Obsah (6)

§ 233§ 238§ 381§ 175§ 180§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2021.a. Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2120 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Ra

§ 233lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311-312 ja § 314 alusel kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Eliise Laurits Kar

S § 1572 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, so 1200 (üks tuhat kakssada) eurot.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Eliise Lauritsale mõistetud karistust 1/3 võrra, so 40 (neljakümne) päevamäära võrra ning mõista Eliise Lauritsale lõplikuks rahaliseks karistuseks 80 (kaheksakümmend) päevamäära, so 800 (kaheksassada) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, so 800 (kaheksassada) eurot Eliise Lauritsa suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Eliise Laurits ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Tsiviilhagi 1

§ 381lg 1 p 1, Ts

MS § 438 lg 1 ja VÕS §-de 128, 134, 136, 1043 ja 1045 alusel mõista Eliise Lauritsalt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 500 (viissada) eurot kannatanu H. O. (isikukood XXX) kasuks, mis tasuda tema arveldusarvele nr XXX. 3. Menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 1, § 182 lg 2 alusel mõista Eliise Lauritsalt välja kannatanu menetluskulu (esindaja tasu 1159,60 eurot ja riigilõiv 300 eurot) kokku 1459.60 ( üks tuhat nelisada viiskümmend ühesa eurot ja kuuskümmend senti) eurot H. O. (isikukood XXX) kasuks, mis tasuda tema arveldusarvele nr XXX. Välja mõista Eliise Lauritsalt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu H. O. nõude 1459.60 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1459.60 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta Eliise Lauritsa sundrahast 438 eurot ja kaitsjatasust pool, so 170,40 (ükssada seitsekümmend eurot ja nelikümmend senti) eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1; § 189 lg 2 alusel mõista Eliise Lauritsalt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt: • kaitsjatasu 170,40 eurot; • sundraha 438 eurot. •

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Eliise Lauritsal on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 608,40 (kuussada kaheksa eurot ja nelikümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 50,70 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära 99921700019902 ning selgituse “Eliise Laurits, otsus nr 1-21-2120, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juures asuvad 2 CD plaati, millel on Elisa Eesti AS vastus nõudekirjale ning sideettevõtjalt saadud andmed, kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt

§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 I Süüdistus Eliise Lauritsat süüdistatakse selles, et tema: 16.06.2020 aadressil XXX linn, eesmärgiga luua H. O. teadvalt ebaõige ettekujutus, lõi interneti veebikeskkonnas XXX e-posti aadressi XXX. Seejärel registreeris Eliise Laurits e-posti kasutades interneti suhtlusvõrgustikus XXX H. O. nõusolekuta ja tema teadmata konto nimega „XXX“. Eliise Laurits lisas konto juurde H. O. kuuluvad ja vaid isiklikuks otstarbeks mõeldud paljastavad fotod. Eliise Laurits kasutas H. O. ees- ja perekonnanime ning isikuga seotud fotosid, tekitades sellega kahju H. O. seadusega kaitstud õigustele, sh eraelu puutumatuse rikkumine, isiku nime ja kujutuse õigustamatu kasutamine ning au ja väärikuse rikkumine. Sellega pani Eliise Laurits toime KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutuse, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. II Kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus selle üle, kas süüdistatav on teo toime pannud või mitte, vaid peamine vaidlus on tsiviilhagis ja selle suuruses. 1. Prokurör leiab, et käesolevas asjas on kohtueelses menetluses kogutud piisavalt tõendeid, et kinnitada süüdistatava süüd. Teo toimepanemise ajal oli Eliise Laurits 21-aastane. KarS § 87 lg 7 võimaldab arvestades alla 21-aastasena kuriteo toime pannud täisealise isiku vaimse ja sotsiaalse arengu taset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid kohtul kohaldada talle KarS § 87 lg 1 nimetatud mõjutusvahendeid. Kuigi §-i sõnastuses kasutatakse väljendit alla 21-aastast, siis prokuröri hinnangul on KarS muutmise eelnõu seletuskirjas, mis puudutas alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmist lugedes võimalik eraldada, et seaduseandja tahe on olnud kaasata ka 21-aastased. Mõjutusvahendil on ennekõike rehabiliteeriv, kasvatuslik eesmärk, mis aitab tagada, et süüteo toime pannud noored täiskasvanud ei isoleeruks ühiskonnast vaid mõjutusvahendite kohaldamise käigus toimuks nende arendamine ja kasvatamine, mille käigus pööratakse tähelepanu ka kuritegude ennetamisele. Prokuröri hinnangul tuleks süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja KarS § 87 lg 7 alusel vabastada ta ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavast karistuses ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 6 sätestatud mõjutusvahendit, so allutada süüdistatav käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule 1-aastaks. Prokurör nõustus, et selles asjas on kannatanule kindlasti tekitatud moraalset kahju ning palub rahuldada kannatanu tsiviilhagi ning mõista välja hüvitist kohtu õiglase äranägemisel. Kriminaalmenetluses on tekkinud kulud, mis moodustavad kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses, kannatanu esindaja kulud ja sundraha. Prokurör palus pool menetluskuludest

§ 180

lg 3 järgi jätta riigi kanda kuivõrd Eliise Laurits ei käi tööl, on käesoleval hetkel lapseootel ning tal tuleb ka hüvitada kannatanule tekitatud kahju. 3

