Obsah (7)

§ 238§ 126§ 180§ 318§ 175§ 179§ 105

1-21-121 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-121 (20233000935) Kohtunik Innokenti Menšikov Koh

) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Kirill Šarajev süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) aastat. Tunnistada Kirill Šarajev süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Tunnistada Kirill Šarajev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Kirill Šarajevile liitkaristuseks vangistus 8 (kaheksa) aastat.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Kirill Šarajevile karistuseks 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 04.07.2019 kuni 04.08.2019 ja alates 11.06.2020 kuni 12.06.2020, s.o kokku 1 (üks) kuu 2 (kaks) päeva. Kirill Šarajevi ärakandmata karistus on vangistus 5 (viis) aastat 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Lugeda Kirill Šarajevi karistusaja alguseks 21.07.

1. Kirill Šarajevile valitud tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Mõista Kirill Šarajevilt KarS § 184 lg 5 p 2, KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel välja 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot). Asenduskonfiskeerimisnõue tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99921700004946 ja selgitus „Kirill Šarajev, 1-21-121, asenduskonfiskeerimisnõue“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Konfiskeerida: - KarS § 191 alusel EKEIsse ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel EKEIle; - KarS § 831 lg 1 alusel Kirill Šarajevile kuuluv sularaha summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole EE932200221023778606 ASis Swedbank, andes KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse. Lähenemiskeeld: Tühistada Viru Maakohtu 02.08.2019 kohtumäärusega nr 1-19-6176 Kirill Šarajevi suhtes O M kaitseks seatud ajutine lähenemiskeeld kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisel 03.02.
2. Asitõendid: 2 1-21-121 - nuga, digitaalkaal ja fooliumvoldik – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada vastavalt

§ 126

lg 3 p-le 4 kohtuotsuse jõustumisel; nutitelefon Huawei, T-särk, spordipüksid ja Nike tossud – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 2 alusel esemete omanikele või esemete seaduslikule valdajale, s.o Kirill Šarajevile. Mõista Kirill Šarajevilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1460 eurot (üks tuhat nelisada kuuskümmend eurot); - menetluskuluna kaitsjatasu osaliselt, s.o summas 2100 eurot ja ekspertiisikulu osaliselt, s.o summas 3199 eurot, s.o menetluskulu kokku 5299 eurot (viis tuhat kakssada üheksakümmend üheksa eurot). Jätta riigi kanda osaliselt kaitsekulud, s.o summas 306,36 eurot ning osaliselt ekspertiisikulu, s.o summas 469 eurot.

§ 180

lg 3 alusel peab Kirill Šarajev temalt väljamõistetud menetluskulud 6759 eurot (kuus tuhat seitsesada viiskümmend üheksa eurot) tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700004959 ning selgitus „Kirill Šarajev, 1-21-121, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 25. veebruaril 2021. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis
2. veebruaril
3. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Kuna motiveeritud kohtuotsus puudub ja seadus võimaldab menetluskulude osas vaidlustada kohtuotsust eraldi määruskaebe korras, siis tuleb avalduse esitamise tõttu avaldada 3 1-21-121 motiivid menetluskulude määramise kohta praeguses kohtulahendis. 2.

§ 180

lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), ekspertiisikulu ja kohtueelsel menetlusel ning kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175lg 1 p-d 1, 3, 4).

3.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 1460 eurot.

1. Kohtueelse ja kohtumenetluse kaitsjatasu kogusuurus on 2406,36 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotluse n-ö pealdisena, peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamiseks 6 tundi ning elektroonilise valve taotluse lahendamise menetluses taotlusega tutvumise ajakulu on 15 minutit. Kaitsja taotleb tasu arvestust ka kohtuistungi ajakulu eest – elektroonilise valve taotluse kohtuistungi ajakulu 20 minutit, kohtuistungi ajakulu 75 minutit ning kohtuotsuse kuulutamisele kulunud ajakulu eest ehk 30 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist pole kuigi mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, ent tegemist on mitme kuriteoepisoodis süüdistuse esitamisega, lisaks menetluse käigus tõusetus mitmeid materiaal- ja menetlusõiguslikke küsimusi, millede tõusetumist oli kaitsjal võimalik toimikuga tutvumise pinnalt ette näha. Süüdistuse maht ja tõusetunud õiguslikud küsimused eeldasid kaitsjalt täiendavat ettevalmistusaega. Seetõttu ei pea kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Kaitsja osales elektroonilise valve ja kohtuotsuse kuulutamisel, millede kestus oli vähem kui 30 minutit. Kuna tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, siis istungiaja väiksem kellaajamääratlus toob kaasa kõnealuse kulu põhjendatuks lugemise taotletud osas. Seega on kohtumenetluses kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 567,60 eurot. Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja 21 lg 3 ning justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5 alusel rahuldada. Ühtlasi tähendab eelnev, et menetluses tekkinud kaitsjatasu kogusuuruseks on 2406,36 eurot (sh käibemaks 20 %).
3. Prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Antud kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid kogusummas 3584 eurot: 1) 16.09.2019.a ekspertiisiakt nr 19E-IDI0056 kulud kogusummas 179 eurot; 2) 16.09.2019.a ekspertiisiakt nr 19E-IDI0057 kulud kogusummas 189 eurot; 3) 07.09.2020.a ekspertiisiakt nr 20E-GE0837 kulud kogusummas 1368 eurot; 4) 12.10.2020.a ekspertiisiakt nr 20E-IDI0059 kulud kogusummas 84 eurot; 5) 12.12.2020.a ekspertiisiakt nr 10/30 kulud kogusummas 1140 eurot; 6) 06.07.2020.a ekspertiisiakt nr 20E-GE0641 kulud kogusummas 456 eurot; 7) 30.07.2020.a ekspertiisiakt nr 20E-AN0724 kulud kogusummas 168 eurot. KES § 26 lg 5 kohaselt kannab kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata 4 1-21-121 menetlusseadustes ettenähtud korras. Menetluskulude osas, mida kohus ei jäta riigi kanda peab kohus vajalikuks märkida, et süüdimõistva kohtuotsusega kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele menetluskulud. Vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei ole teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette

§ 105

lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Kuna käesolevas kriminaalasjas on menetlus osaliselt lõpetatud kohtueelses menetluses, siis on põhjendatud kaitsekuludest ja ekspertiisikuludest osa jätta riigi kanda. Eeltoodust juhindudes ja

§-de 175, 179 lg 1 p 1 ja 180 kohaselt kuulub Kirill Šarajevilt riigituludesse väljamõistmisele: sundraha summas 1460 eurot, määratud kaitsja tasu summas 2100 eurot ja ekspertiisi kulu kogusummas 3115 eurot. 6.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Sellest tuleneb, et menetluskulude väljamõistmisotsustust tehes ei hinda kohus mitte üksnes süüdistatava varalist seisundit vaid paralleelselt varalise seisundiga kuuluvad arvestamisele ka isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Kujundades seisukohta Kirill Šarajev varalise seisundi üle, osutab kohus tõendile isiku maksutatava tulu kohta, milles kohaselt Kirill Šarajevile aastal 2018 peale tulumaksu mahaarvamist oli väljamaksete suurus 255 eurot. Menetluse käigus kinnitas Kirill Šarajev, et ta ei tööta, ka kahtlustatavana kinnipidamisel on Kirill Šarajev kinnitanud töötustaatust. Puuduvad andmed, et Kirill Šarajevil on täita ülalpidamiskohustus. Kinnisvarana kuulub Kirill Šarajevile 21,30m2 suurune korter, mis on ka tema elukoht. Eeltoodu annab aluse seisukohaks, et Kirill Šarajev varaline seisund on kasin, kuid samas hakkamasaamisel puuduvad ka kohustused kolmandate isikute ees ülalpidamiskohustusena. Menetluses uuritud Kirill Šarajevi isikuandmeid arvestades nähtub, et ajal, mil isiku suhtes toimetati kriminaalmenetlust ning mille raames ta viibis ka vahi all, siis uue kuriteo lisandumine toimetatava kriminaalmenetluse kestel ja arvestades seejuures, et süüks arvatavad ja seejuures eriliigilised süüteod on toime pandud küllaldaselt pika ajavahemiku kestel ning arvestades narkootiliste ainete müügiga tegelemist, mistõttu pidas kohus asjakohaseks konfiskeerida leitud sularaha, annab aluse seisukohaks, et tema tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näidanud ning toime pandud kuriteod muutusid aja jooksul raskemaks. Puuduvad vähimadki kaalutlused

§ 180lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks.

Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise, töövõimelise ja noore isikuga. Kaitsja ega süüdistatav pole esitanud ka taotlust menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. Seega on süüdistataval maksevõime riiginõuete täimisel. Järelikult puudub objektiivne alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ka Kirill Šarajev kasina varandusliku seisundi tõttu. Pidades silmas riigi nõudena väljamõistetavate sundraha ja menetluskulude kogusuurust, peab kohtukoosseis võimalikuks rakendada Kirill Šarajevi suhtes

§ 180lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks.

Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-10512 p 7). Vea parandamine 5 1-21-121 14. Kohtuotsuse resolutiivosas on märgitud, et ekspertiisikulu on kokku 3668 eurot, sh kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele 3199 eurot ja riigi kanda jääb 469 eurot. See süüdimõistetult väljamõistetava ekspertiisi tegemises menetluskulu suurus on ekslikult suurem 84 euro võrra, kuna tegelik ekspertiisi tegemisega tekkinud menetluskulude kogusuurus kriminaalasjas on 3584 eurot. Sel põhjusel tuleb süüdimõistetult välja mõistmisele kuuluva ekspertiisikulu suurust vähendada 84 euro võrra, s.o summani 3115 eurot ning

§ 180

lg 3 alusel peab Kirill Šarajev temalt väljamõistetud menetluskulud 6675 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 6