KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-11133 Kohtuasi XX avaldus XX ja

) §-le 82, § 116 lg-tele 1, 2, § 120 lg-le 1, § 124 lgle 1, § 126 lg-le 2, § 137 lg-tele 1 ja 3 ning märkis, et esitatud avaldusest, ärakuulamisel avaldatust, täiendavatest seisukohtadest ning tõenditest nähtuvalt elab puudutatud isik I ema juures. Igapäevaselt hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda ainuisikuliselt ema alates 15.06.2019, mil vanemate ühine pereelu lõppes. Koostöö on vanemate vahel olemas, sest tagatud on lapse ja isa vaheline suhtlus. Isa peab last üleval ja maksab elatist. Vanemad ei osanud esile tuua hooldusõiguslikke erimeelsusi, vaidlusi (vt 17.09.2019 protokoll). Ainuüksi asjaolu, et laps elab igapäevaselt emaga ning vanemate vahel on erimeelsusi lapse suhtluskorra osas, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Samuti ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks asjaolu, et avaldaja sooviks täpsustada lapse ja isa suhtlemise korda lapse turvalisuse tagamiseks. Nimetatut on võimalik lahendada suhtluskorra määramise raames. Sellist nõuet avaldaja kohtule esitanud ei ole. Eelnenut arvesse võttes jätab kohus avalduse rahuldamata ning vanematel säilib ühine hooldus õiguse lapse suhtes. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas 23.11.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega avaldus rahuldada, lõpetada ühine hooldusõigus lapse üle ja anda ainuhooldusõigus lapse emale või alternatiivselt anda hooldusõigus üle osaliselt lapse viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes lapse emale.
2. Esineb alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kohus ei ole asja lahendamisel arvestanud Tallinna linna 17.09.2020 arvamusega ja lapsele määratud esindaja arvamusega. 3 2-19-11133
3. Maakohus rikkus lõpplahendi tegemisel uurimispõhimõtet. Maakohus ei ole asja lahendamisel käsitlenud seda, et isa on lapse suhtes vägivaldne. Nimetatud asjaolu kohta on menetlusosalised esitanud mitmeid tõendeid.
4. Koostöö vanemate vahel ei ole hea, sest lapse isa poolne lapse ema blokeerimine on asja materjalidega tuvastatud. Kui ema on blokeeritud, siis ei ole võimalik ühist hooldusõigust produktiivselt teostada. Samuti vanemate vahel on probleemid viibimiskoha ja huviringide õiguse teostamisel. Lapse tervise küsimustega tegeleb ainult lapse ema. Lapse emal on põhjendatud õigus avaldada oma eriarvamus lapse haridusküsimuste kohta: last ei tohi veel inglise keelega üle koormata, kui ta viibib samaaegselt intensiivselt eesti keele keskkonnas haridusasutustes ja venekeelses keskkonnas kodus. Kuivõrd lapse isa on lapse suhtes füüsiliselt vägivaldne, siis ei lähtunud maakohus otsuse tegemisel lapse parimatest huvidest. Menetlusosaliste seisukohad
5. Tallinna linn palus teha asja suue määruse, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt, andes ostustus- ja esindusõiguse lapse igakordse viibimiskoha, koolivaliku ja perearsti valiku küsimustes üle lapse hooldusõigust sisuliselt täitvale vanemale, lapse emale.
6. Lapse esindaja toetab ema määruskaebuse rahuldamist ja leiab, et lapse huvidele vastab see, kui lõpetatakse vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja emale antakse üle hooldusõigus lapse igakordse viibimiskoha, huvihariduse, hariduse ja terviseküsimustes. Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus ei lõpetanud vanemate ühist hooldusõigust lapse viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes. Selles osas saab ringkonnakohus teha uue määruse, millega annab lapse hooldusõiguse viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja terviste küsimustes täielikult üle emale. 15.

§ 137

lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. 16. TsMS § 137 lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. 17.