1. Kannatanu esindaja leidis, et nõue on põhjendatud ja palus määrata kohtu õiglasel äranägemisel kindlaks mittevaralise kahju hüvitamise ulatus ja jätta menetluskulud süüdistatava kanda.
2. Eliise Lauritsa kaitsja leidis, et ei ole vähetähtis Eliise Lauritsa XXX tervis, mille tõttu tal on XXX. Muuhulgas ta ei ole võimeline teatud töökohtades üldse töötama, so need, mis on seotud inimestega. Seetõttu tema majanduslik olukord lähiajal tõenäoliselt oluliselt ei parane, vaid pigem vastupidi, sest XXX. Eliise Lauritsa kaitsja on seisukohal, et mittevaraline hüvitis on põhjendatud, aga mitte sellises ulatuses nagu seda on hagiavalduses. Arvestada tuleb süüdistatava majanduslikku toimetulekut praegusel hetkel ja lähiajal. XXX on Eliise Lauritsal tuvastatud XXX aastani. Lisaks sellele palub Eliise Lauritsa kaitsja vähendada oluliselt väljamõistetud menetluskulusid ja need, mis välja mõistetakse ajatada aasta peale.
3. Süüdistatav tunnistas ennast täielikult süüdi esitatud süüdistuses ning taotles menetluskulu vähendamist ning ka ositi tasumist. Lisades, et süüdistatava arvates pakkusid nad kanntanule kahju hüvitamiseks 500 eurot, aga sellega ei oldud nõus. III Kohtu seisukoht
4. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et Eliise Laurits pani toime süüdistuses kirjeldatava kuriteo. Süüdistatav esitas 22.07.2020 avalduse (tl 120), mille kohaselt tegi tema 2020 a. juulil H. O. kohta konto XXX. Süüdistatav põhjendas konto tegemist sellega, et soovis H. O. poolt nende pere rahule jätmist põhjusel, et H. O. on solvanud süüdistatavat ning tema perekonda. Paljastava sisuga pildid leidis Eliise Laurits diivani alt teiste katkiste piltide kõrvalt, peale mida pildistas süüdistatav leitud pilte ning laadis need portaali XXX, mis on täiskasvanute internetilehekülg. Selleks, et pilte portaali lisada tegi süüdistatav uue e-posti konto nimega XXX. Lisaks sellele on süüdistatav toonud välja, et piltide üleslaadimisel kasutas ta oma isiklikku telefoni ja XXX firma võrku, mis oli talle kättesaadav põhjusel, et see on paigaldatud süüdistatava koju ning tema XXX teeb selle vahendusel tööd.
5. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid annavad aluse tunnistada Eliise Laurits süüdi esitatud süüdistuses. Vaidlus puudub kohtu hinnangul selle üle, et Eliise Laurits on toime pannud antud kuriteo. Peamine vaidlusalune küsimus antud kohtuvaidluses on tsiviilhagi suurus. Käesolevas otsuses käsitleb kohus järgnevalt süüdistust kinnitavaid tõendeid. Esmalt hindab kohus Eliise Lauritsale esitatud süüdistuse põhjendatust (I), seejärel mõistab kohus Eliise Lauritsale karistuse (II), võtab seisukoha tsiviilhagi (III), asitõendite osas (IV) ja viimaks otsustab menetluskulude hüvitamise (V). (I)
6. 22.06.2020 esitas H. O. kuriteoteate (tl 1) Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. Kuriteoteate kohaselt leidis H. O. tuttav portaalist XXX H. O. paljastava sisuga pildid. H. O. oli seisukohal, et piltide üleslaadijaks on tema XXX R. R. või tema uus XXX Eliise Laurits. Põhjusel, et pildid tehti ligikaudu 10 aastat tagasi perioodil, millal kannatanul tekkis suhe oma hilisema XXX R. R. (tl 15). Avalduse sisu põhjal olevat lisaks sellele varasemalt pandud Facebooki gruppi Märgatud Tartus vms anonüümne postitus, kus laimati kannatanu 4 töökohta ja ka kannatanut ennast. Peale kannatanu töökoha sekkumist asja uurimisse ja avalduse tegemist Politsei- ja Piirivalveametile ei olnud siiski postitajat võimalik identifitseerida. Kannatanu pöördus portaali „XXX“ poole 19 juunil
7. a. (tl 6) paludes eemaldada kasutaja „XXX“ konto koos kontol olevate piltidega. Kannatanu lisas, et kontol märgitud sünniaeg erineb aasta ja paari päeva võrra tema omast, aga siiski lisatud paljastavad pildid, millal kannatanu oli ca 20-ne aastane, olid temast.
8. Kohtu hinnangul on olulisel kohal asjaolu, milliseid andmeid on kannatanu kohta avaldatud. Kõige tähtsamaks ajaoluks on seejuures, kas avaldatud andmete põhjal on võimalik tuvastada konkreetne isik ehk antud juhul kannatanu. Selleks, et täita kuriteokoosseis peab olema avaldatud piisaval määral iseloomulikke ja piisavas mahus andmeid, et need täidaksid konkreetse kuriteokoosseisu. Olukorras, kus avaldatud on üldisi ja laialdaselt kättesaadavaid andmeid, ei saa rääkida kuriteokoosseisu täitmisest. Rikkumine on aset leidnud olukorras, kui isikut on esitletud avalikkusele äratuntaval viisil ja tema kohta esitatud andmeid on võimalik isikuga seostada.
9. Portaali „XXX“ loodud konto andmetest (tl 11) on näha, et kasutajatunnuseks on „XXX“, mis on kannatanu nimega sama. Kuvatõmmiselt on nähtav, et tegemist on XXX aastase naisega, kes on sündinud XX.XX.XXXX aastal. Lisaks sellele on lisatud portaali paljastava sisuga fotod kanntanust (tl 12-13). Kuigi kannatanu kinnitab, et tema sünniaeg on erinev portaalis olevaga ja kannatanu sündis XX.XX.XXXX (tl 15), siis on kohtu hinnangul ülejäänud andmete põhjal konto seostatav kannatanu isikuga. Kasutajatunnuse järgi on võimalik tavalise internetikasutaja jaoks tuvastada kannatanu nimi ning fotode järgi viia see kokku konkreetse isikuga. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust asjaolu, et portaalis olev sünniaeg ei ühti kannatanu omaga.
