Obsah (6)

§ 459§ 33§ 238§ 233§ 230§ 162

2-20-9297 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9297 Tsiviilasi O Ji hag

§ 459lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

Selle sätte kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega peab kohus esmalt tuvastama

1. augustil 2015 kohtulahendi aluseks olevad asjaolud. 3 2-20-9297 4.
3. augusti 2015 kohtuotsusest nähtub, et oli kohtulahendi tegemise hetkel oli hagejal lisaks kostjatele veel üks laps, st hagejal oli kolm last: kostja I, kostja II (ema E J, tl 5-6 kd I) ning JMJ (ema K L, tl 4 kd I). Tsiviilasja nr 2-15-105878 materjalidest nähtuvalt oli kostja I ülalpidamiskulud ühes kuus 330 eurot ja kostja II ülalpidamiskulud 290 eurot (tsiviilasja 2-15-105878 dtl 8). Hageja töötas XX OÜ-s klaasitöötlejana saades töötasu 697 eurot (tsiviilasja 2-15-105878 dtl 46). Hagejal oli erinevate kohtutäiturite juures nõudeid 3847,36 eurot (tsiviilasja 2-15-105878 dtl 28). 4.
4. Järgnevalt tuleb kohtul analüüsida, kas hageja poolt väljatoodud asjaolud on aluseks elatise suuruse muutmiseks, st kas mõni hageja poolt väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud. 4.
5. Pärast kohtuotsuse tegemist on hageja saanud veel kahe lapse isaks: D L, sündinud CCCCCCCCCCCCCC (ema L L, tl 7 kd I) ning R. -J, sündinud XXXXXXXXX (ema O J, tl 8 ja 147 kd I). Hageja tuginebki elatise vähendamisel asjaolule, et kostjatele väljamõistetud elatis on sedavõrd suur, et ta ei suuda anda ülalpidamist ülejäänud kolmele lapsele. Järelikult on
6. augusti 2015 kohtuotsuse aluseks olnud asjaolud muutunud – hagejate ülalpeetavate arv on suurenenud. Seega tuleb kohtul järgnevalt võtta seisukoht, kas elatise vähendamise on sellest tulenevalt põhjendatud.
7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
8. Hageja on seisukohal, et täites tsiviilasjas nr 2-15-105878 tehtud kohtulahendit, jäävad tema ülejäänud lapsed vähemkindlustatuks. Kostjate elatisest on tekkinud hagejal võlgnevus 14 000 eurot, mis igakuiselt suureneb ning mida ta tasub kohtutäituri vahendusel vastavalt võimalustele. Viimati sündinud last peab hageja üleval vahetult, kuid ülejäänud lastele ta ei suuda elatist maksta, kuna selleks ei jää tal igakuiselt raha üle. Hageja esitatud asjaoludel võiks elatis vähendamisele kuuluda seega PKS § 102 lg 2 neljanda lause alusel. Kohtupraktikas on leitud, et järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (Riigikohtu
9. aprill 2016 otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Viidatud seisukoht on kohaldatav ka elatise vähendamise hagi puhul. Kohus analüüsib eelöeldut järgnevalt. Selleks tuvastab kohus esmalt hageja sissetulekud ning igakuised kulud, seejärel kostjate ning nende seadusliku esindaja igakuised sissetulekud ning kulud, seejärel hageja teiste laste ülalpidamiskulud ning nende andmete pinnalt saab kohus teha järelduse, kas hageja teised lapsed jäävad kostjatele praeguses suuruses elatise maksmise tõttu hageja sissetuleku juures varaliselt vähem kindlustatuks. 4 2-20-9297 6.
10. Hageja on kohtule esitanud XX OÜ-ga sõlmitud töölepingu, millest nähtuvalt asus hageja nimetatud tööandja juurde tööle 22.01.2020 tellingu- ja abitöölisena ning ta saab töötasu tunnitöö alusel (12 eurot tunnis) (tl 27-28 ja 146 kd I). Hageja on esitanud kohtule ka enda ja tema abikaasa pangakonto väljavõtted, mis on soome keelsed. Hageja pole soovinud nimetatud tõendeid tõlkida, sest see on liiga kulukas (tl 12-25, 132-139 kd I). Kuivõrd kostjad pole tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud ning üksikud soome keelsed sõnad on kohtule arusaadavad, võtab kohus tõendid vastu (

§ 33lg 1).

Hageja arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on tema igakuine sissetulek umbes 1800 eurot. Lisaks on hageja saanud lastetoetusi jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2020 kokku 494,32 eurot ning vanematoetust 514,35 eurot jaanuaris 2020. Üürilepingust nähtuvalt on hageja perekonna igakuine eluaseme kulu 1094 eurot (tl 26 ja 148 kd I). Toidule, riietele, transpordile kulub hageja hinnangul kokku ca 800 eurot. Hageja abikaasa arveldusarve väljavõttest nähtuvalt saab ta lapsehooldus tasu 417,52 eurot kuus. Võõrkeelse dokumendi pealkirjaga „Lastenhoidon tuki Maksuerittely“, mis hageja esitas 19.08.2020 seisukoha lisana (tl 149-150 kd I), jätab kohus

§ 33lg 3 alusel tähelepanuta, sest hageja pole esitanud nimetatud tõendi tõlget.

Seega on hageja pere ühe kuu sissetulek umbes 2220 eurot, mille arvelt tuleb pere igakuised vajadused rahuldada. 6.2. Kostjate ema pangakonto väljavõttest ja esitatud töölepingust nähtub, et tema töötasu oli 2020 esimeses pooles 1296,73 eurot (tl 48, 88-113 kd I). Kostjate ema saab lapsetoetusi 120 eurot kuus ning kostja I arvelt puudega lapse toetust 138,08 eurot (tl 159-167 kd I, tl 5 kd II). Kohus ei arvesta asja lahendamisel

§ 238

lg 1 p 1 alusel kostjate ema esitatud pangakonto väljavõttega 2019 aasta kohta, sest kostjate ema tolleaegne majanduslik seis ning tehtud kulutused ei oma antud vaidluses tähtsust (tl 50-87 kd I). Samuti puudub vaidlus selles, et hagejal on kostjate ees võlgnevus elatise maksmata jätmise tõttu, mistõttu ei arvesta kohus asja lahendamisel

§ 238

lg 1 p 1 alusel kostjate ema esitatud võlgnevuse kalkulatsiooniga (tl 40-41 kd I). 6.

1. Kostjate ema seisukohast järeldub, et kostja I ülalpidamise kulud ühes kuus on järgmised: 80 eurot üür (240/3), kommunaalkulud keskmiselt 67 eurot (200/3), elekter 17 eurot (50/3), lasteaia tasu 50 eurot (tl 45 kd I), autoliising ning küttekulu 117 eurot (350/3), vajalikud riided, ravimid, hügieenitarbed 50 eurot, toiduraha 150 eurot, sõidukulu Tallinnasse 9 eurot (100/12), uute prillide kulu 25 (300/12), huviringid 15 eurot. Kokku on kostja I ülalpidamiskulu ühes kuus 580 eurot. Kostja II ülalpidamise kulud ühes kuus on järgmised: 80 eurot üür (240/3), kommunaalkulud keskmiselt 67 eurot (200/3), elekter 17 eurot (50/3), lasteaia tasu 80 eurot (tl 45 kd I), autoliising ning küttekulu 117 eurot (350/3), vajalikud riided, ravimid, hügieenitarbed 50 eurot, toiduraha 150 eurot, huviringid 15 eurot. Kokku on kostja II ülalpidamiskulu ühes kuus 576 eurot. 6.
2. Hageja on osaliselt vaidlustanud kostjate igakuised kulud. Nimelt ei pea hageja usutavaks, et kostjate ema peab üüri maksma, sest korter kuulub kostjate vanaisale. Kohtule esitatud üürilepingust nähtub, et kostjate ema ei pea XXXXXXXXXXXX elamispinna kasutamise eest üüri maksma (tl 115-117 kd I). Asjaolu, et kostjate seaduslik esindaja rahuldab laste eluasemevajadust läbi tema isale kuuluva elamispinna tasuta kasutamise, ei tähenda, et sellise vajaduse rahuldamisele ei peaks andma rahalist väärtust. Kohtupraktikas on leitud, et sellisel viisil eluasemevajaduse rahuldamise rahalise väärtuse saab määrata kasutuseelise kaudu. Nii on Riigikohus
3. oktoobri 2013 otsuses asjas nr 32-1-69-13 leidnud järgmist: „Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda 5 2-20-9297 sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. /…/Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. /../ kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi /…/ Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses /…/ Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus

§ 233

järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt.“ Hinnates kinnisvaraportaali www.kv.ee olevaid kuulutusi, on kostjate poolt määratud üürihind (240 eurot) turu keskmine. Seega on 80 euro suurune üürikulu kostja kohta põhjendatud. Muude kulude osas hagejal etteheited puudusid. Ka puudub vajadus kulutuste tõendatust hinnata, sest miinimumelatise ulatuses tehtavaid kulutusi saab eeldada (Riigikohtu 7. veebruar 2018 otsus asjas nr 2-15-15909, p 12). Seetõttu ei arvesta kohus asja lahendamisel ka kostjate esitatud OÜ XX Hooldus arvet, Eesti Energia arvet (tl 42-44 kd I) ning XX väljastatud arvet (tl 47 kd I)

§ 238lg 1 p 1 alusel.

6.5. Elatise maksmiseks kohustatud hageja peab tooma esile ja tõendama asjaolud, mis tema hinnangul võimaldavad PKS § 102 lg 2 alusel vähendada elatist alla miinimumi (

§ 230lg 1 ning Riigikohtu 13.

aprill 2016 otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Kohus on tõendamiskoormuse jaotust hagejale selgitanud

1. novembri 2020 eelistungil (tl 69 kd I). Kohus on hagejale selgitanud, et tal tuleb kohtule esitada andmed teise nelja lapse vajaduste ning nende rahuldamiseks vajalike kulutuste kohta. Samuti pidi hageja esile tooma, mille arvelt nende laste vajadusi hetkel rahuldatakse ning esitama tõendid laste emade varalise seisundi kohta. Hageja on tõendamiskoormust täitnud vaid osaliselt. 6.
2. Hageja on selgitanud, et tema viimati sündinud laps R. -Ji peab hageja üleval vahetult. Tema igapäevaseid kulusid pole kohtu selgitustest olenemata hageja eraldi välja toonud, vaid on öelnud, et need on tavapärased lastele tehtavad kulutused ning kohus peaks need kulud kontoväljavõttest leidma. 6.
3. D L osas on hageja kohtule esitanud lapse ema e-kirja, millest nähtuvalt on D. L igakuised keskmised kulud 364 eurot (tl 184 kd I). Tema ülalpidamise kulud kannab täielikult lapse ema L. L , kelle töötasu jääb 1000 euro juurde ning kes saab peretoetust 60 eurot (tl 185-208 kd I ja tl 5 kd II). Lapse ema igakuised kulud on samuti ca 300 eurot (kütus keskmiselt 50 eurot, kommunaalkulud ca 84 eurot ning toidukulusid ca 150 eurot kuus). 6.
4. J Ji vajaduste kohta pole hageja kohtule andmeid ega tõendeid esitanud, sest lapse ema ei soovi väidetavalt kohtule enda pangakonto väljavõtet esitada. Seega lähtub kohus eeldusest, et lapse igakuiste vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult miinimumelatis. 6 2-20-9297 Eelduslikult peab last üleval täielikult lapse ema, K. L (hageja on kinnitanud, et tema lapsele ülalpidamist ei anna). 6.
5. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja sissetulekuks on igakuiselt ca 1800 eurot. Võttes arvesse hageja kohustusi (otsuse punkt 6 ja 6.1.) ning kohustus tasuda kostjatele elatist igakuiselt summas 584 eurot, on selge, et hagejal pole piisavalt rahalisi vahendeid, et anda elatist veel lisaks D. L (otsuse p 6.6.) ja C. J. Jile (otsuse p 6.6.) vajaminevas ulatuses. Tegelikult on hagejal tekkinud raskusi ka kostjate elatise maksmisega, mida kinnitab tõik, et hagejal on tekkinud kostjate ees elatisvõlgnevus 14 000 euro ulatuses. Seega jäävad D. L ja J. J vähem kindlustatuks võrreldes kostjatega, mis on aluseks kostjatele välja mõistetud elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Siinjuures märgib kohus, et hageja pole tõendanud, et R. -J jääb piisava ülalpidamiseta. Esmalt pole hageja esitanud kohtule andmeid, millest nähtuksid lapse igakuised kulud. Samuti pole hageja esile toonud, millises ulatuses ei saa ta lapse vajadusi vahetult igapäevaselt katta. Neid järeldusi ei saa teha kohus ise pangakonto väljavõttest, vaid selliste asjaolude esitamise kohustus on hagejal. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostjatele elatise maksmise tõttu ei jää hagejaga koos elav laps vähem kindlustatuks. Kuivõrd käesoleval juhul esineb alus elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel, analüüsib kohus järgnevalt, millise ulatuseni kostjatele väljamõistetud elatist tuleb vähendada.
6. Kohus on tuvastanud, et kostja I igakuine ülalpidamiskulu on 580 eurot ning kostja II osas 576 eurot. Hageja on palunud kostjate puhul arvestada ka neile määratud toetustega. Kuivõrd lastele määratud toetused on mõeldud nende ülalpidamiseks, arvestab kohus praegusel juhul ka neile makstavate toetustega. Pärast toetuste maha arvamist jääb kostja I igakuiseks ülalpidamise kuluks 381,92 eurot ja kostja II osas 516 eurot. Seega peavad mõlemad vanemad laste ülalpidamisse panustama kostja I osas 190,96 eurot ja kostja II osas 258 eurot, kokku 448,96 eurot. Hageja sissetulekute ning kohustuste juures (sh arvestades sundtäitmisel olevat elatisvõlgnevust ning teiste laste ülalpidamisvajadust, vt otsuse punkte 6., 6.1., 6.6., 6.7., 6.8.) puudub hagejal reaalne majanduslik võimekus ka sellises suuruses elatist tasuda. Kohtu hinnangul pole aga laste huvides see, kui hagejalt üle jõu käiva elatise väljamõistmise tõttu suureneb tema elatisevõlgnevus veelgi, mis võib viia lõpuks olukorrani, kus hagejal puuduvad üldse vahendid lastele elatise maksmiseks. Laste huvides on, et nende ülalpidamiseks oleks tagatud igakuine regulaarne elatis (vahetut ülalpidamist pakub hageja ainult ühele lapsele). Seega peab antud juhul leidma hageja majanduslikku olukorda ning kõikide laste huve arvestava mõistliku lahenduse. 7.
7. Võttes arvesse kostjate igakuiseid tegelikke vajadusi ning kostjate ema ja isa majanduslikku olukorda, leiab kohus, et mõlema lapse osas tuleb elatis vähendada 150 euroni. Kohus möönab, et kohtumenetluses näidatud hageja sissetulekute ning kohustuste juures võib tal olla keeruline ka 300 euro suuruse elatise maksmine. Samas on kohtupraktika kohaselt hagejal kohustus teha kõik endast olenev, et teenida piisavalt sissetulekuid, et tagada oma kõigi viie lapse ülalpidamine. Täielikult usutavaks ei saa pidada hageja väidet, et tal pole hetkel võimalik suuremat sissetulekut teenida. Nii nähtub hageja esitatud pangakonto väljavõttest, et ta on praeguse tööandja juures veebruaris 2020 teeninud 2812,94 eurot ning märtsis 2020 on hageja teeninud 2692,34 eurot. Edasi on hageja teeninud järjestikku vähem, teenides vahetult enne hagi esitamist 1782,69 eurot. Järelikult peab olema vähenenud ka hageja töökoormus, mistõttu saab ta leida lisatööd. Hagejal on kohustus lisatööd leida, et tagada enda laste ülalpidamine. Kohtu hinnangul pole suuremas ulatuses elatise vähendamine laste huvides ning võib seada ohtu nende toimetuleku. 7 2-20-9297
8. Viimaseks märgib kohus, et hageja ja kostjate väidete osas puutuvalt nende eelneva elukorraldusega, hageja suhtlusega oma lastega ning muude esitatud etteheidete osas ei võta kohus eraldi seisukohta, sest need pole asja lahendamisel asjakohased ega oma elatise vähendamise üle otsustamisel tähtsust.
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Pärnu Maakohtu
10. augusti 2015 otsust tsiviilasjas 2-15-105878 tuleb muuta selliselt, et hagejalt tuleb välja mõista kostja I kasuks elatis igakuiselt summas 150 eurot ning kostja II kasuks tuleb välja mõista elatis igakuiselt summas 150 eurot. Kohus märgib, et elatise väljamõistmine on võimalik kuni kostjate täisealiseks saamiseni, sest täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue, mitte PKS § 97 p-s 1 sätestatud alaealise lapse elatisenõude jätk (Riigikohtu 19.oktoober 2015 kohtumäärus asjas nr 3-2-1-119-15, p 13). Kohus selgitab, et kui elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.

Menetluskulud 10.

§ 162lg 4 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 8