MS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Artjom Prudnikov elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Merike Allikmäe taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 75,60 eurot, sh tasu 63 eurot ja käibemaks 12,60 eurot. Välja mõista Artjom Prudnikovilt riigituludesse menetluskulud 75,60 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud 75,60 eurot tasuda ositi 12-kuulise tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS pank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700001526 ning selgitus „Artjom Prudnikov 1-19-9855 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artjom Prudnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Artjom Prudnikov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.01.2018 kohtuotsusega
lg 2 p 1, 2, § 121 lg 1, § 120 lg 1, § 346, § 213 lg 1 järgi ja karistatud
alusel 4 aasta 7 kuulise vangistusega ja rahalise karistusega 516 eurot.
lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 19.01.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust ja rahaline karistus 516 eurot. Karistuse kandmise algus 18.09.2018 ja lõpp 18.07.
lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Artjom Prudnikovi ennetähtaegset vabastamist. kohtuistungil Artjom Prudnikov avaldas, et soovib ennetähtaega vabaneda. Vangistuses olles läbis vestluse kriminaalhooldusametnikuga, aprillis algab sotsiaalprogramm „Õige Hetk“. Vabastamise korral on nõus võtma endale kohustuseks läbida see sotsiaalprogramm. Tegeleb majandustöödega ka praegu, ei keeldu tööst. Enne veebruari 2021 töödele määratud ei olnud. Elektroonilise valve kohustused on talle selgitatud, tähtajaga viis kuud on nõus. On vangistuses esimest korda, teadvustas oma vigu, edaspidi on kindel, et vabaduses uusi kuritegusid toime ei pane. Ei toeta kriminaalset subkultuuri. Teeb kõike, et vabaneda ennetähtaega. Et ema tasub tema võlakohustused – ei takista seda. Varasema tutvusringkonnaga suhteid ei säilinud, katkestas kõik suhted. Perekond on praegu esikohal. Maailmavaated on muutunud, mingit suhtlust kriminaalse maailmaga ei tule, ei soovi enam teenida tulu kuritegelikul teel. Töökoha leidmine on realistlik, aga enne seda peab omandama eriala, praegu seda pole. Soovib õppida keevitajaks, vanglas koostati ITK liiga hilja, seetõttu ei saanud minna keevitajaks õppima. Oli kunagi ammu töötuna arvel, tavaliselt ise leidis endale ametlik töökoht, oli tööga hõivatud. Naine ei tööta, tulevikus ei teki probleeme sissetulekuga. Kaitsja leidis, et Prudnikov’it võib ennetähtaega vabastada. Isik on alla 30-aastane, on esimest korda vanglas, mis ei tohi olla pikk. Karistuse eesmärgid on 2,5 aastaga täidetud. Kõik tegevused, mis vangla võimaldas, Prudnikov on läbinud. Läbitud on vestlus kriminaalhooldusametnikuga, osaleb riigikeele õppes. Määratud majandustöödele koristajana, ei keeldu tööst. Iseloomustuses on 3 kirjas, et oli pika aega tööga hõivatud. Kinnitas, et kriminaalne tulu teda enam ei huvita ja ei hakka enam sellega tegelema. On olemas elukoht ja lähedaste inimeste toetus. On valmis võtma end arvele töötuna ja täita elektroonilise valve nõudeid. Ka korduvate kuritegude toimepanemise riskid on väga madalad. Täiendavaks kohustuseks tuleb määrata sotsiaalprogrammi läbimine, mis on veel läbimata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Artjom Prudnikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Artjom Prudnikovi elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks on täidetud. Järgnevalt kontrollib kohus, kas see on ka sisuliselt õigustatud. Kohus hindab positiivselt, et Artjom Prudnikovil kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, vangistuse ajal oli ta hõivatud keeleõppega ja on määratud tööle. Viru vangla ja prokurör toetavad Artjom Prudnikovi ennetähtaegset vabastamist. Samas kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Prokuröri vastav arvamus on põhistamata, selles viidatakse vaid vangla arvamuses toodud argumentidele ning kehtiva kohtupraktika kohaselt ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei saa sellel põhistamata arvamusel sisulist kaalu olla (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Vangla argumendid on aga, kohtu arvates, ebapiisavad Artjom Prudnikovi ennetähtaega vabastamiseks. Kohus hindab positiivselt, et Artjom Prudnikovil on vabaduses olemas elukoht. Samas oli tal elukoht ka viimaste kuritegude toimepanemise ajal ning vabaduses elukoha olemasolu ei ole iseenesest piisav ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks. See eeldab kohtul siseveendumuse kujundamist, et vabaduses ei hakka süüdimõistetu uusi kuritegusid toime panema. Sellist veendumust aga kohtul ei ole. Praegu kannab Prudnikov karistust Viru Maakohtu 13.01.2020 otsuse alusel, millega mõistetud karistusele liideti varasema Viru Maakohtu 19.01.