) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OK Incure OÜ esitas 04.01.2021 hagiavalduse kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 10 025,16 eurot, intressi 1060,48, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse esitamise seisuga 1264,98 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 06.01.2021.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest
Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 16.02.2021 temaga koos elava ema vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja OÜ Omaraha vahendusel OÜ Omaraha poolt hallatava eteenuste keskkonna kaudu järgmised laenulepingud: - 12.06.2019 lepingu nr S192943458, mille alusel sai kostja laenu 1150 eurot. Intressimääraks oli 32% aastas. Kostja rikkus tagasimaksete tegemise kohustust. Laenuandja ütles lepingu üles ning loovutas 21.08.2020 nõuded hagejale. Hagi esitamise seisuga on põhivõlgnevuse jääk 924,83 eurot, intress 93,24 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt perioodil 22.08.2020-04.01.2021 0,088% päevas, kokku 109,87 eurot. - 10.10.2019 lepingu nr S193269618, mille alusel sai kostja laenu 6910 eurot. Intressimäär oli 32% aastas. Kostja rikkus tagasimaksete tegemise kohustust. Laenuandja ütles lepingu üles ning loovutas 18.08.2020 nõuded hagejale. Hagi esitamise seisuga on 2 2-21-25 põhivõlgnevuse jääk 6595,99 eurot, intress 695,95 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt perioodil 19.08.2020-04.01.2021 0,088% päevas, kokku 847,45 eurot. - 13.02.2020 lepingu nr S203697301, mille alusel sai kostja laenu 2540 eurot. Intressimäär oli 33% aastas. Kostja rikkus tagasimaksete tegemise kohustust. Laenuandja ütles lepingu üles ning loovutas 21.08.2020 nõuded hagejale. Hagi esitamise seisuga on põhivõlgnevuse jääk 2504,34 eurot, intress 271,29 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt perioodil 22.08.2020-04.01.2021 0,091% päevas, kokku 307,66 eurot. Hageja nõuab lisaks sissenõudmiskulusid 50 eurot. Hageja on edastanud kostjale meeldetuletuskirju nii posti kui e-posti teel 27.08.2020, 02.09.2020, 10.09.2020, 18.09.2020 ja 28.09.2020. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 10 025,16 eurot (924,83+6595,99+2504,34), intress 1060,48 eurot (93,24+695,95+271,29) ja sissenõudmiskulud 50 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist: - lepingu nr S192943458 alusel perioodil 22.08.2020-04.01.2021 0,088% päevas. - lepingu nr S193269618 alusel perioodil 19.08.2020-04.01.2021 0,088% päevas. - lepingu nr S203697301 perioodil 22.08.2020-04.01.2021 0,091% päevas. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid ühegi lepingu puhul mitte lepingujärgses määras, sest lepingujärgsed määrad on tühised. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kohus märgib, et iseenesest on lubatud tarbijaga seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema määra kokkuleppimine, kuid liiga kõrge viivisemäär kahjustab tarbijat, kui lepingu nõrgemat poolt. Tarbijat kahjustav viivisemäär ei ole kehtiv. Kohus nõustub Riigikohtu seisukohaga, et tarbijast laenuvõtja puhul ei tohiks kokkulepitud viivisemäär ületada kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Lepingute sõlmimise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 8% aastas ehk 0,022% päevas ning sama määr kehtib ka täna. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Seega on lepingutes 3 2-21-25 kokkulepitud viivisemäärad tühised, sest ületavad kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõudeid. Viivis põhinõudelt 924,83 eurot seadusjärgses määras on kokku 27,49 eurot, põhinõudelt 6595,99 euro 200,42 eurot ja põhinõudelt 2504,34 euro 74,45 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kokku 302,36 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11 438 eurot, millest 10 025,16 eurot moodustab põhivõlg, 1060,48 eurot intress, 50 eurot sissenõudmiskulud ja 302,36 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 600 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud vastavalt seadusele ning see on põhjendatud. Kohus jättis menetluskulud 8% ulatuses hageja kanda ja 92% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 48 eurot ja kostja kanda 552 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 552 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.