10. Kriminaalasjas on esitatud XXX poolt vastus nõudekirjale, mille kohaselt on kasutajakonto „XXX“ registreeritud emailile XXX. Registreerimine ja XXX kontole sisselogimine on toimunud kasutades IP aadressi XXX. Sisselogimise käigus on lisatud kontole 5 jpg. failiformaadis pildifaili (tl 22). Tegemist on paljastava sisuga fotodega, millel on kujutatud kannatanut palja ülakehaga (tl 23-27).
11. Tulenevalt IP aadressile tuvastati, et teenusepakkujaks on Elisa Eesti AS (tl 29-30). Sideettevõtjalt saadud protokolli andmete kohaselt kasutati eelnevat IP aadressi selleks, et luua 16.06.2020 kell 08.37 suhtluskeskkonnas XXX kasutajakonto nimega „XXX“ ja tehti antud IP aadressilt 1 logi – 16.06.2020 kell 08.
12. Antud IP aadressi mobiilse andmeside vasteks on Elisa Eesti AS-i telefoninumber XXX, mille lepinguline kasutaja on XXX (tl 35). Liitumisleping nr XXX antud abonentnumbri kohta on sõlmitud 23.03.2017 ja kuna vahepealsel perioodil on klient vahetanud pakette, siis sellega on vahetunud ka lepingunumbrid. Hetkel on abonentnumber seotud lepingu numbriga XXX, mis kuulub ikkagi XXX (tl 39).
13. Liitumisleping nr XXX kinnitab, et kliendiks on XXX (tl 41). Äriregistri kehtivate andmete väljatrüki seisuga 22.07.2020 kell 09:52 kohaselt on XXX juhatuse liikmeteks K. S. ning R. R., kes oli kannatanu XXX. 5
14. XXX juhatuse liige K. S. on andnud ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt ta kinnitas, et on teadlik R. R. ja kannatanu vahelistest probleemidest. Lisaks sellele kinnitas K. S., et R. R. töötab ettevõttes XXX XXX vastutades XXX päringute ja videosalvestiste jms väljastamise eest. Enamuse ajast töötab R. R. välitöödel ja suurem osa ajast kontoris ei viibi. XXX lõi R. R. kaugtöö võimaluse ja see on tal jätkuvalt olemas. Kaugtöö võimalus tähendas seda, et R. R. oli võimalus töötada XXX ettevõtte 4G ruuteri abil kodust lahkumata ettevõtte võrgus. Lisaks sellele on R. R. ettevõtte telefon koos firma võrguga (tl 48).
15. 23.07.2020 esitas XXX seisukoha, et ajavahemikul, millal kuritegu toime pandi, 16.06.2020 kell 8:00 kuni 9:00 ei ole nende arvutivõrguga loodud VPN ühendust, mille kohaselt ei ole sisevõrgus keegi väljaspool maja töötanud. Lisades, et antud ajavahemikul ei ole R. R. olnud sisse logitud kontoris. XXX poolt R. R. korterisse paigaldatud 4G WIFI ruuter võimaldab luua kvaliteetse internetiühenduse ja selle seadme liiklust ei logita ega jälgita. 4G ruuteriga kaasas olev andmesidekaart on antud R. R. ametialaseks kasutamiseks, et tagada kvaliteetne ja kiire andmeside kiireteks tööalasteks tegevusteks väljaspool tavapärast tööaega (tl 52-54).
16. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust oli võimalik R. R. elukohas kasutada talle kodukontori võimalusena loodud WIFI võrku, mille abil said sisse logida kõik isikud, kellele oli avaldatud vastav juurdepääs. Vastava juurdepääsu avaldamise võimalus oli ruuteri paigaldanud ettevõttel XXXX ja R. R. On tõenäoline, et R. R. andis enda XXX võimaluse kasutada korterisse paigaldatud interneti võrgu võimalust. Antud võrku logimise käigus kasutas võrgu kasutaja ettevõtte XXX IP aadressi, sõltumata kasutaja enda asukohast. Sellest tulenevalt oli võimalik interneti külastamine XXX IP aadressiga R. R. korteris.
17. R. R. kinnitab ülekuulamise käigus problemaatilist suhet oma XXX. Probleemid on tekkinud osapooltel XXX jagamises, mida kinnitavad varasemad kohtuvaidlused (tl 145152, 154-155) kui ka omavahelised suhted, millesse on kaasatud süüdistatav Eliise Laurits. R. R. kinnitas ülekuulamise käigus, et fotod, mis kannatanust veebiportaali olid laetud on tema tehtud. R. R. ütluste kohaselt ei olnud ta teadlik, et sellised fotod tema majas säilinud olid, seda põhjusel, et enda teada hävitas kanntanu kõik fotod ära perioodil, millal R. R. ja H. O. XXX läksid. Lisaks sellele ei olnud R. R. teadlik asjaolust, et XXX oli keegi kannatanu suhtes konto teinud ja sinna antud fotod laadinud. R. R. kuulis XXX konto loomisest alles siis, kui tema XXX politseisse ütlusi andma oli kutsutud, peale mida Eliise Laurits tunnistas üles, et tema oli konto loomise taga, sooviga põhjustada kannatanule, kes tema arvates neid pidevalt terroriseerib ebamugavusi (tl 57-60).
