lg 1.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist võib hageja nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud (
lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1); 3) hagejale on tekkinud või 2 tekib kahju (
lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Seega on
Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused. Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust
). Kohus selgitas 21.01.2020 hagejale, et kui hageja tugineb (kehtivale) kirjalikule sõiduki üürilepingule, peab hageja seda kostja vastuväite esitamisel ka tõendama (vt RKTKo nr 3-21-146-13, p 25). Kuna kostja väitis, et tema ei ole 24.08.2017 sõiduki üürilepingule (tl 5-8) alla kirjutanud, siis on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (mida kohtul üldjuhul ei ole). Seega tuleks kohtul käekirjaekspertiis määrata (vt Riigikohtu 23.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 10). Seejuures on Riigikohus rõhutanud, et ekspertiisi määramisele peab üldjuhul hagimenetluses eelnema siiski poole või poolte vastav taotlus (vt TsMS § 293 lg 1 ja RKTKo nr 3-2-1-63-16, p 10). Kostja selgitas ka 01.03.2021 toimunud ärakuulamisel, et kirjalik leping sõlmiti üksnes esimesel korral. Järgmistel kordadel oli suuline leping (tl 152 pöördel). Hageja ei ole vaatamata kohtu 21.01.2020 selgitustele ümber lükanud kostja vastuväited, et tema ei ole sõiduki üürilepingut allkirjastanud. Seega ei olnud poolte vahel kirjalikku sõiduki üürilepingut sõiduki üürimiseks perioodil 24.08.201727.08.2017. 12.
lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Üürilepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. TsÜS § 77 lg 1 alusel võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Sõiduki üürilepingu sõlmimiseks ei näe seadus ette kohustuslikke vorminõudeid. Järelikult tuleb selline leping lugeda sõlmituks, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmimiseks kokkuleppe saavutamine on tõendatud kohtule esitatud kirjavahetusega (tl 9-11 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et poolte vahel on üürilepingust tulenev võlasuhe. 13. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostja rikkus mõnda üürilepingust tulenevat kohustust ning kas selle kohustuse rikkumise tagajärjel tekkis hagejal kahju. Üürnik peab
lg 2 järgi kasutama asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Sellest tulenevalt peab üürnik
lg 1 esimese lause järgi pärast lepingu lõppemist tagastama üüritud asja koos päraldistega seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele 14. Selleks, et üürileandjal oleks üürisuhte ajal tekkinud kahjustusi pärast üürisuhte lõppemist lihtsam tõendada ja kahjuhüvitist nõuda, peaks üürileandja koostama üürieset üürnikule üle andes alati üleandmise akti, milles märgitakse üürieseme (auto) seiskord. Kui 3 üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, siis eeldatakse
Sellisel juhul peab üürnik tõendama, et kahjustused olid olemas juba üürieseme üleandmisel. Kui sellist akti aga ei koostatud, tuleb üürileandjal tõendada, et üürieseme üleandmisel ei olnud üüriesemel tema väidetud puudusi. Lisaks tuleb arvestada sedagi, et üürileandjal on ka üürieseme tagastamise korral kohustus üüriese üle vaadata ning kahjustused kohe välja selgitada. Nii peab üürileandja üüritud asja tagastamisel
lg 1 esimese lause järgi kontrollima asja seisundit ja teatama üürnikule viivitamata asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Praegusel juhul ei ole pooled koostanud auto kostjale üleandmisel üleandmise akti, mis kinnitaksid üürieseme seisundit kostjale üleandmise hetkel. Seetõttu peab hageja kahjuhüvitise saamiseks tõendama nii seda, et autol olid tagastamise ajal väidetud puudused, kui ka seda, et üürieseme üürnikule üleandmise ajal neid puudusi ei olnud.
lg-st 2 tuleneb reegel, et üürnik (kostja) vastutab üldjuhul asja kahjustumise eest, kui see toimus ajal, mis asi oli üürniku (kostja) valduses, st kostja vastutab ajani, mil ta tagastab asja hagejale. Kuid sellest reeglist on erand - üürnik (kostja) vabaneb vastavast vastutusest, kui ta tõendab, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnikust tulenevateks asjaoludeks loeb seadus üürnikupoolset lepingutingimuste või hoolsuskohustuste rikkumist. Seega vastutab üürnik üldjuhul üüriesemele hoolsuskohustuse rikkumise tõttu üürisuhte ajal tekkinud kahju eest.
lg-st 2 tulenevalt on üürniku peamiseks üldiseks kohustuseks kasutada üüritud asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Kohus leiab, et üürnik peab hoolsuskohustuse täitmiseks näitama üürileandja vara suhtes üles samasugust hoolt, nagu enda asjade suhtes. Kostja ei ole tõendanud, et auk oli juba enne olemas või et viga oleks võinud ilmneda hiljem. Tegemist oli küll juba üle 10 aasta vana sõidukiga, kuid samuti esines autol mehaaniline vigastus. Hageja sõnul oli autol kogu aeg ülevaatus (tl 153). Seega ei saanud kohtu hinnangul olla tegemist loomuliku kulumisega. Kostja ei ole tõendanud, et et sõiduki kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. 17. Kohus analüüsib kas hagejale on tekkinud kahju.
lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕ § 127 lg-tes 2 – 4 sätestatu kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
lg-te 1-3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud kahju 4 ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Samuti oli kahju rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja pidi lepingu sõlmimise ajal aru saama, et auto võib tema kasutuses olles kahjustada saada ning sellisel juhul tuleb tal kahju hüvitada. Rikkumise ja kahju vahel on ka põhjuslik seos. Hageja auto sai kahjustada sel ajal kui auto oli kostja kasutuses. Seega on tõendatud kõik kahju hüvitamise eeldused ning kohus rahuldab hagi osaliselt summas 634,05 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.