Obsah (7)

§ 23§ 35§ 1§ 3§ 34§ 38§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-20-502 Otsuse kuupäev 8. aprill 2021 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks väljastada teave Menetlusos

§ 23lg 1 p 1).

PPA jääb selle seisukoha juurde. Patrullilehele kannavad politseipatrulli liikmed info kõikide juhtumite kohta, millega neil vahetuse jooksul tegeleda tuleb. Seega ei sisalda patrullileht reeglina vaid ühte juhtumit. Patrullilehed võivad eelkõige sisaldada teavet, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

§ 35

lg 1 p-de 1, 51 ja 11-13 alusel, aga ka muud nimetatud paragrahvi lg-s 1 nimetatud teavet. Patrullilehtedel olev info kantakse hiljem ka politsei andmekogusse POLIS. Kaebajale on patrullilehtedel olev tema kohta käiv teave väljastatud juhtumite kaupa andmekogusse POLIS kantud andmete põhjal. 8) Lisaks on kaebajale koos 26. veebruari 2020. a vastusega väljastatud väljavõtted lähisuhtevägivalla infolehtedest osas, milles need sisaldavad tema kohta käivaid andmeid.

§ 23

lg 1 p-i 1 alusel on jäetud väljastamata lähisuhtevägivalla infolehtedele kantud teave, mis kajastab kolmandate isikute andmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid (

§ 35lg 1 p 11-13).

9) Koos

1. veebruari
2. a vastusega on kaebajale väljastatud
3. septembri 2015,
4. oktoobri 2015,
5. oktoobri 2015,
6. novembri 2015,
7. jaanuari 2016,
8. märtsi 2017 ja
9. augusti 2017 indikaatorvahendi kasutamise protokollid ja joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollid. 4 3-20-502 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Vaidlus puudutab kaebaja teabenõuet, mis registreeriti PPA-s
11. jaanuaril 2020 nr-ga 1.121/61-1 (dtl 56) ning millele PPA vastas
12. veebruaril 2020 vastusega nr 1.1-21/61-4 (dtl 9495). Kaebaja leiab, et tema poolt palutud teave jäi osaliselt väljastamata. Vastustaja on seisukohal, et on väljastanud kaebajale kogu teabe, mille väljastamine oli lubatud.
13. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 lg 2 järgi on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. PS § 44 lg-s 2 ettenähtud põhiõiguse realiseerimist reguleerib põhiosas

, mille üheks eesmärgiks on luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle (

§ 1

). Mis tahes teabekandjale jäädvustatud seaduses sätestatud avalikke ülesandeid täites dokumenteeritud teave on avalik teave (

§ 3lg 1).

Ka Riigikohus on selgitanud, et avaliku teabena on käsitatav teave, mis on tekkinud ning dokumenteeritud avaliku iseloomuga ülesande täitmisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 19). 15.

§ 3

lg 2 sätestab, et seaduses sätestatud korras võib avalikule teabele juurdepääsu piirata.

§ 34

lg 1 kohaselt on piiratud juurdepääsuga teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.

§ 34

lg 2 alusel võib asutuse juht kehtestada teabele juurdepääsupiirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

§ 35

lg 1 sätestab alused, mil teabevaldaja on kohustatud tunnistama avaliku teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

§ 35

lg 1 p-d 1, 51, 11, 12 ja 13 sätestavad, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe; teabe uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist; teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid või andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist ning teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust; teabe, mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid.

§ 23

lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Arvestades eeltoodut, saab kohtu hinnangul järeldada, et teabe võib avaldada üksnes juhul, kui sellele ei ole seatud juurdepääsupiirangut ning tegemist on teabega, mis ka tegelikkuses ei vasta ühelegi

§-s 35 loetletud tunnusele. 16.

