Obsah (10)

§ 424§ 184§ 68§ 73§ 65§ 50§ 55§ 66§ 16§ 27

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-879 (19259000766, 20259000359) Kohtunik Heli Väinaste

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Anu Toluk Süüdistatav FREDI KÜÜSMAA, isikukood 39501225215, xxxx kodanik, xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, viibib xxxx, xxxx, kriminaalkorras karistatud 23.07.2018 Viru Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 1 järgi 3 aastase vangistusega,

§ 68

lg 1 alusel arvati kinnipidamise aeg 18.-20.04.2018, s.o 3 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aasta 6 kuulise katseajaga, väärteokorras karistamata, VTMS § 44 lg 1 p 3,4 alusel kinni peetud 06.09.2019, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar kokkuleppel RESOLUTSIOON Tunnistada FREDI KÜÜSMAA

§ 424

lg 2 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68alusel arvata eelvangistus 06.09.2019, s.o 1 päev, karistusaja hulka.

FREDI KÜÜSMAA’l kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 29 päeva vangistust. 2

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.07.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 päeva vangistust võrra ning mõista FREDI KÜÜSMAA liitkaristuseks 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud 26 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 kohaselt lugeda vangistuse kandmise alguseks Fredi Küüsmaa vanglasse saabumise aeg.

§ 50

lg 1 p 1, lg 3 ja

§ 424

lg 4 p 2 alusel võtta Fredi Küüsmaalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Fredi Küüsmaa kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

§ 55

kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Välja mõista Fredi Küüsmaalt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 174 (ükssada seitsekümmend neli) eurot ja tunnistajale hüvitatud sõidukulud summas 21,67 (kakskümmend üks eurot ja 67 senti) eurot. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada Fredi Küüsmaal tasuda menetluskulud kokku summas 1071,67 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul 81,67 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 90 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700045090 ning selgitus: „Fredi Küüsmaa, 1-20-879, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 CD-plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt
2. oktoobriks 2020). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
3. novembrist 2020 (seega hiljemalt
4. novembriks 2020). Süüdistus Fredi Küüsmaa on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 06.09.2019 kella 03.08 paiku xxxx juures juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx alko- ja narkojoobes, seejuures sõitis vastu seisvat sõidukit xxxx reg nr xxxx. Seejärel alko- ja narkojoobes juhtides mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, sõitis xxxx juurest suunaga xxxx juurde, kus oli peatatud politseipatrulli poolt. Fredi Küüsmaal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seeria nr ARKM-0082 alkoholisisaldus 0,43 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Fredi Küüsmaal tuvastati 3 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 1293T narkootilise ja psühhotroopse aine kokaiini sisaldus uriinis ning tal esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Peale seda Fredi Küüsmaa uuesti 26.05.2020 kella 09.17 paiku Lääne-Virumaal Rakveres F. G. Adoffi 11 juures juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx juhile keelatud narkojoobes. EKEI uuringuakti 778T ja selle lisade kohaselt Fredi Küüsmaa uriinis tuvastati amfetamiini ja metamfetamiini ning tal esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Fredi Küüsmaa rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Vastavalt Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1,2: Joobeseisund on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Oma tegevusega Fredi Küüsmaa pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid 06.09.2019 episoodis Süüdistatav Fredi Küüsmaa ennast talle esitatud süüdistuses 06.09.2019 episoodis süüdi ei tunnistanud, kinnitas vaid