lg 4 ja
lg 2 p 2 alusel määrata Ain Kossile katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Ain Koss on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.01.2020. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-9886
lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti Ain Kossi eelvangistus 14.09.2019, s.o 1 päev vangistust, karistusaja hulka. Kandmata karistus oli 3 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust.
lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et Ain Kossile mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Koheselt kuulub täitmisele 6 kuud vangistust, millise kandmise algust arvestati alates Ain Kossi saabumisest kinnipidamiskohta. Vangistuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Ain Koss 3 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
alusel määratud kontrollnõudeid.
lg 2 p 5 alusel kohustati Ain Kossi käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile.
lg 2 p 8 alusel kohustati Ain Kossi käitumiskontrolli ajal läbima sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi „Lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõiduki juhtide rehabilitatsiooniprogramm“, mille viib läbi MTÜ 1
lg 4 alusel kohustati Ain Kossi alates koheselt kandmisele kuuluvast vangistusest vabanemisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Ain Koss katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võeti Ain Kossilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 2 aastaks 6 kuuks, mille algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Ain Kossi kriminaalhooldus algas 29.01.2020 ja lõppeb 13.01.2023. Kriminaalhooldusametnik esitas 23.04.2021 kohtule erakorralise ettekande Ain Kossi kohta. Ettekande esitamise põhjuseks on jätkuv alkoholi tarvitamine, mis takistab kriminaalhoolduse läbiviimist. Registreerimiskohustust on süüdimõistetu rikkunud kahel korral ja selle kohta on koostatud kaks hoiatust. Läbimata on sotsiaalprogramm, sest esialgu ei olnud see võimalik majanduslikult ja hiljem seoses COVID-19 ulatusliku leviku tõttu. Isik esitas CDT näidud 07.09.2020 (CDT 1,9%), 30.11.2020 (2,4%) ja 08.04.2021 (1,8%), mis näitab seda, et ta on jätkanud alkoholi tarvitamist ja viimase näidu esitamisel ületas ka kohustust esitada näit mitte harvem kui kolme kuu jooksul. Erakorralisest ettekandest selgub, et Ain Koss on pöördunud sotsiaalprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ esmasele hindamisele 07.09.2020 ja käib regulaarselt vastuvõttudel. Alustati ravi, mille raames on keelatud tarvitada alkoholi. Ain Koss esitas SA TÜK psühhiaatriakliiniku tõendi, mis kinnitab, et ta viibis 28.03.- 12.04.2021 statsionaarsel ravil, kuid sellest hoolimata on jätkanud alkoholi tarvitamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul takistab kriminaalhoolduse teostamist alkoholi kuritarvitamine. Lisaks suurendab see uue kuriteo toimepanemise riski. Seega on ametnik seisukohal, et isikule tuleks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Ain Kossi puhul on peamiseks kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi kuritarvitamine. Sellest tulenevalt määrati talle käitumiskontrolli perioodiks kohustused, mis võiksid süüdimõistetut senise eluviisi muutmisel toetada. Erakorralise ettekande kohaselt ei tule Ain Koss nende täitmisega toime. Kahel korral on kriminaalhooldusalune rikkunud registreerimiskohustust ja nendele on ametnik reageerinud hoiatustega. Ühel korral ilmus Ain Koss kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholijoobes. Süüdimõistetu ei ole alustanud talle määratud sotsiaalprogrammi läbimist, mis on osaliselt tingitud asjaoludest, mis temast ei sõltu. Ain Koss on jätkanud ka alkoholi tarvitamist, mida kinnitavad alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavad laboratoorsed 2
Ühtlasi tuleb hooldusalusele veelkord selgitada kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.