18. Kohus on seisukohal toetudes ettevõtte XXX juhatuse liikme K. S. ütlustele oli R. R. kodus võimalik kasutada ettevõtte XXX IP aadressi, sest juurdepääs võrgule oli loodud. Tulenevalt R. R. ja Eliise Lauritsa ütlustest oli mõlemal isikul juurdepääs XXX võrgule ning seeläbi kuriteo toimepanemisega seotud IP aadressile. Olukorras, kus Eliise Laurits leidis paljastava sisuga fotod R. R. elukohast ning omades juurdepääsu XXX võrgule oli Eliise Lauritsal võimalus toime panna KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Eliise Lauritsa poolt sooritatud tegu seisnes selles, et peale paljastava sisuga fotode leidmist kannatanust lõi Eliise Laurits konto kannatanu kohta veebiportaali XXX, kasutades XXX võrku, millele ta oli ligipääsu omandanud tänu oma XXX R. R. Seejärel laadis Eliise Laurits 6 antud fotod veebiportaali. Antud asjaolude käiku kinnitavad Eliise Lauritsa kahtlustatava antud ütlused (tl 131-134).
19. Kannatanu jaoks on süüdistatava poolt toime pandud tegu tekitanud moraalset kahju. Peale andmete ja piltide avalikustamist süüdistatava poolt on kanntanu saanud sotsiaalmeedia vahendusel suurel määral sõbrakutseid ja tutvumissoove. Lisaks sellele on kanntanu pidanud võtma kasutusele uue sotsiaalmeedia konto põhjusel, et viimane ummistus kirjade ja kutsete all. Kannatanu on seisukohal, et internetikeskkonnas tema nime kasutamine ja isiklike fotode ülespanemine on suunatud otseselt tema maine kahjustamisele. Olulisena toob kannatanu välja, et kuna ta töötab XXX on tema jaoks kehtestatud kõrgemad eetilised nõudmised ning paljastavate piltide avaldamine veebiportaalis kahjustab oluliselt tema mainet tööalaselt ja häirib kannatanu isiklikul tasandil, tulenevalt sellest on kannatanul tekkinud moraalne kahju (kannatanu ütlused tl 14-17). Kahju ulatus kannatanu jaoks on teadmata, mis on ka kohtu hinnangul sellist sorti kuritegude puhul põhjendatud. Kannatanul on kahjustatud mainele lisaks tekkinud hirm, mille kohaselt ta ei julge üksinda ega koos oma XXX liikuda enda maja ümbruses, kuna kannatanu ei saa kindel olla, et tema nimel ei ole kokku lepitud mõnda kohtumist maja läheduses. Sellest tulenevalt on kanntanu sunnitud liikuma autoga või koos saatjaga (tl 7).
20. Kohtu hinnangul kaitsevad karistusseadustikus olevad normid isikut olukorras, kus andmeid nende kohta võidakse kasutada nende endi vastu ebaseaduslikul või kahju tekitaval viisil. Oluline on määrata, millisel määral on õigusrikkuja või kahju tekitaja omandanud kannatanu kohta informatsiooni ja mis on olnud sellise tegevuse eesmärgiks. Kahtlemata täiskasvanutele mõeldud veebiportaalis ebasündsa konto loomisega kahjustatakse kannatanu põhiseadusest tulenevaid õigusi enesemääramisele ja eraelu puutumatusele. Sellise tegevusega luuakse kannatanust ebaõige ettekujutus ja kahjustatakse tema seadusega kaitstud huvisid. Arvestades interneti kiiret levikut ning lihtsust, millega on võimalik luua teise inimese kohta veebiportaalides ebasündsaid kontosid on oluline, et selline tegevus lõppeks võimalikult kiiresti ning enne andmete jõudmist suurema hulga isikute kätte.
21. KarS § 1572 lg 1 kohaselt on karistatav teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu. Kahtlemata teise isiku kohta paljastavate fotode avaldamine täiskasvanutele mõeldud portaalis on kahjustanud kannatanu õigushüvesid. Sellest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul lugeda täidetuks koosseisuelement, milleks on kahju tekkimine teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele.
22. Kohtus on tõendamist leidnud, et Eliise Laurits omandas väidetavalt koristustööde käigus kannatanu H. O. paljastava sisuga fotod. Peale fotode leidmist otsustas Eliise Laurits need laadida portaali XXX. Laadides paljastavaid pilte H. O. täiskasvanutele mõeldud portaali, tegi Eliise Laurits seda teadlikult. Seda tehes pani Eliise Laurits toime teo, mis kahjustas kannatanut. Kahju seisneb eelkõige selles, et Eliise Laurits lõi kannatanust avalikkusele ebaõige kuvandi, millega kaasnes kahju kannatanu mainele. Tulenevalt sellest realiseeris süüdistatav KarS § 1572 lg 1 koosseisu objektiivsed tunnused, milleks on süüdistatava poolt toimepandud tegu ja antud teo tulemusel kahju tekkimine. 7
23. Eliise Laurits on oma ütlustes välja toonud, et eesmärk, mille pärast ta paljastavaid pilte veebiportaali laadis oli põhjustada kannatanule H. O. ebameeldivusi. Süüdistatava tahe, mille põhjal ta teo korda saatis oli kaalutletud otsus kannatanu mainele kahju tekitamiseks. Otsuse kaalutletus seisnes kohtu hinnangul selles, et süüdistataval oli reaalne võimalus käituda seaduslikul viisil leitud piltide osas. Süüdistatav oleks võinud antud pildid tagastada kanntanule, need pildid hävitada või jätta oma kohale. Kahjuks süüdistatav seda ei teinud ja otsustas õigusvastase teo kasuks. Sellest tulenevalt tegutses Eliise Laurits kavatsetusega ja tahtlikult ning eesmärgiga põhjustada kannatanule kahju. Eelnevast nähtub, et Eliise Lauritsa tegevusest ja tema poolt antud ütlustest, et ta realiseeris KarS § 1572 lg 1 koosseisu subjektiivsed tunnused kavatsetusega, st tema eesmärgiks oli seatud teo toimepanemisel kannatanule ebameeldivuste tekitamine, millest tulenevalt tekkis kannatanule kahju.
24. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II)
25. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest.
26. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27. veebruari
28. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-14, p 15.2).
29. KarS § 1572 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Analüüsides Eliise Lauritsa süü suurust tuleb anda hinnang Eliise Lauritsa käitumisele enne menetlust ja menetluse kestel.
30. R. R. on toonud oma ütlustes välja, et Eliise Laurits on näinud tema ja H. O. vahelist pidevat vaidlust pealt ning seda, kuidas R. R. sõnul kannatavad sellest vaidlusest tulenevalt XXX. R. R. on seisukohal, et pingelised suhted tema ja kannatanu vahel on muserdanud Eliise Lauritsat olulisel määral ning sellest tulenevalt oli tingitud emotsionaalne ja mõtlematu tegu XXX konflikti osas. Sellisel viisil käitudes ning enda poolt proovides lahendust leida, tõmbas R. R. hinnangul Eliise Laurits menetlusse nii tema kui ka R. R. firma XXX.
31. K. S. ütluste kohaselt on R. R. olnud mitu aastat vaidlused XXX ja XXX osas. Lisaks sellele oli neil probleeme omavahelistes suhetes juba XXX vältel. Eliise Laurits on pärit XXX ja samuti on kannatanu H. O. uus XXX ning seetõttu antud isikud suhtlevad omavahel. Samamoodi kirjutab H. O. uus XXX pidevalt R. R. (tl 47-49). 8
32. Eliise Lauritsa sõnul tekkis temal ja R. R. XXX 2018 aasta juunis. Kui H. O. sai teada nende XXX, siis hakkas kannatanu käima süüdistatava töö ja elukoha juures, provotseerides sellise käitumisega Eliise Lauritsat. Süüdistatava sõnul on H. O. suhtunud halvasti oma lastesse, kellest vanem laps on XXX-aastane ja noorem XXX-aastane. Lisaks sellele on esitanud lastega seotud vaidluste põhjal ähvardusi kannatanu XXX A. Kuigi süüdistatav leiab, et H. O. ja tema endise XXX R. R. lastega seotud vaidlused ei puuduta teda, siis kaudselt on ta olnud nende vaidlustega seotud, sest vanem laps elab isaga koos ja puutub tihedalt kokku süüdistatavaga.
33. Süüdistatav tunnistas (tl 131-134), et 16.06.2020 oma elukohta koristades, kus süüdistatav elab koos R. R., leidis süüdistatav diivani alt H. O. fotod. Piltidel olid kannatanu rinnad paljad. Nähes neid pilte tekkis süüdistataval idee teha H. O. kohta konto suhtlusportaali XXX Süüdistatav selgitas, et ta pildistas fotod enda telefoni, ühendas telefoni majas oleva internetivõrguga ja lõi konto „XXX“, lisades eelnevalt pildistatud paljastavad fotod kannatanust XXX kontole. Oma teo tunnistas süüdistatav üles peale seda, kui R. R. XXX kutsuti politseisse ülekuulamisele. Tegevuse motiiviks oli süüdistatava sõnul reaktsioon XXX toimuvale ja eelkõige sellele, et H. O. häiris süüdistatava sõnul nende XXX R. R. Kannatanu avaldas kahetsust tunnistades, et selline teguviis ei olnud õige ning XXX olevaid probleeme ei lahendata kontode tegemisega suhtlusportaalides ega teiste inimeste paljastavate piltide avaldamisega.
34. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav on viibinud kahel korral XXX XXX vastuvõtul, millest ühel külastusel on pandud süüdistatavale diagnoosiks XXX (tl 124), millest tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistatava puhul võib olla tegemist keskmiselt emotsionaalsema inimesega, mis siiski ei anna õigustust tema poolt toime pandud teole. Kohtueelse ettekande kohaselt on süüdistataval hinnatud töövõime XXX seoses üldhaigestumisega. Süüdistataval kaasneb XXX õppimise ja tegevuste elluviimisel, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, inimestevahelise lävimise ning suhete valdkonnas. Eliise Lauritsa sõnul on tal diagnoositud XXX umbes 12 või 13 aastasena. Lisaks sellele XXX Eliise Laurits igapäevaselt XXX, et igapäevaeluga toime tulla.
35. Süüdistatava majanduslik olukord on XXX. Tal on omandatud XXX, aga varasemalt on haridustee korduvalt pooleli jäänud tervisliku seisundi tõttu. Eesti Töötukassa poolt on hinnatud Eliise Lauritsa XXX ja talle XXX. Eliise Lauritsa varasemad töökohad on seotud olnud XXX, aga süüdistatav ise leiab, et inimestega suhtlemine talle ei sobi ning lisaks sellele väidab süüdistatav, et kannatanu on korduvalt käinud teda töökohas ahistamas, mistõttu tal puudub igasugune valmidus uuesti tööle minna (tl 194-195).
36. Kriminaalasja toimikus on ka Eliise Lauritsa kohta olemas karistusregistri väljavõte (tl 175). Andmete kohaselt puuduvad Eliise Lauritsal varasemad kriminaalkaristused ja Eliise Lauritsale on varasemalt määratud üksnes väärteo korras karistus, mis on tänaseks juba aegunud.
37. Lähtuvalt eelnevast võib antud episoodi puhul nentida, kuigi see kuidagi Eliise Lauritsa käitumist ei õigusta, et Eliise Lauritsa poolt kannatanu H. O. piltide üleslaadimine oli nende omavahelise ja XXX suhtluse, tülide kulminatsiooniks. Igal inimesel on põhiseaduslik õigus eraelulisele puutumatusele ja õigus otsustada, milliseid andmeid ta laiema üldsusega jagab ning seda õigust ei tohi riivata teised kodanikud. 9