seda, et oli ravimite ja alkoholi mõju all. Fredi Küüsmaa ütlustest nähtub, et ta on olnud pikka aega narkootiliste ainete tarvitaja. Soomest ära tulles läks ta arstile, sest narkootikumidest oli paha olla ja ta tahtis abi saada, et võõrutus oleks kergem ja ta saaks magada. Arst, kelle nimi on S. S. ja kes töötab Rakvere Tervisekeskuses, kirjutas talle retseptiravimid (rahusti oli xxxx ja unerohi oli xxxx), mida ta tarvitas koos alkoholiga ja üks hetk ärkas ta politseijaoskonnas. Vahepealsest ei mäleta ta midagi, sest oli deliiriumis. Nende ravimite toime ei olnud sama, mis on narkootikumidel. Fredi Küüsmaa ei mäletanud seda, et ta oleks süüdistuses tähendatud ajal ja kohas sõidukit juhtinud, kuid sõiduk ja selle võtmed olid tema käes ning ilmselt ta siis juhtis. Auto, millega ta liiklusõnnetuse põhjustas, oli sõbra oma. Tunnistaja K. K. kinnitas kohtuistungil, et ta oli 06.09.2019 tööl, patrullis Lääne-Virumaal. 06.09.2019 öösel kella 3 paiku patrullis ta xxxx politseivärvides sõidukiga. Temaga olid patrullis kaasas T. L. ja kadett, kelle nime ta ei mäleta. Ta nägi sellel ööl avariilist sõidukit, kuid ei mäleta sõiduki marki. Sõiduki esiosa oli avariiline. Seda sõidukit nägi ta siis, kui nad sõitsid mööda xxxx tänavat. Nad jäid seisma ja et kui sõiduk neist mööda sõidab, siis kontrollivad, kuid sõiduk tuli nende taha ja jäi seisma. Kuna oli pime, siis nad roolis oleva isiku nägu ei näinud ega saanud aru, mitu inimest on autos. Juht väljus autost ja paarimees väljus ka autost juhiga suhtlema ning nad said õues auto kõrval kokku. Ta läks ka politseisõidukist välja avariilise sõiduki juurde. Auto roolis oli meesterahvas, kes ütles ise oma nime. Juhil paluti puhuda indikaatorvahendisse, see oli alkotest, narkotest tehti jaoskonnas. Juht tunnistas igasuguste ravimite tarvitamist. Joovet oli vaja kontrollida seetõttu, et oli tunda alkoholi lõhna, jutt oli segane, sest mitte midagi ei saanud aru, mis juht rääkis, olid koordinatsioonihäired, kuna seisis tuikudes. Pärast nad said aru, et juht oli teisele sõidukile otsa sõitnud. Nad kõik koos läksid teist sõidukit otsima, juhi avariiline sõiduk jäi neist sinna tänava peale. Tunnistaja M. U. kinnitas kohtuistungil, et ta oli 06.09.2019 politseis praktikal, patrullis koos T. L. ja K. K.ga. Ta nägi xxxx autot, mille esiosa oli avariiline. Nad sõitsid avariilisest autost mööda, jäid seisma ja ootasid, et äkki see avariiline auto sõidab neist mööda, aga see avariiline sõiduk sõitis neile ise taha ja jäi seisma. Ta väljus sõidukist ja läks ise avariilise sõiduki juurde, milles oli üks inimene. Juht tuli autost välja, ütles oma nime – Fredi Küüsmaa ja K. K. sisestas selle Apollo andmebaasi. Juhi jutt oli segane, aga lõpuks nad said aru, et juht 4 oli parkivale sõidukile sisse sõitnud ja soovis neile seda näidata. Fredi Küüsmaa oli politseisõidukis ja nad läksid seda teist sõidukit vaatama. Fredi Küüsmaal kontrolliti kohapeal alkoholijoovet indikaatorvahendiga, narkotest tehti jaoskonnas. Alkotesti oli vaja teha, sest juhi suust tuli alkoholilõhna ja kõne oli segane, temast oli raske aru saada, mõtted olid hüplevad. Narkotest oli vaja teha, sest T. L. kontrollis taskulambiga pupille, need oli laienenud, reageerisid aeglaselt valgusele. Fredi Küüsmaa allus kontrollile. Tunnistaja A. K.-R. kinnitas kohtuistungil, et ta kokkupuudet süüdistatavaga ei mäleta. Terviseseisundi kirjeldamisi ei ole sageli, seda on ainult valvekorra ajal. Terviseseisundi kirjeldamiseks ta kirjeldab, milline patsient oli, kas ta oli kasutanud midagi (need on ainult patsiendi enda sõnad). Kõik punktid tuleb paberil ära täita. Need on inimese vabatahtlikud ütlused, mis ta siin annab, tema hindab ning kirjeldab ja kirjutab. Käesoleval juhul isik ei keeldunud koostööst, vastas küsimustele ja ütles, et oli üleeile kokaiini tarvitanud. Kui isik ei ole nõus üldse koostööd tegema, siis ei saa hinnata Rombergi asendit. Selles samas kirjelduses pupillide suurus - reaktsioon valgusele on taga märge n, mis tähendab normaalne. Lihasjõudlus külgühtlane tähendab, et kõik on korras. Arstina on tema töötanud väga kaua, alates

