustajal kahju heastamiseks teha. Seda nõuet ei saa tuletada kaebaja väitest, et ta on nõus vastu võtma kahju heastamist. 6. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 ja 2 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Mitte igasugune ebameeldivus ei kujuta endast väärikuse alandamist. Selleks, et tegemist oleks väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, peab juhtum ja selle mõju isikule ületama teatava raskusastme või intensiivsuse. 2 Mittevaralise kahju puhul ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha, kas kaebajale on tekkinud kahju. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

  1. Kaebuse alusena välja toodud juhtumid ei saanud kohtu hinnangul põhjustada kaebajale selliseid kannatusi, et tõenäoline oleks saavutada kahju hüvitamine rahas. Kohus nõustub sellega, et kirja avamisega kaebaja juuresolekul ja selles sisaldunud esemete lubatavuse kontrolli menetluse alustamisega saab kirja lugeda kätte antuks. Esemete lubatavuse kontroll ei kestnud ebamõistlikult kaua. See, et kohtumenetluses üks pool teise väidetega ei nõustu (sh väidab, et need ei vasta tõele), on tavapärane ja kohtuvaidlusele olemuslikult omane. Arstiabi oli kaebajale kättesaadav selle soovimisega samal päeval. Kui konflikt valvuriga toimus kell 17:55 ja meditsiinitöötaja külastas kaebajat samal päeval, siis ei saanud arstiabi ooteaeg olla ebamõistlikult pikk. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega kohtule esitatud kaebuses selgitanud, miks oli tema hinnangul abivajadus erakorraline ja kiireloomuline. Eeltoodu tähendab, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
  2. Riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

§ 133

lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja ei ole nõutava hüvitise suurust kaebuses märkinud. Kohtupraktikat arvestades ei saa kaebuse asjaoludel esitatud mittevaralise kahju nõude väärtus ületada 1000 eurot. Tegemist on vähese intensiivsusega riivega. 9.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Määruse punktides 6-8 toodud põhjendustel on asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus jätab riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja muud taotlused, sh taotlus riigilõivust vabastamiseks, ei vaja kaebuse tagastamise korral lahendamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.