§ 123

järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). 4 2-19-11133

1. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus kaalutlusotsustuse tegemisel diskretsioonipiire, sest jättis sisuliselt põhjendamata, miks pole alust anda emale täielikult üle lapse hooldusõigust elukoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes. Samuti pole maakohus põhjendanud, miks ta ei arvesta eestkosteasutuse ja lapse esindaja seisukohtadega, kes mõlemad toetasid hooldusõiguse osalist üleandmist emale.
2. Maakohus tuvastas, et igapäevaselt hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda ainuisikuliselt ema alates 15.06.2019, mil vanemate ühine pereelu lõppes. Ainuüksi selle alusel, et tagatud on lapse ja isa vaheline suhtlus, et isa peab last üleval ja maksab elatist, ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et koostöö vanemate vahel on sellisel määral olemas, et puudub vajadus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kolleegiumi arvates ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks annavad käesolevas asjas alust asjaolud, et vanemad ei suuda lapse hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada. Seega ei pruugi vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine olla lapse huvides (vt RKTKo nr 3-2-1-45-11, p 20).
3. Eeskosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa valitsuse kaudu toetas avalduse rahuldamist osaliselt. Eestkosteasutuse hinnangul on lapse huvides, et lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimuste otsustus- ja esindusõigusega seotud kohustused ja õigused oleksid lapse emal, kes neid faktiliselt igapäevaselt kannab ning lapse eest igapäevaselt reaalselt hoolitseb ning tema heaolu ja turvalisuse eest vastutab. Lapse isa on lapsega suhtlemisest huvitatud ainult enda poolt loodud tingimustel. Lapse isa on kinnitanud Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajale, et kui tema tingimustega ei arvestata, siis ta pigem astub lapse elust välja. Lapse isa on läbinud 31 tundi vanemlusnõustamist, kuid tema käitumine ja suhtumine lapsesse kui isiksusesse, ei ole paranenud. Lapse isa keeldumine sisulistest vestlustest lastekaitsetöötajaga näitab lapse isa soovimatust oma lapsesse puutuvaid olulisi küsimusi arutada ning viitab lapse isa ükskõiksele suhtumisele.
4. Lapsele määratud esindaja toetas samuti avalduse rahuldamist osaliselt ja leidis, et lapse huvides on, et ema saab lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimustes ainuhooldusõiguse. Põhiliseks vaidlusküsimuseks vanemate vahel oli lapse kasvatamist puudutav, kuna isa oli lapse suhtes vägivaldne. Pikema perioodi jooksul on ema faktiliselt lapsega seonduvat otsustanud ja lapse isaga koostöö puudub. Ema selgitas esindajale, et vanemate vahel omavahelist suhtlust ei ole, kuid isa ja tema uus elukaaslane asusid menetluse ajal ema survestama, et laps peaks asuma elama isa juurde.
5. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 tuleneb, et vanemate lahuselu korral tuleb üldjuhul vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja last faktiliselt kasvatavale vanemale ainuhooldusõiguse andmine sõltub eeskätt otstarbekusest – millisel viisil on vanemad valmis ja suutelised edaspidi lapse suhtes hooldusõigust teostama, nii et sellega oleks kõige paremini tagatud lapse huvid. 23.

§ 116

lg 2, § 124 lg 1 ja § 127 kohaselt seisneb lapse hooldusõiguse teostamine mitmesuguste lapsega seotud praktiliste küsimuste otsustamises ja toimingute tegemises. Sõltuvalt asjaoludest (sh vanemate suhetest), võib ühine hooldusõigus osutuda takistavaks ja seega lapse huve häirivaks teguriks, kui üks vanematest näitab ennast vastutustundetuna ja koostöövõimetuna või on ta hooldusõiguse teostamisel täielikult passiivne. Asja materjalide kohaselt ei osale isa tegelikult hooldusõiguse teostamises ja puuduvad viited, et ta sooviks ja kavatseks ettenähtavas tulevikus seda teha.

1. Isa ei vaidlustanud ema seniseid otsustusi lapse hooldamise peamistes küsimustes. Samas arvestades vanemate väga konfliktseid suhteid, pooleli on ema algatatud kriminaalasi isa 5 2-19-11133 vägivaldse käitumise suhtes, on ilmne väljavaate puudumise selleks, et vanemad asuks ühiselt lapsega seotud küsimusi arutama ja otsustama. Kui ühise hooldusõiguse teostamine ei ole sisuliselt kunagi toiminud, siis puudub alus arvata, et emale ainuhooldusõiguse andmine oleks lapse huve kahjustav.
2. Arvestades lapse senist elukorraldust ja huve, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud viia lapse hooldusõiguse teostamise õiguslik raamistik vastavusse tegeliku olukorraga. See võimaldab emal edaspidi korraldada lapse igapäevaeluga seotud peamisi küsimusi sujuvamalt ja tõrgeteta. Ühise lapse varahoolduse lõpetamise vajadust ei ole ema välja toonud ega põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul on kõiki asjaolusid kogumis arvestades lapse huvidega kõige paremini kooskõlas rahuldada ema määruskaebuse alternatiivne nõue ja lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes ning anda ainuhooldusõigus selles osas üle lapse emale. Isal säilib lapsega suhtlemise õigus ja varahooldus.
3. Ainuhooldusõiguse osalisel üleandmisel emale arvestab ringkonnakohus üksnes kohtulahendi tegemise aja seisuga teadaolevate asjaoludega. TsMS § 480 lg 1 teine lause võimaldab kohtul asjaolude olulise muutumise korral varasemat määrust muuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, millised jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 6