1. aastast. Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad 06.09.2019 episoodis tõenduslikku tähendust: - isikusamasuse tuvastamise protokoll 06.09.2019 (tl 1), mille on koostanud patrullpolitseinik K. K. ja millest nähtub, et meetmele allutatud isikuks 06.09.2019 kell 03.39 oli Fredi Küüsmaa, kelle isikusamasus tuvastati KorS § 32 lg 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuna isikul puudus kontrollijale esitamiseks juhiluba või isikut tõendav dokument, andmete kontrollimisel Apollo andmekogust. - indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll 06.09.2019 ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 2-3). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et protokolli koostamise koht on Rakvere. Indikaatorvahendi kasutamise koht: xxxx juures. Kontrollija: patrullpolitseinik K. K.. Kontrollile allutatud isik: Fredi Küüsmaa, isikukood 39501225215, elukoht: xxxx. Kontrollile allutatud isikule on selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest, tutvuda indikaatorvahendiga kontrollimise protokolliga selle koostamisel, teha protokolli avaldusi, vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda kontrollimist tõendusliku alkomeetriga või nõuda vereproovi uuringut, esitada vaie asutuse juhile või kaebus halduskohtule. Indikaatorvahendiga kontrollimisest keeldumise, indikaatorvahendi positiivse näidu ja liiklusalase süüteo toimepanemise kahtluse korral tuvastatakse alkoholijoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga. /kontrollile allutatud isiku allkiri/ Kasutades 06.09.2019 kell 03.11 indikaatorvahendit mark/mudel AlcoQuant nr A418735, indikaatorvahendi järgmise kontrollimise kuupäev: 12.12.2019, oli indikaatorvahendi näit 0,58 mg/l. Kontrolli tulemus – positiivne. Märkused: käekiri loetamatu. Kontrollile allutatud isiku selgitused ja taotlused: puuduvad. Kontrollile allutatud isik, kontrollija ja protokollija on protokolli allkirjastanud. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused: välimus – silmade punetus, silmade pupillid - suured; reaktsioonikiirus – häiritud; kõne – arusaamatu; aja-, isiku ja kohataju – esineb häireid; teadvusel; mälu - teadmata; koordinatsioon – väga häiritud; käitumine – rahutus, higistamine. Märkused: puuduvad. Kontrollile allutatud isiku selgitused ja taotlused: puuduvad. Kontrollile allutatud isik, tunnistaja, kontrollija ja protokollija on protokolli allkirjastanud. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et mõõtja K. K. tuvastas kontrollitaval Fredi Küüsmaal, isikukood 39501225215, 06.09.2019 ajavahemikul 03.42- 5 03.50 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARKM-0082 alkoholi sisalduse väljahingatavas õhus 0,43 mg/l. Väljatrükil on mõõtja ja kontrollitava allkirjad. - mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRC-19/00121 (tl 4), millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-0082 on taadeldud 19.07.
2. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 06.09.2019 (tl 5), millest nähtub, et Fredi Küüsmaa kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis alates 06.09.2019 kell 03.12 kuni aluse äralangemiseni. - indikaatorvahendi kasutamise protokoll 06.09.2019 (tl 6), millest nähtub, et protokolli koostamise koht on Rakvere. Indikaatorvahendi kasutamise koht: Lääne-Virumaa Rakvere linn Fr. R. Kreutzwaldi 5a. Kontrollija: patrullpolitseinik T. L.. Prooviandja: Fredi Küüsmaa, isikukood 39501225215, elukoht: xxxx. Isikule on selgitatud tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest; 3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule; 5) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Fredi Küüsmaa nõustus indikaatorvahendi kasutamisega, kinnitades seda oma allkirjaga. Kasutades 06.09.2019 kell 03.35 indikaatorvahendit, tüüp ja nimetus Multi Drug Urine Cup Secure, indikaatorvahendi kehtivusaeg/kasutamisaeg 2021-08, oli indikaatorvahendi näit positiivne. Märkused: COC, BZD (ained, mille peale indikaatorvahend reageeris). Kontrolli tulemus: kontrollitaval esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused: välimus – silmade punetus, silma pupillid suured; reaktsioonikiirus – väga aeglane; kõne – segane, aeglane; aja-, isiku ja kohataju – selge; teadvusel; mälu – mäletab viimase 24-tunni sündmusi; koordinatsioon – väga häiritud; käitumine – rahutus, unisus. Märkused: puuduvad. Prooviandja selgitused ja taotlused: puuduvad. Proovi andja ja kontrollija on protokolli allkirjastanud. - joobeseisundi tuvastamise saatekiri 06.09.2019 ühes Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 1293T 16.09.2019 Fredi Küüsmaa kohta (tl 7), mille kohaselt Fredi Küüsmaalt analüüsiks võetud uriinist tuvastatud ained olid kokaiin, 7aminoklonasepaam, zopikloon ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T.i hinnang 03.10.2019 isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tl 