KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-114490 Tsiviilasi XX hagi

) § 277 lg 1). Kuigi pooltel oli kavas

1. aprillil 2018 allkirjastada ka üleandmise-vastuvõtmise akt, siis jäi see vormistamata, sest üürileandja ei olnud oma isiklikke asju ja kokkulepitud nahkdiivaneid ära viinud. Oluline rikkumine on võõraste asjade elamus hoiustamine, mille äraviimiseks andis hageja
2. aprillil 2018 kostjale ka täiendava tähtaja. Lepingust taganemise tõttu ei pidanud hageja ajavahemiku
3. kuni
4. aprill
5. a eest tasuma üüri ega kõrvalkulusid. Samuti ei ole kostjal alust nõuda leppetrahvi, sest hageja taganes lepingust ning lepingus kokku lepitud leppetrahvinõuded üürniku võimalike rikkumiste puhuks on tühised (

§ 287

). Seega on kostja kohustatud hagejale tagastama 1790 eurot (

§ 189lg 1).

Kostjalt tuleb kahjuhüvitisena välja mõista ka 360 eurot (

§ 115lg 1).

Kostja rikkus kohustust, mistõttu oli hageja kohtuväline pöördumine õigustatud. Kuivõrd hageja taganes lepingust

1. aprillil 2018 ja teatas samal päeval kostjale oma nõudest, siis on hagejal õigus nõuda viivist alates
2. aprillist 2018 (

§ 113lg 2). Raha üleandmisest kuni nõude 2

§ 94lg 1) oli sellel perioodil 0%, siis on intress 0 eurot.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus selgitamiskohustust, jättis asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Kohus ei selgitanud seoses kostja väidetega kommunaalteenuste tarbimise kohta, milliseid asjaolusid peab kostja täiendavalt selgitama ja tõendama. Samuti jättis kohus seoses maja vastuvõtmise ja asjade äraviimisega põhjendamata, milliste kirjalike tõenditega riimuvad tunnistajate ütlused. Kohus jättis tähelepanuta, et üüriti möbleeritud ese. Hageja etteheited on paljasõnalised ega tugine üürilepingus kokkulepitud tingimustele. Kohus jättis analüüsimata kostja esitatud tõendi, millest nähtuvalt ei kavatsenud hageja esialgu kolida elamusse
2. ega
3. aprillil
4. Põhjendatud ei olnud ka kohtuvälises menetluses kantud kulu välja mõistmine, sest hageja esindaja
5. mail 2018 koostatud teatis kordab hageja varasemalt esitatud nõuet ega oma iseseisvat tähendust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja § 637 lg 1 p 3 alusel keelduda, kuivõrd apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.
7. Ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 1 p 3 järgi menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 15 sätestab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kuivõrd vaidlustatud otsusega mõisteti kostjalt välja põhivõlgnevus 1790 eurot, kahjuhüvitis 360 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi
8. aprill
9. a kuni
10. märts
11. a eest 420,58 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt (2150 eurot) seadusjärgses määras ning kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, siis on kaebuse hind TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 2 ja § 134 lg 1 järgi 2368,69 eurot (= põhivõlgnevus 1790 eurot + kahjuhüvitis 360 eurot + hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis rahuldatud ulatuses 46,69 eurot + viivis ühe aasta eest 172 eurot). Sellelt nõutav riigilõiv on RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 250 eurot.
12. Ringkonnakohus andis
13. aprillil 2021 aega puuduse kõrvaldamiseks kuni
14. aprillini 2021, hoiatades ühtlasi, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kostja esindaja kinnitas kõnealuse e-kirja kättesaamist samal päeval.
15. aprillil 2021 teatas kostja e-kirja teel, et loobub apellatsioonkaebuse esitamisest. Ringkonnakohus palus
16. aprillil 2021 TsMS § 644 lg 2 teise lause ja § 336 lg 1 teise lause alusel esitada loobumise avaldus digitaalselt allkirjastatuna, kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud alust § 336 lg-s 1 sätestatud tingimusest, mille kohaselt peab elektrooniliselt esitatud dokument olema varustatud digitaalallkirjaga, kõrvale kaldumiseks.
17. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kostja ringkonnakohtule esitanud allkirjastatud loobumise avaldust ega riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti, ka ei ole kaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu makse laekumine tuvastatav kohtute infosüsteemist. Kuna kostja on jätnud puuduse kõrvaldamata, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. 3