§ 38

lg 4 lubab asutuse juhil otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele. Seega on vastustajal kaalutlusõigus isikuandmeid sisaldava teabenõude täitmisel, eeldusel, et avaldamine ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve. Samuti tuleb isikuandmeid sisaldava teabe avaldamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu

1. aprilli
2. a määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) tulenevaid piiranguid ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 4 sätestatud põhimõtteid. Kaalumisel tuleb arvestada nii teabenõude esitaja põhjendatud huvi asutusesisese teabe väljastamiseks, isikute huvi eraelu puutumatuse kaitseks kui seda, kas riigi huve teabenõude täitmisega kahjustatakse. 5 3-20-502 17.

§ 14sätestab teabenõude kohta kehtivad nõuded.

Muuhulgas peab teabenõudes esitama taotletava teabe sisu või dokumendi liigi, nimetuse ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid. Asja materjalidest nähtub, et

1. jaanuari
2. a teabenõudes nr 1.1-21/61-1 palus kaebaja väljastada temale kogu PPA-s registreeritud informatsioon, mis on seotud tema ja tema elukohaga aastatel 2010 kuni
3. Täpsemalt palus kaebaja infot 14 juhtumi kohta: -
4. august 2011 nr 2502,11,0043981;
5. detsember 2011 nr 2502,11,0097696;
6. september 2013 nr 3140,13,0046237;
7. mai 2014 nr 3146,14,0020161;
8. aprill 2015, nr 3140,15,0020589;
9. september 2015 nr 3140,15,0058186;
10. oktoober 2015 nr 3140,15,0059135;
11. oktoober 2015 nr 3140,15,0059832;
12. oktoober 2015 nr 3140,15,0063094;
13. november 2015 nr 3140,15,0071712;
14. jaanuar 2016 nr 3140,16,0001018;
15. märts 2017 nr 3140,17,0009878;
16. aprill 2017 nr 2670,17,0004117;
17. juuli 2017 nr 3100,17,
18. Kaebaja palus edastada nende
19. juhtumiga seotud patrullilehed, tunnistused, menetlusega seotud ja muud dokumendid.
20. Vaidlust ei ole selles, et PPA vastas kaebaja
21. jaanuari
22. a pöördumisele
23. veebruaril 2020 (vastus on kahel lehel, vastuse lisad neljal lehel). Vaidlust pole ka selles, et PPA jättis kaebajale osa teabest edastamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas teabe edastamata jätmine oli õiguspärane. Käesoleval juhul esineks eeldus kaebuse rahuldamiseks juhul, kui vastustajal on õigusaktidest tulenev kohustus kaebaja nõutud teave väljastada, kuid sellele vaatamata on vastustaja sellest õigusvastaselt keeldunud. Seejuures ei ole kohustamisnõude rahuldamise eelduseks mitte üksnes vastustaja keeldumise õigusvastasus, vaid ka toimingu tegemise võimalikkus ja õiguslik lubatavus kohtuotsuse tegemise ajal, arvestades muutunud õigust ja faktilisi asjaolusid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-64-12, p 36; I. Pilving, § 158 kommentaar, lk 548 –Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013). Seega peab kohus esmalt hindama, kas vastustaja keeldumine teabe väljastamisest oli õiguspärane.
24. PPA selgitas
25. juhtumiga seoses kaebajale järgmist: „2502,11,0043981 – olete pöördunud politsei poole, kuna väitsite, et tuleb suur kaklus. Kaklust ei tulnud, politsei saabumise ajaks olid osapooled lahkunud. Dokumente ei vormistatud; 2502,110097686 – sellise numbriga juhtumit ei ole politseis registreeritud; 3140,13,0046237 – tegemist Teie ja emavahelise tüliga. Politsei kontrollis olukorra üle ja ühtegi dokumenti ei koostatud; 3140,14,0020161- tegemist Teie ja emavahelise tüliga. Politsei kontrollis olukorra üle ja ühtegi dokumenti ei koostatud; 3140,15,0020589 - olete pöördunud politsei pool, et nad tuleks tüli ennetama. Politsei kontrollis olukorra üle ja ühtegi dokumenti ei koostatud; 3140,15,0058186 – tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, koostati infoleht ning Teid toimetati kainenema Pärnu politseimajja, Pikk 18 (kainenemisega seotud dokumendid edastas Teile Gea Kitsing); 3140,15,0059135- tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, koostati infoleht ning Teid toimetati kainenema Pärnu 6 3-20-502 politseimajja, Pikk 18 (kainenemisega seotud dokumendid edastas Teile Gea Kitsing); 3140,15,0059832 – juhtum ei ole seotud Teiega vaid teie emaga, andmeid