38. Riigikohus on toonud välja lahendis 3-1-1-18-14, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et Eliise Laurits ei varjanud oma kuritegu ning esitas 22.07.2020 avalduse (kd 121), milles tunnistab üles enda poolt toime pandud teo ja avaldab kahetsust antud teo osas. Enne avalduse koostamist tunnistas Eliise Laurits enda teo üles ka oma XXX R. R. (tl 120-121). Lisaks sellele aitas kaasa Eliise Laurits enda tegevuse kohta informatsiooni andmisega kuriteo lahendamisele. Kriminaalhooldaja on toonud välja, et Eliise Laurits on oma käitumisega näidanud lugupidamatust ühiskonna suhtes ning Eliise Laurits tunnistab oma süüd ja on valmis oma tegude eest vastutust võtma. Eelnevast tulenevalt on Eliise Lauritsa süü kohtu hinnangul keskmisest väiksem ja esinevad karistust kergendavad asjaolud vastavalt KarS § 57 lg 3 alusel, milleks on süü puhtsüdamlik kahetsus.
39. Kohtumenetluses on prokurör asunud seisukohale, et süüdistatav tuleks süüdi tunnistada KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja KarS § 87 lg 7 alusel vabastada ta ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavast karistuses ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 6 sätestatud mõjutusvahendit, so allutada süüdistatav käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule 1-aastaks.
40. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga osas, et inimesed saavutavad küpsuse erinevas vanuses ja ennekõike õigussüsteemi sattunud noore täiskasvanu arengutase on paljudel juhtudel võrreldav pigem alaealise kui täiskasvanuga. Täiskasvanuikka jõudmine, st 18aastaseks saamine ei tähenda alati automaatselt vaimset küpsust ning võimet oma tegudest ja nende tagajärgedest piisaval määral aru saada, vaid see on pikaajaline protsess, mis ei toimu üleöö. Lisaks sellele nõustub kohus prokuröri hinnanguga, mille kohaselt karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on toodud välja seadusandja tahe, mis on olnud kaasata alaealiste õigusrikkujatele kohaldatavate mõjutusvahendite hulka ka noored, kes on 21 aastat vanad. Võttes arvesse asjaolu, et Eliise Laurits pani teo toime olles 21 aastat vana, siis käesoleva kohtuotsuse jõustumise hetkel on Eliise Lauritsa vanuseks juba 22 eluaastat. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et alaealiste õigusrikkujatele kohalduvat mõjutusvahendit ei ole antud juhul võimalik Eliise Lauritsa vanusest sõltuvalt kasutada, arvestades kohtuotsuse jõustumise aega.
41. Kohus on veendunud, et arvestades Eliise Lauritsa isikut, tema vanust, tervist ja kuriteo toimepanemise fooni ja asjaolusid, ei ole põhjendatud Eliise Lauritsale vangistuse mõistmine. Ühtlasi märgib kohus, et kohtu arvates üheks aastaks KarS § 87 lg 1 p 6 alusel Eliise Lauritsa käitumiskontrollile allutamine on talle liialt koormav meede, eriti arvestades tema isikut ja seda, et Eliise Laurits XXX. Kohtule ei ole jäänud muljet, et Eliise Laurits ei mõista seda, et ta on käitunud valesti ning selleks, et kujundada õigeid väärtushinnanguid tuleks temal aasta otsa käia kriminaalhooldaja juures ja täita kontrollnõudeid. Kohtu arvates on käesolev kriminaalmenetlus eesmärgi juba täitnud ja vajaliku mõju Eliise Lauritsale juba avaldanud ning uute kuritegude toimepanemise oht Eliise Lauritsa poolt on minimaalne.
42. Kohus võtab karistuse määramisel arvesse süüdistatava isiku, tema tervisliku seisundi, tema tegevuse menetluse kestel ning asjaolu, et Eliise Laurits pani käesoleva kuriteo toime kavatsetult sooviga põhjustada kannatanule ebamugavusi. Lisaks sellele on kohus hinnanud süüdistatava majanduslikku olukorda ja toimepandud kuriteo raskust ning selle mõju kannatanule. Ei ole kahtlust, et ka süüdistatava jaoks on antud menetlus raskelt mõjunud ja 10 isik on oma eksimusest aru saanud. Arvestades ülaltoodut leiab kohus, et Eliise Lauritsale tuleb mõista rahaline karistus alla selle keskmise määra.
43. Rahalise karistuse määramisel tuleb KarS § 44 lg 2 ja 3 alusel arvutada päevamäära suurus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Süüdistatava sissetulekuks on olnud 2019 aastal tuludeklaratsiooni (tl 176) andmete kohaselt XXX eurot, mille kohaselt on süüdistatava päevamääraks XXX eurot. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus XXX eurot.
44. Kohus on seisukohal, et tulenevalt Eliise Lauritsa süü suurusest tuleb temale karistuseks mõista 120 päevamäära, so 1200 eurot.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Eliise Lauritsale mõistetud karistust 1/3 võrra, so 40 päevamäära võrra ning mõista Eliise Lauritsale lõplikuks rahaliseks karistuseks 80 päevamäära, so 800 eurot. Kuna kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades rahalise karistuse kandmine Eliise Lauritsa poolt otstarbekas, jätab kohus mõistetud karistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Eliise Laurits ei pane 1-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. (III)

1. Kriminaalasjas on Eliise Lauritsa vastu esitanud tsiviilhagi H. O. esindaja R. S. Hagiavalduse kohaselt (tl 183 – 186) soovib kannatanu mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt määratud summas, tulenevalt kannatanu maine ja avaliku kuvandi kahjustamisest.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt, isiku vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. VÕS § 1043 kohaselt peab isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muuhulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
3. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisada lõike 5 sätestatule arvestada 11 vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
4. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
5. Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav Eliise Laurits laadis veebiportaali XXX kannatanu H. O. paljastava sisuga pildid, mida tehes muutusid fotod avalikult kättesaadavaks portaalis XXX asuvat kontot „XXX“ külastanud inimeste hulgas.
6. Hagiavalduse kohaselt sai kannatanu 19.06.
7. a teadlikuks, et temast on avatud täiskasvanute suhtlusportaalis XXX konto nimega „XXX“, mille juurde on lisatud kannatanust väga intiimsed ja paljastavad pildid. Konto avamine tõi kannatanu jaoks kaasa suure hulga tutvumissoove tundmatutelt meesterahvastelt. Kannatanu privaatsete piltide avaldamine on rikkunud kannatanu õigust eraelu privaatsusele ning mõjunud negatiivselt kannatanu õigust aule ja heale nimele. Kuna kannatanu töötab XXX, eeldab ühiskond ning XXX temast kõrgemat kõlbelisuse taset. Piltide lisamisega täiskasvanute portaali on loonud süüdistatav kannatanust kuvandi kui lõtvade elukommetega inimesest, mis mõjub kannatanu mainele väga kahjustavalt. Kannatanul on tekkinud hirm liikuda enda kodu ümbruses üksi ja koos oma XXX, sest kardab, et mõni võõras mees võib avaldatud andmetest tulenevalt tulla teda otsima. Hirm on tekitanud kannatanule suurel määral stressi ja muresid, mis on põhjustanud kannatanule XXX ning mõjutanud negatiivselt kannatanu füüsilist tervist.
8. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja tegevus piltide veebiportaali laadimisel ja sellega hagejast ebaõige kuvandi loomisega on riivatud intensiivselt hageja õiguslikke huve. Kohtu hinnangul on kostja sekkunud hageja eraellu ning kostja avaldatud kuulutuse eesmärk oli hageja au ja väärikust solvata. Rikkumise kannatanu õigustesse ei lõpetanud kostja omaalgatuslikult, vaid seda tegi kannatanu XXX veebiportaaliga ühendusse astumine. Selleks, et määratleda kahjuhüvitise suurust tuleb esmalt arvesse võtta rikkumise ulatust. Kahtlemata jõuab interneti vahendusel informatsioon suurele hulgale inimestest, siiski teeb kohus märkuse, et pildid, mis olid avaldatud XXX veebiportaalis olid nähtavad veebiportaali registreeritud kasutajatele ja seetõttu ei olnud võimalik kontot mitteomavatel isikutel neid pilte iseseisvalt näha. Hageja kinnitab enda poolt antud ütlustes, et olles teada saanud veebiportaalis avaldatud konto kohta, ei olnud tal võimalik portaali siseneda põhjusel, et ta ei ole kasutaja antud portaalis (tl 15). Lisaks sellele on kuvatõmmisel (tl 11), mis on esitatud Politsei- ja Piirivalveametile näha, et profiili, mille kasutajanimi on „XXX“, on vaadatud 147 korda. Asjaolu, et kannatanu töötab XXX ei oma kohtu hinnangul tähtsust hüvitise väljamõistmise suuruse arvutamise juures. Kõigil inimesetel on seadusest tulenev õigus saada kaitset riigilt eristamata asjaolu, millega inimene enda jaoks elatist teenib. XXX peab saama samasuguse kaitse nagu seda saab iga teise elukutse esindaja. Hageja poolt väljatoodud asjaolu, et kohtute hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguste tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad on igati aktsepteeritav lähenemine, aga siiski tuleb kahjuhüvitise suuruse arvutamisel võtta arvesse ka süüdistatavast tulenevaid asjaolusid. 12
9. Esiteks, kohtupraktikas on varasemalt olulisena arvestatud kostja käitumist hageja suhtes
10. Eliise Laurits ei ole menetluse jooksul eitanud oma süüd ning on esitanud avalduse, mille kohaselt tunnistab ta toimepandud kuritegu. Teiseks, oluline on kostja enda majanduslik seisund ja asjaolu, milline hüvitis on piisav, et mõjutada rikkujat hoiduma edasisest kahju tekitamisest
11. Eliise Lauritsa viimane sissetulek on aastast XXX, mille kohaselt kostja aastanetosissetuleku suuruseks on XXX eurot (tl 177). Antud juhul tsiviilhagi rahuldamine hageja poolt soovitatavas summas 3000 eurot, millele lisanduksid menetluskulud (tl 185), viiks kostja väga raskesse majanduslikku olukorda. Kohtueelses menetluses kogutud materjalidest nähtub, et süüdistataval on puuduv XXX, millega kaasneb XXX tegevuste elluviimisega ja muutustega kohanemisel ja ohu tajumise ning inimeste vahelise lävimise suhete valdkonnas. Sellest tulenevalt on süüdistataval oluliselt raskem omada piisavat sissetulekut, mis võimaldaks tal tasuda tsiviilhagi suures ulatuses. Lisaks sellele on süüdistatav XXX, mis tähendab, et niigi vähesel määral olemasolevad ressursid muutuvad süüdistatava jaoks väiksemaks. Hageja on toonud välja tsiviilhagis Tartu Maakohtu 10.10.
12. a lahendi tsiviilasjas nr XXX põhjusel, et selles esinevad sarnased asjaolud. Kohus juhib tähelepanu, et antud lahendis mõisteti hagejale mittevaralise kahjuhüvitise suuruseks 1000 eurot, mis on oluliselt väiksem, kui hageja poolt soovitud summa. Lisaks sellele on Tallinna Ringkonnakohus lahendis 2-14-62360 mõistnud samuti mittevaralise kahju hüvitiseks 1000 eurot tööandja poolt töötaja isiklike piltide levitamise eest kolleegide hulgas.
13. Eelnevast tulenevalt ning arvestades toime pandud kuriteo fooni ja nimelt pingelisi suhteid kannatanu ja süüdisatava vahel, mis olulisel määral mõjutas süüdistatavat, mõistab kohus TsMS § 438 lg 1 ja VÕS 128, 134, 136, 1043 ja 1046 alusel süüdistatavalt Eliise Lauritsalt kannatanu H. O. kasuks välja mittevaralise kahju summas 500 eurot. (IV)
14. Kriminaalasjas on asitõendiks CD plaat, millel Elisa Eesti AS vastus nõudekirjale ja CD plaat, millele sideettevõtjalt saadud andmed. Antud CD plaadid tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