11), et lähtudes 06.09.2019 kell 03.35 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud kontrollile allutatud isikul esinevatest joobele viitavatest tunnustest (välimus: silmade punetus - jah, silma pupillid – suured; reaktsioonikiirus: väga aeglane; kõne: segane, aeglane; koordinatsioon: väga häiritud; käitumine: rahutus, unisus), 06.09.2019 kell 04.33 terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust (isiku kaebused tervise suhtes: vastab – „paha olla“; ravimite tarvitamine isiku poolt viimase 24 tunni jooksul: võtvat mingeid ravimeid, nimesid ei mäleta. Kasutanud enese sõnul kokaiini, üleeile; artikulatsioonihäired: kõne puterdav, kohati takistusega; nüstagm: minimaalne; tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend – kerge värin kätes, kand-varvas kõnd sirgjoonel – ei ole täpne, sõrme-nina katse – nina-näpu katse ebatäpne, täpsemad liigutused – häiritud; isiku ütlused narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kohta: unerohi (nime ei tea), kokaiin üleeile – saab Soomest, töötab Soomes) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 1293T fikseeritud uriinist leitud ainetest (kokaiin, 7aminoklonasepaam, zopikloon), esineb uuritaval Fredi Küüsmaa narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Järeldus: Esineb joove. 6 - terviseseisundi kirjeldamise protokoll 06.09.2019 Fredi Küüsmaa kohta (tl 8-10), mille on koostanud arst dr A. K.-R.. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 06.09.2019 ühes liiklusõnnetuse skeemi ja fototabelitega (tl 13-22), millest nähtub, et sündmuskoht asub xxxx maja ees. Lähenedes sündmuskohale xxxx tn poolt on näha, et xxxx maja ette on pargitud sõiduk xxxx reg nr xxxx, mille kõrvalistuja ees osas on värvi- ja kriimustuskahjud, vasak esinurk on mõlkis. Sündmuses osalenud teist sõidukit xxxx reg nr xxxx, mida juhtis Fredi Küüsmaa, on liigutatud, sõiduki esiosas kõrvalistuja pool on kapott mõlkis, vasak esituli katki, esinurk tugevalt deformeerunud. Liiklusõnnetuse esmane kirjeldus: Xxxx sõitis vastu pargitud sõidukit ja lahkus sündmuskohalt. Tõendid 26.05.2020 episoodis Süüdistatav Fredi Küüsmaa ennast talle esitatud süüdistuses 26.05.2020 episoodis süüdi ei tunnistanud. Fredi Küüsmaa võttis omaks, et juhtis süüdistuses tähendatud ajal ja kohas mootorsõidukit, kuid ei olnud narkojoobes. Kui teda teist korda roolis vahele võeti, siis muutus ta närviliseks, sest teadis, et oli narkootikume tarvitanud eelnevad päevad ning uriin näitab seda, ja ta teadis, mis karistus tal all on. Esimest korda märkas ta politseid Kroonikeskuse ees, kui politsei tema kõrvale parkis. Ta oli närviline ja rahutu, kuna teadis, et tarvitas narkootilisi aineid päev-kaks tagasi. Märke kohta – kõne ebaselge – selgitas Fredi Küüsmaa, et ta kokutab, kui on ärevil, et see on tavaline tema puhul. Märke kohta – suu on kuiv – kinnitas Fredi Küüsmaa, et tema ei saanud aru, et seda oleks vaadeldud. Rahutus ja närvilisus on tal lapsest saadik. Ta on ka hüperaktiivne. Nüüd kui ta Xxxx ravi läbib, suudab ta edaspidi elada kainelt ja õiguskuulekalt, aga too hetk ta ei suutnud isegi kaineks saada. Narkootilisi aineid on ta tarvitanud 3 aastat, üldjuhul tarvitas ta amfetamiini ja kokaiini. Ta ei ole huvitunud või infot otsinud selle kohta, mida need temaga teevad, kaua need inimese kehas olla võivad, aga need hakkasid talle kohe meeldima ja neist tekkis sõltuvus. Tunnistaja E. V. kinnitas kohtuistungil, et oli 26.05.2020 päevases vahetuses patrullis koos T. T.ega ning hommikul, suhteliselt vahetuse alguses oli kohe väljakutse seoses joobes juhtimisega. Väljakutse sisu oli, et Rohuaia kohviku ees on mees, kes tõmbleb ja on tulnud sinna sõidukiga, mille registreerimisnumbrit ta enam ei mäletanud. Nad reageerisid kohe sellele teatele, kuid sõidukit sealt ei avastanud. Hiljem tuli info, et sõiduk liigub Tallinna tänava suunas. Nad kontrollisid ka nimetatud piirkonda, aga sõidukit ei avastanud. Kui on teada sõiduki registreerimismärk, siis kõik patrullid jäävad sõidukit jälgima. Sõidukit, valget bussi, märkasid nad sel päeval Laada tänaval, Turutare ees. Sõiduk seisis. Nad tulid Olerexi poolt, ristmiku poolt. Keerates Laada tänavalt Vilde tänava suunas, oli näha, et keegi istub sõidukis juhi kohal. Nad parkisid oma sõiduki Vilde tänaval ära ja ei läinud minutitki, kui see sõiduk hakkas Turutare eest liikuma. Nad reageerisid kohe, andsid sõidukile peatumismärguande sinise-punase vilkuriga, sõiduk keeras Adoffi tänavale ja peatus Selveri ees parklas. Nad lähenesid koos paarilisega sõidukile, milles juhi kohal oli meesterahvas. Nad tuvastasid juhi isiku, juhiks oli Fredi Küüsmaa. Nad visuaalselt vaatasid isiku käitumist, isikul olid narkojoobele omased tunnused, olid laienenud ehk suured pupillid, reaktsioonikiirus oli väga kiire, isik ei suutnud nendega vesteldes paigal olla, mistõttu nad kõrvaldasid isiku juhtimiselt ja toimetasid politseijaoskonda. Fredi Küüsmaale tehti narkotest, mis näitas amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamist ning ise ta ütles, et oli viimati tarvitanud nädalavahetusel. Fredi Küüsmaa allus korraldustele. Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad 26.05.2020 episoodis tõenduslikku tähendust: 7 - indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll 26.05.2020 (tl 25). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et protokolli koostamise koht on Rakvere. Indikaatorvahendi kasutamise koht: Lääne-Viru maakond Rakvere linn F. G. Adoffi