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata tingimisi vangistus. Seega Viru Maakohtu 19.01.2016 kohtuotsusega määratud katseajal jätkas 4 Prudnikov kuritegude toimepanemist, millest võib järeldada, et karistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine ei pruugi olla talle mõjuv ega hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks vargused, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod. (RKKK 3-1-1-103-06, p 15). Viimase kohtuotsusega mõisteti A.Prudnikov süüdi arvutikelmuses, ametliku dokumendi peitmises, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, kehalise väärkohtlemises, aga ka narkootikumide suures koguses isikute grupis korduvas ebaseaduslikus käitlemises. Seejuures tema tegevus oli pikaajaline, ta käitles narkootikume 2013.a jaanuarist kuni 18.09.2018, fentanüüli, tsüklopropüülfentanüüli, amfetamiini, kokku vähemalt 95 grammi narkootilist ainet fentanüüli ja tsüklopropüülfentanüüli sisaldavat pulbrit selle edasimüümiseks, mis on vägagi suur kogus narkootikume (ekspertide hinnangul piisab 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.o loetakse narkootilise aine suureks koguseks tsüklopropüülfentanüüli puhul 0,05-0,1 g ja fentanüüli puhul 1,3 mg). 2013.a jaanuarist kuni 2018.a aprillini müüs Prudnikov keskmiselt 4-10 korda kuus veerandi kuni poole grammi kaupa fentanüüli või tsüklopropüülfentanüüli. Müüdud narkootikumide eest sai Prudnikov koos kuriteokaaslasega vähemalt 45360 eurot kriminaalset tulu. Need asjaolud osutavad, et A.Prudnikov pani katseajal olles toime erinevat liiki kuritegusid, sh esimese raskusastme narkokuritegusid ning vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu tema karistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole õigustatud. Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Kuriteo toimepanemise asjaoludest (korduv narkootikumide suures koguses isikute grupis käitlemine katseajal, lisaks veel mitme teise astme kuritegude toimepanemine) ja isiku varasemast käitumisest (katseajal olles uute, sh esimese astme kuritegude toimepanemine) lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel määrav on
Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (TrtRK 25.06.2019 määrus nr 1-16-4256, p 34). Narkokuritegude toimepanemise asjaolud olid seotud Prudnikovi elukohas narkootikumide käitlemisega (hoidis narkootikume oma elukohas). Seega isegi elektroonilise valve kohaldamine ei saa välistada uute samalaadsete kuritegude toimepanemist Artjom Prudnikovi poolt. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödele määramine, riigikeele õpe, vestlused kriminaalhooldusametnikuga) ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu) ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid. Arvestades kuritegude korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul Artjom Prudnikovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud, sh elektroonilise valve kohaldamisega. Ohuprognoos Artjom Prudnikovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta 5 jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Artjom Prudnikov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Lisaks tuleb märkida, et mitte kõik individuaalses täitmiskavas märgitud tegevused on praeguseks täidetud. Nii 2021-2023.aa on planeeritud vestlused inspektor-kontaktisikuga ning sotsiaalprogrammis osalemine. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Artjom Prudnikov’i vabastamisega enne tähtaega, seda ka elektroonilise valve kohaldamise tingimusel, sest see ei maanda süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise riske. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulu mõista süüdimõistetult riigituludesse välja, lubades tasumist 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.