(V) 52.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

1. Kannatanu H. O. esindaja R. S. on esitanud Tartu Maakohtult taotluse hüvitada hagejale seoses kriminaalasjas tsiviilhagi koostamisega makstud tasu. Arve XXX kohaselt on tasu suuruseks 798.00 eurot, mis koosneb kriminaalasja toimikuga tutvumisest, tsiviilhagi 1 K. Piho. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.-
2. aastal. Riigikohtu õigusteabe oskakond
3. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mittevaraline_tsiviil .pdf (27.04.2021). 2 HMKo 27.03.2019, 2-16-
4. 13 koostamisest ja täiendamisest. Kokku on kannatanu esindaja sõnul kulunud antud tegevustele 4 tundi ja 45 minutit. Teise arve kohaselt on kannatanu esindaja osutanud õigusteenust, mille tasu suuruseks on 642,28 eurot, mis koosneb kriminaalasja toimikusse lisatud täiendavate materjalidega tutvumisest ja õiguslikust analüüsist, ettevalmistuseks istungiks ja istungil osalemisest ning menetluskulude nimekirja dokumendi koostamisest. Kokku on kannatanu esindajal kulunud antud tegevustele aega 3 tundi ja 20 minutit.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas lahendis 1-18-4590 toonud välja, et taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega.
6. Kohus on seisukohal, et tuginedes senisele kohtupraktikale seoses kannatanu esindaja tasu suurusega on esindaja esitatud taotlus põhjendatud v.a kohtumenetlusele kulunud aja osas. Põhjendatud ei ole esindaja tasu arve nr XXX osas, mille kohaselt kulus esindajal istungil osalemiseks kaks tundi. Vastavalt protokollile on istung kestnud 33 minutit. Kohus vähendab esindaja poolt taotletud hüvitise suurust vastavalt reaalselt kulunud ajale. Vastavalt sellele on esindaja õigustatud saama arve nr XXX kohaselt 361,60 eurot. Seega kuulub kannatanu esindaja taotlus rahuldamisele osaliselt, so 1159,60 euro ulatuses. Lisaks sellele on kannatanu kaitsja taotlenud riigilõivu tasumist süüdistatava poolt summas 300 eurot.
7. Tulenevalt eelnevast tuleb Eliise Lauritsal tasuda kannatanu menetluskulud, milleks on kannatu esindaja kulu 1159,60 eurot ja riigilõiv seoses tsiviilhagi esitamisega 300 eurot, so kokku 1459.60 eurot.
8. Kannatanu H. O. esindaja on esitanud taotluse kohustada süüdistatavat tasuma kannatanule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9. Vastavalt TsMS §-s 367 sätestatule võib viivisnõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 362 lg-s 1 alusel on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg.
10. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
11. jaanuari ja
12. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes teadaanneetes on olnud intressimäär nii hagi esitamise hetkel kui ka praegu 0,00%.
13. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 14 kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on intressimäär aastas 8% ning (8:365=0,02) 0.02 % päevas.
14. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et Eliise Lauritsalt tuleb välja mõista TsMS §-i 367 alusel alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni kannatanu H. O. nõude 1459.60 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1459.60 eurot ((1459.60:100)x0,02=0,29 eurot, mis tähendab, et aasta peale on viivise suurus 105,85 eurot). 62.

§ 175

lg 1 p 1 alusel on Eliise Lauritsa menetluskuluks kannatanu menetluskulu 1459.60 eurot. Lisaks sellele on

§ 175

lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja Anu Vildi tasu Eliise Lauritsale osutatud õigusabi kohtueelses menetluses 138 eurot ja kohtumenetluses 202.80 eurot, so kokku summas 340,80 eurot ja

§ 175lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. 63.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

1. Süüdistatava kaitsja ja prokurör taotlesid jätta pool Eliise Lauritsa menetluskuludest riigi kanda. Tulenevalt asjaolust, et Eliise Laurits ei XXX, on käesoleval hetkel XXX ning tal tuleb ka hüvitada kannatanule tekitatud kahju.
2. Võttes arvesse eelnevalt toodud Eliise Lauritsa majanduslikku seisundit, tema tervist ning seda, et tema ainsaks sissetulekuks XXX, leiab kohus, et õigustatud on jätta pool kaitsja tasust ja sundrahast riigi kanda ning anda võimalus tasuda menetluskulu aasta jooksul osamaksetena. Seetõttu jätab kohus

§ 180

lg 3 alusel Eliise Lauritsa sundrahast 438 eurot ja kaitsjatasust 170,40 eurot riigi kanda. Ülejäänud menetluskulu kokku 608,40 eurot tuleb Eliise Lauritsal

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel ära tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt menetluskulude katteks vähemalt 50,70 eurot kuni nende täieliku hüvitamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik 15