3. Kontrollija: patrullpolitseinik T. T.. Kontrollile allutatud isik: Fredi Küüsmaa, isikukood 39501225215, elukoht: xxxx. Kontrollile allutatud isikule on selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest, tutvuda kontrollimise protokolliga selle koostamisel, teha protokolli avaldusi, vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda kontrollimist tõendusliku alkomeetriga või nõuda vereproovi uuringut, esitada vaie asutuse juhile või kaebus halduskohtule. Indikaatorvahendiga kontrollimisest keeldumise korral, vajadusel indikaatorvahendi positiivse näidu korral ja liiklusalase süüteo toimepanemise kahtluse korral tuvastatakse alkoholijoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga. /kontrollile allutatud isiku allkiri/ Kasutades 26.05.2020 kell 09.18 indikaatorvahendit mark/mudel AlcoQuant 6020 plus nr A418745, indikaatorvahendi järgmise kontrollimise kuupäev: 27.08.2020, oli indikaatorvahendi näit 0,00 mg/l. Kontrolli tulemus – negatiivne. Märkused: puuduvad. Kontrollile allutatud isiku selgitused ja taotlused: puuduvad. Kontrollile allutatud isik, kontrollija ja protokollija on protokolli allkirjastanud. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused: välimus – silmade punetus, silmade pupillid - suured; reaktsioonikiirus – häiritud; kõne – kiire; aja-, isiku ja kohataju – selge; teadvusel; mälu – mäletab viimase 24-tunni sündmusi; koordinatsioon – kerged häired; käitumine – rahutus, higistamine. Märkused: puuduvad. Kontrollile allutatud isiku selgitused ja taotlused: puuduvad. Kontrollile allutatud isik, tunnistaja, kontrollija ja protokollija on protokolli allkirjastanud. - indikaatorvahendi kasutamise protokoll 26.05.2020 (tl 26) ja fotod indikaatorvahendi positiivsetest näitudest (tl 29-31). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et protokolli koostamise koht on Rakvere. Indikaatorvahendi kasutamise koht: Lääne-Virumaa, Rakvere linn, Kreutzwaldi 5a. Kontrollija: patrullpolitseinik T. T.. Prooviandja: Fredi Küüsmaa, isikukood 39501225215, elukoht: xxxx. Isikule on selgitatud tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest; 3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule; 5) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Fredi Küüsmaa nõustus indikaatorvahendi kasutamisega, kinnitades seda oma allkirjaga. Kasutades 26.05.2020 kell 09.40 indikaatorvahendit, tüüp ja nimetus Drug Control Urine Cup Secure 1, indikaatorvahendi kehtivusaeg/kasutamisaeg 08, 2021 oli indikaatorvahendi näit positiivne. Märkused: MDMA, AMP, MET, MDA (ained, mille peale indikaatorvahend reageeris). Kontrolli tulemus: kontrollitaval esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Uriiniproovi edastamine riiklikule meditsiiniasutusele. Kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused: välimus – silma pupillid suured; reaktsioonikiirus – normaalne; kõne – kiire; aja-, isiku ja kohataju – selge; teadvusel; mälu – mäletab viimase 24-tunni sündmusi; koordinatsioon – kerged häired; käitumine – unisus, higistamine. Märkused: puuduvad. Prooviandja selgitused ja taotlused: … olen praeguse toimumise pärast närviline ja higistan. Peaksin tööl olema. Proovi andja ja kontrollija on protokolli allkirjastanud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 26.05.2020 (tl 27), millest nähtub, et Fredi Küüsmaa kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid alates 26.05.2020 kell 09.18 kuni kõrvaldamise põhjuse äralangemiseni. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 8 põhjenduseks on nimetatud otsuses toodud: juhi ebakindel kõnnak, suurenenud pupillid, kõnehäired. - joobeseisundi tuvastamise saatekiri 26.05.2020 ühes Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 778T 01.06.2020 Fredi Küüsmaa kohta (tl 32), mille kohaselt Fredi Küüsmaalt analüüsiks võetud uriinist tuvastatud ained olid amfetamiin, metamfetamiin ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna arstkohtutoksikoloogiaeksperdi M. T.i hinnang 09.06.2020 isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tl 36), et lähtudes 26.05.2020 kell 09.40 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud kontrollile allutatud isikul esinevatest joobele viitavatest tunnustest (välimus: silma pupillid – suured; kõne: kiire; koordinatsioon: kerged häired; käitumine: higistamine, rahutus), 26.05.2020 kell 11.45 terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust (isiku välimus ja käitumine: närviline, rahutu; vegetatiivsed reaktsioonid: suu kuiv, vererõhk 139/77 mmHg; artikulatsioonihäired: kõne ebaselge; nüstagm: horisontaalne; tasakaal- ja koordinatsioon: täpsemad liigutused – liigutused äkilised; isiku ütlused narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kohta: Amfetamiin viimati laupäeva õhtul) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 778T fikseeritud uriinist leitud ainetest (amfetamiin, metamfetamiin), esineb uuritaval Fredi Küüsmaa narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Järeldus: Esineb joove. - terviseseisundi kirjeldamise protokoll 26.05.2020 Fredi Küüsmaa kohta (tl 33-35), mille on koostanud üldarst dr A. V.. - asitõendi vaatlusprotokoll 01.06.2020 ning sinna juurde kuuluv CD-plaat (tl 55-60). Vaadeldavateks objektideks on olnud 4 audiofaili (helifaili) häirekeskusele 26.05.2020 tehtud telefonikõnede kohta ajavahemikul kell 07.56 kuni kell 08.
4. Esimene telefonikõne tuli K. H.lt kell 07.56 numbrilt xxxx, milles helistaja teatab Rakveres Täiskasvanute Gümnaasiumi ees parklas valge bussi nr xxxx juures olevast noorest meesterahvast, kes kõnnib nagu toonekurg, olles helistaja arvates narkolaksu all. Teises telefonikõnes kell 08.01 numbrilt xxxx teatab meesterahvas, et mingi narkojoobes meesterahvas, kes tõmbleb, sõidab väga kandiliselt valge bussiga xxxx Rohuaia tänavalt Tallinna mnt poole. Kolmandas telefonikõnes kell 08.28 numbrilt xxxx teatab meesterahvas, et tal sõber helistas pool tundi tagasi, et kaubik xxxx, mille juht on narkojoobes ja mis keeras Rohuaia tänavalt Tallinna tänavale, seisab nüüd Laada tänaval endise Turutare ees. Neljandas telefonikõnes kell 08.35 uuesti numbrilt xxxx teatab meesterahvas, et helistab uuesti narkojoobes autojuhi pärast, kelle sõiduk seisab Turutare ees. - asitõendi vaatlusprotokoll 01.06.2020 ning sinna juurde kuuluv CD-plaat (tl 61-62). Vaadeldavaks objektiks on olnud DEMS vormikaamera nr P18112 salvestus 26.05.
5. Salvestus puudutab Lääne-Virumaal Rakvere linnas F. G. Adoffi tn 11 Kroonikeskuse ette pargitud mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, mille juht käitub ebaadekvaatselt. Salvestuselt on näha, et juhi kõne on häiritud ning tema käitumine on närviline. Asjatundja M. T., kes töötab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis arst-kohtutoksikoloogia eksperdina, andis kohtuistungil ütlusi mõlema kuriteoepisoodiga seonduvalt. Hinnangu osas isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, mis on antud 09.06.2020, et esineb joove, kinnitas ta, et siin on hinnangu andmise aluseks 3 dokumenti: üks on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, kus on fikseeritud joobele viitavad tunnused, teine dokument on terviseseisundi kirjeldamise protokoll, mis antud juhul on tehtud 2 tundi hiljem, kolmas dokument on joobeseisundi tuvastamise saatekiri, milles on tuvastatud, et missugune aine uriinis esines. Joove on kliiniline seisund. Need välised tunnused peavad olema silmaga nähtavad teiste isikute poolt, et kui need on kirjeldatud, siis saab öelda. Ainult uriini järgi saab hinnata, kas on tarvitanud või mitte. Suu kuivus on üks tunnus, mis viitab stimuleerivate 9 ainete tarvitamisele. Selles suhtes on see siin oluline, et leiti amfetamiini ja metamfetamiini. Nahakuivus samamoodi viitab stimuleerivate ainete tarvitamisele. Stimulandid tekitavad kõrgemat keha temperatuuri, millega samal ajal blokeeritakse ära higistamine. Vererõhk 139/77 on normist kõrgem, normiks on 120/
6. Kõnedefekti – kokutamist on ta näinud, siis nad on jätnud selle kõrvale. Kui on mingi kõnedefekt, siis ta isiklikult vaatab alati suhu, kas hambumus on õige, kas on eripärasid suus, kas on keelekida. Erinevusi pupillide suuruses selgitas ta 2 tunnise ajavahega, selle aja jooksul tunnused muutuvad. Üldiselt normis pupillid on 2-3 mm. Pimedas on pupillid laiemad ja kui on valge, antud hetkel oli maikuu ja kellaaeg oli 9.40, väljas on täiesti valge, siis ei saa pupillid olla väga suured. Nüstagm on silmade kiire võnkumine. Kui lasta silmadega jälgida pastakat või taskulampi ja samal ajal pea ei liigu, siis silmad hakkavad kiiresti võnkuma, kui on mingisugune kesknärvisüsteemi häire. Tavaliselt sagedamini näeme horisontaalset nüstagmi ja vertikaalset näeme harvem. Vertikaalne nüstagm tähendab seda, et silm hakkab üles-alla võnkuma. Teatud narkootiliste ainetega juhtub seda. Mõnikord võivad horisontaalne ja vertikaalne nüstagm ka koos olla, see näitab joobe raskust. Vertikaalne nüstagm näitab pigem tugevamat joovet. Ta ei ole arvestanud seda, mis on kirjutatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli alumisse ossa /Prooviandja selgitused ja taotlused: … olen praeguse toimumise pärast