ei väljastata; 3140150063094 – seotud kriminaalmenetlusega 15267001035- toimik asub kohtus ja päringu peate sinna esitama; 3140,15,0071712 - tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, koostati infoleht; 3140,16,0001018 - tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, koostati infoleht ning Teid toimetati kainenema Pärnu politseimajja, Pikk 18 (kainenemisega seotud dokumendid edastas Teile Gea Kitsing); 3140,17,0009878 – tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, koostati infoleht ning Teid toimetati kainenema Pärnu politseimajja, Pikk 18 (kainenemisega seotud dokumendid edastas Teile Gea Kitsing); 2670,17,0004117 –Antud teema osas on Teid teavitatud Gea Kitsingu poolt; 3100,17,0101734- tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga, koostati infoleht.“ (dtl 94-95).
26. Seega nähtub PPA selgitustest, et
27. augusti 2011,
28. septembri 2013,
29. mai 2014 ja
30. aprilli 2015 juhtumite osas dokumente ei vormistatud, mistõttu arusaadavalt ei saanud PPA neid ka kaebajale edastada. Samuti nähtub selgitustest, et
31. septembri 2015,
32. oktoobri 2015,
33. novembri 2015,
34. jaanuari 2016,
35. märtsi 2017 ja
36. juuli 2017 juhtumite puhul oli tegemist lähisuhtevägivalla juhtumitega, mille kohta edastati kaebajale vastav info. Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et
37. detsembriga 2011 on kaebajaga seonduvalt registreeritud juhtum nr 2502,11,0097696 ja selle kohta on kaebajale saadetud teave
38. jaanuari 2020 kirjaga.
39. veebruari
40. a kirja koostaja on käsikirjalisest tekstist juhtumi eelviimase numbrina lugenud välja 8, mistõttu ta politsei andmekogust juhtumile (nr 2502,110097686) vastet ei leidnud ja oma vastuses ka nii märkis. Kuna
41. jaanuari
42. a vastuses oli kaebajale selle juhtumiga seotud teave juba väljastatud, siis ei ole teabenõue selles osas täitmata. Kuigi
43. oktoobri
44. a juhtumiga seoses on vastustaja
45. veebruaril 2020 kaebajale vastanud, et juhtum ei ole kaebajaga seotud, mistõttu talle andmeid ei väljastata, siis nähtub asja materjalidest, et
46. jaanuaril 2020 on vastustaja kaebajale siiski selgitanud, et „05.10.2015 on registreeritud juhtum nr 3140,15,0059832 selle kohta, et teataja sõnul on ta Pärnus Sulevi xxx majas ja ei saa välja. Teataja arvates on tema joobes poeg X ukseluku kinni toppinud. Kohapeal käinud politsei sõnul olid vanainimese käed lihtsalt nõrgad ja lukk käib raskelt.“ (dtl 228). Seega on kaebaja ka selle juhtumi kohta PPA-lt teabe saanud. Samuti on vastustaja kaebajale täiendavalt selgitanud
47. oktoobri
48. a juhtumiga seonduvat. Nii on PPA
49. jaanuaril 2020 edastanud kaebajale teabe, et „20.10.2015 on registreeritud juhtum nr 3140,15,0063094 selle kohta, et kella 18.00 paiku Pärnu linnas Sulevi tn xxx eramus tungis konflikti käigus alkoholijoobes X kallale oma poolõele, tõugates kannatanut kätega rindkeresse ja tirides juustest, tekitades sellise tegevusega füüsilist valu. Antud juhtumi kohta on 21.10.2015 alustatud kriminaalmenetlus nr 15,2670,01035 karistusseadustiku §121 lg2 p2 tunnustel. 12.02.2016 on koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõte ja kriminaalasi saadetud prokuratuuri.“ (dtl 228-229). PPA on
50. jaanuaril 2020 kaebajat teavitanud ka
51. aprilli
52. a juhtumist, selgitades, et „12.04.2017 on registreeritud juhtum nr 2670,17,0004117 selle kohta, et teataja X’i sõnul on Pärnus Sulevi tn xxx tema elukohast varastatud sinist värvi dokumentide mapp, milles olid testamendid ja teised olulised dokumendid.“ (dtl 230). Kokkuvõtvalt on vastustaja kõigi
53. juhtumi kohta teatud osas informatsiooni edastanud.
54. Kaebajale väljastati koos
55. veebruari
56. a kirjaga ka väljavõtted lähisuhtevägivalla infolehtedest, mis sisaldasid kaebaja andmeid. Lähisuhtevägivalla infolehed on
57. septembrist 2015,
58. oktoobrist 2015,
59. novembrist 2015,
60. jaanuarist 2016,
61. märtsist 2017 ja
62. juulist 2017 (dtl 96-99). PPA selgitas kaebajale, et ülejäänud osa lähisuhtevägivalla infolehest kajastab kolmandate isikute andmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid, mida PPA vastavalt

§ 14

lg-le 2 ja § 23 lg 1 p-le 1 väljastada ei või.

§ 14

lg 2 sätestab, et kui isik taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, tuvastab 7 3-20-502 teabevaldaja teabenõudja isiku. Kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. PPA on 26. märtsil 2020 kaebajale täiendavalt selgitanud, et see teave on PPA poolt

§ 35

lg 1 p-de 11 ja 12 alusel tunnistatud asutuse siseseks informatsiooniks (dtl 109). Kohtu hinnangul on kaebajale lähisuhtevägivalla infolehed lubatud määras väljastatud ning selgitatud, mis alusel ei ole võimalik ülejäänud lähisuhtevägivalla infolehti kaebajale edastada (dtl 109). 22. Patrullilehtede osas selgitas vastustaja, et need sisaldavad juurdepääsupiiranguga teavet (nt kolmandate isikute andmeid) ning neid kaebajale väljastada ei saa. Kaebaja on nõus sellega, et kolmandate isikute andmed võib kinni katta. Samuti on vastustaja kaebajale selgitanud, et patrullilehtede peal olev info on kantud infosüsteemi eraldi juhtumite juurde, mille kokkuvõtte on samuti PPA kaebajale varem edastanud (dtl 109). Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja kohtumenetluses antud selgitustes, et patrullilehele kannavad politseipatrulli liikmed info kõikide juhtumite kohta, millega neil vahetuse jooksul tegeleda tuleb. Seega ei sisalda patrullileht reeglina vaid ühte juhtumit. Patrullilehed võivad eelkõige sisaldada teavet, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

§ 35

lg 1 p-de 1, 51, 11, 12 ja 13 alusel, aga ka muud nimetatud paragrahvi lg-s 1 nimetatud teavet. Patrullilehtedel olev info kantakse hiljem ka politsei andmekogusse POLIS. Vastustaja on selgitanud, et on kaebajale patrullilehtedel oleva tema kohta käiva teabe väljastatud juhtumite kaupa andmekogusse POLIS kantud andmete põhjal.

1. Toimiku materjalidega on tõendatud ka see, et PPA jättis osa teabest esitamata põhjusel, et oli vastava info kaebajale juba
2. jaanuari
3. a kirjaga nr 1.1-21/1163-2 edastanud (dtl 226231). Sellest PPA kirjast nähtub, et PPA lähtus kaebajale andmeid väljastades ka IKS § 24 lg-s 2 nimetatud asjaoludest, selgitades, et arvestades isikuandmete kaitset reguleerivates õigusaktides sätestatut andmesubjekti õigust tutvuda enda kohta käivate isikuandmetega, väljastab PPA kaebajale politsei andmebaasides olevad kaebaja kohta käivad isikuandmed, mille osas ei esine piiranguid.
4. Samuti nähtub asja materjalidest, et PPA on kaebajale
5. veebruari
6. a kirjaga nr 1.121/1165-2 (dtl 92-93) vastanud ja väljastanud alates
7. aastast kaebaja suhtes koostatud kainenema toimetamise ja indikaatorvahendi kasutamise protokollid, mh
8. septembrist (dtl 58-61),
9. oktoobrist (dtl 62-65) ja
10. oktoobrist 2015 (dtl 66-69);
11. jaanuarist 2016 (dtl 7477);
12. märtsist 2017 (dtl 78-81).
13. Kaebaja pöördus
14. märtsil 2020 PPA poole, tuues välja, et Karin Uibo
15. veebruari
16. a vastuskirjas: 1) ei väljasta juhtumit numbriga 3140,15,0059832; 2) ei väljasta kõiki lähisuhtevägivalla lehti täielikult; 3) ei selgita, kuidas PPA aastatel 1989-2000 ja 2000-2017 töötles kaebajaga soetud informatsiooni, mida on PPA poolt kogutud; 4) ei väljasta patrullilehti kaebajaga seotud juhtumite kohta, kuigi on seda kohustatud tegema. PPA vastas sellele kaebaja pöördumisele
17. märtsil 2020 kirjaga nr 1.1-21/127-6 (dtl 108-111). Muuhulgas selgitas PPA, et kaebaja küsimusest, et kuidas töötles PPA kaebajaga seotud andmeid aastatel 1989-2000 ja 2000-2017 ei ole võimalik aru saada, missugust infot kaebaja täpselt soovib. PPA Lääne sisekontrollitalitusel puuduvad viited selle kohta, et kaebaja andmete töötlemisel oleks esinenud rikkumisi. Samuti selgitas PPA, et juhtumi numbriga 3140,15,0059832 sisu on kaebajale varasemalt T. Rea vastuskirjaga väljastatud. Selle juhtumi juurde midagi muud lisada ei ole, kuna sündmusele reageerinud patrullpolitseinike tagasiside on lisatud eelmainitud kirjale. Kohus nõustub vastustaja täiendavate selgitustega. 8 3-20-502
18. Kaebaja väidab, et PPA ei ole
19. veebruari
20. a vastuses esitanud teavet Pärnu Linnavalitsuse dokumentidest seoses
21. septembri
22. a ja
23. oktoobri
24. a juhtumitega. Samuti ei ole Pärnu Linnavalitsuse vastuskirju Lääne PPA pöördumisele. Vastustes ei ole ka
25. novembri
26. a juhtumiga seoses Pärnu Linnavalitsuse esitatud dokumente ja vastust sellele. Kõik need dokumendid puudutavat kaebajat otseselt. Esmalt märgib kohus, et kaebaja teabenõudest ei ole võimalik järeldada, et kaebaja soovis PPA-lt ka Pärnu Linnavalitsuse dokumente, linnavalitsust ei ole teabenõudes sõnagagi mainitud. Pealegi nähtub kaebaja selgitustest, et kaebaja on linnavalitsuselt vastavad dokumendid juba välja nõudnud, sest kohtule esitatud dokumentides on kaebaja selgitanud, et „K. Uibo peab esitama patrullilehed, kuna K. Uibo esitatud teave juhtumite kirjelduses erineb olulisel määral Pärnu Linnavalitsuse saadetud teabest seoses
27. septembri,
28. oktoobri ja
29. novembri
30. a juhtumitega“.
31. Kohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul vastustajal õigusaktidest tulenevat kohustust kaebaja nõutud teavet täies mahus väljastada, kuivõrd seda takistas juurdepääsupiirang. Seetõttu ei ole vastustaja sellise teabe esitamisest õigusvastaselt keeldunud. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-test 1 ja 2 võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Käesoleval juhul see nii ei ole. Eeltoodule tuginedes jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse PPA kohustamiseks väljastada teave.
32. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja
33. detsembri
34. a määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
35. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 9