närviline ja higistan. Peaksin tööl olema./, sest vahe on 2 tundi. Kuna siin on 2 tundi vahet, mille jooksul amfetamiini joove väheneb, siis selle tõttu ta tegelikult lähtus sellest algsituatsioonist, kui oli auto kinni peetud ja tehtud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, siis see joove oli sellel hetkel olemas. Hinnangu osas isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, mis on antud 03.10.2019, et esineb joove, kinnitas ta, et 7aminoklonasepaam on klonasepaami metaboliit, sest klonasepaami praktiliselt uriinis puhtana ei näe, näemegi metaboliiti. Zopikloon on psühhotroopne ravim, mis on IV nimekirjas ja mida kasutatakse uneravimina. Klonasepaami kasutatakse rahustina ja peamine kontingent, kes seda kasutavad on epilepsia haiged, et leevendada lihaspingeid ja narkomaanid, kellel on võõrutussümptomid. Nendest ravimitest eraldi võetuna tekib ka joove. Antud hetkel oli klonasepaami, zopiklooni toime, kokaiini on siin vähem, aga kokaiini puhul on see, et ta metaboliseerub väga ruttu ja siin on leitud kokaiini, mitte kokaiini metaboliite. See üks, kaks päeva on kokaiin ja edasi läheb kokaiini metaboliitideks, see annab, et on suhteliselt lähiajal tarvitatud. Kui on kirjas, et kasutanud kokaiini üleeile, siis see on loogiline. Rahutust kirjeldatakse tavaliselt sellisel juhul, kui see on märkimisväärne, silmatorkav. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leidis, et süüdistatava Fredi Küüsmaa süü temale esitatud süüdistuses, mis koosneb kahest kuriteoepisoodist, leidis kohtulikul uurimisel tõendamist. Tõendid, millised on eelnevalt kummagi episoodi osas välja toodud, on kohtu hinnangul lubatavad. Joobeseisund on kummagi episoodi osas tõendatud. Arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. käis kohtus asjatundjana ütlusi andmas, selgitades, millest ta oma hinnangute andmisel on juhindunud. Ta kinnitas, et joove on kliiniline seisund, need välised tunnused peavad olema silmaga nähtavad teiste isikute poolt, et kui need on kirjeldatud, siis saab öelda ning et ainult uriini järgi saab hinnata, kas on tarvitanud või mitte. Mõlemas kuriteoepisoodis on teised isikud (politseinikud, häirekeskusesse helistanud isikud ja arstid) neid väliseid tunnuseid ise näinud ja kogenud. 26.05.2020 episoodi osas on mitu kõrvalist isikut pidanud vajalikuks häirekeskust teavitada mootorsõiduki juhist, kes on nende arvates narkojoobes (laksu all). Eeltoodust järeldub, et politseil oli piisavalt alust asuda nimetatud sõidukit otsima, mille juht võib suure tõenäosusega olla narkojoobes. Tunnistaja E. V. ütlustega on tõendatud, et sõidukit, valget bussi, märkasid nad sel päeval Laada tänaval, 10 Turutare ees. Nad tulid Olerexi poolt ja keerates Laada tänavalt Vilde tänava suunas, oli näha, et keegi istub sõidukis juhi kohal. Nad parkisid oma sõiduki Vilde tänaval ära ja ei läinud minutitki, kui see sõiduk hakkas Turutare eest liikuma. Nad reageerisid kohe, andsid sõidukile peatumismärguande sinise-punase vilkuriga, sõiduk keeras Adoffi tänavale ja peatus Selveri ees parklas. Eeltoodust ei saa järeldada, et politseinikud oleksid antud sõidukit passinud ning et tegemist oleks ebaseadusliku jälitustoiminguga (varjatud jälgimine). Süüdistatav Fredi Küüsmaa ei ole ennast temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Tema ütlustest järeldub, et süüdistuses tähendatud aegadel ja kohtades ta mootorsõidukit juhtis, kuid ei olnud narkojoobes. 06.09.2019 episoodi osas märkis Fredi Küüsmaa, et oli tarvitanud retseptiravimeid koos alkoholiga. Selle episoodi osas ta järeldas, et kui sõbra sõiduk ja võtmed olid tema käes, siis ilmselt ta juhtis. Liiklusõnnetuse põhjustamine, mille käigus tema poolt juhitud mootorsõiduk xxxx reg nr xxxx sõitis vastu pargitud sõidukit xxxx reg nr xxxx, näitab seda, et Fredi Küüsmaa ei tulnud 06.09.2019 mootorsõiduki juhtimisega toime ning nüüdseks on teada ka selle põhjus. Fredi Küüsmaa on ise avaldanud, milliseid ravimeid ja narkootilisi aineid ta eelnevalt tarvitas, need andmed on kattuvad muude tõenditega. Fredi Küüsmaa tegi arstidel võimalikuks koostada enda kohta terviseseisundi kirjeldamise protokoll. See oli tema vaba tahe teha arstidega koostööd. Politseiga kokkupuude polnud Fredi Küüsmaal esmakordne, mistõttu ta oleks võinud sellest keelduda. Fredi Küüsmaa sai väga hästi aru oma olukorrast, et juhul, kui tuvastatakse, et ta on narkojoobes, siis võidakse talle esitada kahtlustused uute kuritegude toimepanemises, aga tal on ees varasem kandmata karistus narkokuriteo eest. Kui Fredi Küüsmaa oleks arstidega koostööst keeldunud, ei oleks terviseseisundi kirjeldamise protokolle saadud, siis oleksid need tõendid jäänud lihtsalt kogumata ja tõendite kogum oleks jäänud selle võrra väiksemaks. Mingil juhul ei oleks see aga tähendanud seda, et muude tõendite pinnalt ei oleks saadud kahtlustusi ja süüdistusi esitada.

§ 424

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Sama §-i lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt. Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 3 kohaselt mõistetakse narkootilist ja psühhotroopset ainet käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1,2 kohaselt on joobeseisundi liigid alkoholijoove ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis on seega mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Antud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Koosseis on täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kuritegu on kohtu arvates kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest Fredi Küüsmaa pidi vähemalt võimalikuks pidama, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.

§ 27

sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatava Fredi Küüsmaa käitumises esinevad

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 11 Karistus Karistuse mõistmisel peab kohus juhinduma

§-st 56 lõikest 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, saab asuda seisukohale, et isiku süü ei ole keskmisest suurem. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistataval Fredi Küüsmaal on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus, väärteokorras on ta karistamata (tl 37-38). Viru Maakohtu 23.07.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-5912 (tl 40-44) on Fredi Küüsmaa süüdi tunnistatud

§ 184

lg 2 p 1 järgi (narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt) ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Fredi Küüsmaa kinnipidamise aeg 18.-20.04.2018, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Fredi Küüsmaa ei pane 3 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Seega on käesolev tahtlik kuritegu toime pandud Fredi Küüsmaale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Sealjuures väärib märkimist, et kriminaalasi, mis puudutab 06.09.2019 episoodi, oli 31.01.2020 saadetud kohtusse ja Fredi Küüsmaa oli selles 30.03.2020 kohtu alla antud, kui Fredi Küüsmaa pani 26.05.2020 toime uue analoogse kuriteo.

§ 424

lg 2 on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kuni neljaaastane vangistus. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et Fredi Küüsmaa oli 3 aastat tarvitanud narkootilisi aineid, tal oli neist välja kujunenud sõltuvus. Fredi Küüsmaad iseloomustab positiivselt see, et ta lõpuks ometi, seda kahjuks küll alles pärast teise kuriteoepisoodi toimepanemist, hakkas selle probleemiga vabatahtlikult tegelema. Xxxx 26.08.2020 teatisest (tl 63) nähtub, et Fredi Küüsmaa viibib Xxxx teenusel alates 25.06.2020. Klient pöördus rehabilitatsioonikeskuse poole eesmärgiga loobuda illegaalsetest uimastitest ning õppida uusi käitumismustreid riskisituatsioonidega toimetulemiseks. Teatises märgitakse, et Fredi Küüsmaa osaleb psühholoogilises töös – individuaalselt ja grupis, sotsiaaltöötaja nõustamisel, tööteraapias ja igapäevaelu toimingutel. Psühholoogiga läbiviidud individuaalsetel kohtumistel ning grupitööde aruteludes on avatud, püüdlik, koostöövalmis. Xxxx 28.07.2020 teatisest (tl 50-51), mis on esitatud kriminaalhooldusametniku kohtueelse ettekande lisana, nähtub, et ravi kestvus on individuaalne ja kestab orienteeruvalt 5-9 kuud. Fredi Küüsmaa on kohtu hinnangul seega asunud paranemise teele, kuid kahjuks ei saa kohus karistust mõistes keskenduda valdavalt sellele, kuidas isik on pärast kuriteo toimepanemist käitunud. Kriminaalhooldusametnik leiab kohtueelses ettekandes (tl 46-48), et olemasoleva info põhjal isiku karistuse kandmine vabaduses ohustaks nii isikut ennast kui ühiskonda tervikuna ning teeb ettepaneku mõista isikule karistuseks vangistus. Kõike eeltoodut arvestades, leidis kohus, et Fredi Küüsmaale

§ 424

lg 2 alusel mõistetav karistus võib jääda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole, milleks on 1 aasta 4 kuud vangistust. Fredi Küüsmaa oli VTMS § 44 lg 1 p 3,4 alusel kinni peetud 06.09.2019 (tl 12). Seega kuuluvad kohaldamisele

§ 68

, § 65 lg 2 sätted ning Fredi Küüsmaal kuulub liitkaristusena ärakandmisele 4 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust.

§ 50

lg 1 p 1 sätestab, et kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Sama §-i lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit 12 liikumispuude tõttu. Sama §-i lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani.

§ 424

lg 4 p 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega tuleneb lisakaristuse mõistmise kohustus otsesõnu seadusest. Süüdistataval Fredi Küüsmaal oli 06.09.2019 ja 26.05.2020 ning on ka käesoleval ajal Maanteeameti liiklusregistri andmetel B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 39). Arvestades kõike eeltoodut, mida kohus arvestas põhikaristuse mõistmisel, tuleb Fredi Küüsmaalt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on 1 aasta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest järelduks, et Fredi Küüsmaa kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning millest tulenevalt on tema suhtes antud lisakaristuse kohaldamine välistatud.

§ 55

kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisaks põhi- ja lisakaristuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuludena välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 174 eurot ning KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel tunnistaja M. U.ile hüvitatud sõidukulud summas 21,67 eurot. Arvestades menetluskulude kogusummat, milleks on 1071,67 eurot, võimaldab kohus Fredi Küüsmaal neid KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul tuleb tasuda 81,67 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 90 eurot. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigi kasuks. Salvestised KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb 2 CD-plaati (tl 55, tl 61) jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2021 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 15. oktoobri 2020. a otsus muutmata. Riigikohtu 13.05.2021 kohtumäärusega jäeti Fredi Küüsmaa kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare kassatsioon menetlusse võtmata. 15.10.2020 kohtuotsus 1-20-879 jõustus 13. mail 2021 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent