Obsah (9)

§ 423§ 426§ 445§ 238§ 162§ 168§ 175§ 218§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-11957 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi S. N. hagi N. N.i vastu elatise

) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. 18.08.2020 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud ja täiendatud 28.08.2020 ja 19.10.2020) N. N.i vastu, milles palub mõista hageja kasuks välja elatise tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 30.05.2038 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja elatise võlg perioodi eest 01.06.2020–11.08.2020 summas 687,60 eurot. Hageja vähendas 14.12.2020 (täpsustatud 01.04.2021) oma nõuet ja nõuab elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest 12.08.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
2. Hageja märkis vastusena kohtu päringule hageja nõude vähendamise kohta, et jääb selle juurde, et nõuab elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 18.08.
3. Hageja ei toonud aga hoolimata kohtu selgitustest esile, kas ta on perioodi eest 01.06.2020–17.08.2020 esitatud tagasiulatuva elatise nõudest loobunud või võtnud selle tagasi.
4. Kuna hageja kinnitas nii 14.12.2020 kui ka 01.04.2021 menetlusdokumendis, et jääb üksnes edasiulatuva elatise nõude juurde, s.o nõuab elatist alates 18.08.2020, saab kohus aru, et hageja on oma perioodi kohta 01.06.2020–17.08.2020 esitatud nõude tagasi võtnud. Kohus võtab seejuures arvesse, et 14.12.2020 menetlusdokumendis kinnitas hageja, et vaidlus puudub selle üle, et kostja osales lapse ülalpidamist ja soetas poolte kokkuleppel lapsele vajalikud asjad juunis ja juulis
5. Seega ei vaidle pooled perioodi üle enne hagi esitamist. 3 Kuna hageja ei ole aga ka märkinud, et ta oleks nõudest loobunud, loeb kohus, et hageja on nõude tagasiulatuva elatise nõude osas tagasi võtnud.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata mh siis, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja tagasiulatuva elatise nõue jätta läbi vaatamata.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

1. Kohtu menetluses on hageja nõue mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest 18.08.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. II
2. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100 lg 2 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud oma ülenejatelt sugulastelt saama ülalpidamist, mida lapsega koos mitteelav vanem annab eeskätt elatise maksmise teel. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hagejate esimese või teise astme üleneja sugulane ehk lapse vanem 2) hagejad on alla 18 aasta vanad 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – vanem ei anna hagejatele elatist või annab seda ebapiisavalt. Kohtu ette toodud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et hageja on kostja alaealine laps. Seda kinnitab ka Tallinna Linnavalitsuse väljastatud nimetunnistust (tl 5). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos ja tal on iseenesest kohustus hagejale ülalpidamist anda. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja hagejale elatist maksma.
3. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist tuginedes asjaolule, et kostja ei ole andnud talle ülalpidamist, millele tal on perekonnaseadusest tulenevalt õigus. Hageja esitas hagiavalduse 18.08.2020, nõudes kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras, s.o 292 eurot kuus. Hageja kinnitas 14.12.2020 menetlusdokumendis, et kostja asus alates oktoobrist maksma elatist 200 eurot kuus. Hageja nõude rahuldamiseks tuleb seega esmalt kindlaks teha, kui suured on hageja vajadused ja kas kostja annab hageja vajaduste rahuldamiseks piisavat ülalpidamist.
4. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2020 292 eurot. Selles ulatuses ei ole lapse vajadusi vaja tõendada (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17).
5. Kostja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata ja mõista temalt elatisena välja 200 eurot kuus alates oktoobrist
6. Kohus selgitas kostjale 05.10.2020 kirjas, et alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise erandina välja mõista PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema 4 töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks põhjuseks on kohtu praktikas loetud lisaks ka kostja esile toodud asjaolusid, s.o lapse kulude jooksev katmine ja lapse vahetu ülalpidamine. Kohus selgitas ka seda, et asjaolu, mis saab anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve ja sellised asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra.
7. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu põhjusel, et hageja vältimatud kulud on alla seaduses sätestatud määra. Kohus kostjaga ei nõustu. Kuna seadusest tulenevalt eeldatakse, et lapse igapäevaste vajaduste katmiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär, ja arvestades PKS § 102 lg 2 sätestatut, ei anna elatise vähendamiseks alust ainuüksi kostja arvamus, et lapsele võiks kuluda vähem raha. Hageja tõi esile, et tal on igakuised kulud eluasemele, toidule, ravimitele, hügieenitarvetele, riietele, mänguasjadele, basseinis käimisele ja kütusele. Tegemist on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamisele suunatud kulugruppidega, mille arvamine elatise koosseisu on põhjendatud. Kuna seadusest tuleneva eelduse tõttu ei tule iga üksiku kulugrupi täpset suurust kindlaks teha, ei hinda kohus poolte esitatud väiteid ja tõendeid selle kohta, kui suure osa ülalpidamiskuludest moodustavad hageja eluasemekulud, tervishoiukulud ja kulud mänguasjadele. Asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et hageja kulud võiksid olla seaduses sätestatud määrast objektiivselt väiksemad, käesolevas asjas ei esine. PKS § 101 lg 1 sätestatud eeldusest tulenevalt ei pidanud hageja oma vajadusi ega kulutusi ka tõendama ja kostja teistsugused etteheited ei ole kooskõlas seadusest tuleneva alaealise lapse ülalpidamiskohustuse ulatuse määramise põhimõtetega. Samal põhjusel jääb rahuldamata ka kostja taotlus hageja ema arvelduskonto väljavõtete ning tervishoiukulu, mänguasjade kulu ja basseinis käimise kuludokumentide väljanõudmiseks.
8. Kohus märgib vastuseks kostja väidetele hageja eluasemekulude kohta üksnes järgmist. Eluasemekulud on osa lapse esmavajadustest ja kuuluvad seetõttu miinimumelatise koosseisu. Seejuures arvestatakse lapse vajadust kasutada eluruumi ülalpidamise määramisel sõltumata sellest, kas laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, üüritud eluruumis ja kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. Laps saab eluruumi kasutamisel igal juhul kasutuseeliseid (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-69-13 p 20–21). Seega ei oma tähtsust see, millisel viisil on hageja ema lapsele eluaseme taganud.
9. Kohus leiab, et seisukoht, nagu peaks hageja oma seni tehtud kulutusi tõendama ja väide, et hageja ema ei ole saanud, arvestades tema sissetulekuid, hagejale igakuiselt 584 eurot kulutada, on vastuolus vanemate osavastutuse põhimõttega. PKS § 105 lg 3 kohaselt on vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema enda sissetuleku ja varalise seisundiga. Ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega teise vanema sissetulekust või varalisest seisundist ja vanem ei vabane ülalpidamiskohustuse täitmisest põhjendusel, et teine vanem oma kohustust ei täida või ei täida seda piisavalt. Samuti ei saa vähendada teise vanema ülalpidamiskohustust üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks suuteline pidama last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust see, millised on hageja ema sissetulekud ja väljaminekud ning milline on tema varaline seisund või milliseid kulutusi on hageja ema saanud lapsele üksinda teha. Hageja nõuab käesolevas menetluses ülalpidamist kostjalt, mitte oma emalt. Kuna hageja ema majanduslik võimekus ei mõjuta kostja 5 ülalpidamiskohustuse ulatust, ei hinda kohus poolte esitatud tõendeid ja väiteid hageja ema majandusliku olukorra ja sissetulekute kohta.
10. Kostja palub kohtul arvestada ka hageja emale makstava peretoetusega. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole peretoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-2-1-174-16 p 14). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus saaks seega asjaoluga, et osa lapse vajadusi on kaetud peretoetustega, arvestada vaid siis, kui esile oleks toodud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks riikliku peretoetuse võrra.
11. Muid vastuväiteid, peale seisukoha, et hageja kulud on ülepaisutatud ja ei vasta tegelikkusele, ei ole kostja esile toonud. Kostja ei ole ka esile toonud ega tõendanud PKS § 102 lg 2 nimetatud asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et kostja täidaks hageja ülalpidamiskohustust vahetult, s.t kannaks regulaarselt ja perioodiliselt lapse igakuiseid kulusid või peaks teda muul viisil vahetult üleval. Samuti ei ole kostja esile toonud, et tal ei ole võimalik hagejale ülalpidamist anda tema majandusliku olukorra tõttu. Seega ei esine käesoleval juhul ühtegi asjaolu, mis õigustaks kostjalt elatise vähendamist alla seaduses sätestatud määra.
12. Hageja esile toodud asjaoludel ei ole kostja talle ülalpidamist seaduses sätestatud määras andnud. Nii hageja kui kostja kinnitusel tasub kostja elatist alates oktoobrist 2020 200 eurot kuus. Kuna elatise seadusjärgne määr on alates 01.01.2020 olnud 292 eurot kuus, ei anna kostja hagejale ülalpidamist piisavalt ja tegemist on ülalpidamiskohustuse rikkumisega.
13. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud määras. Kostjal tuleb elatist tasuda vähemalt alates oktoobrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
14. Kohus hindab perioodi 18.08.2020 kuni 01.10.2020 kohta esitatud elatise nõuet eraldi. III
15. Pooled vaidlevad käesolevas asjas ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt ülalpidamise andmist perioodi eest 18.08.2020 kuni 01.10.
16. Kostja leiab, et ta on oma kohustuse selle perioodi eest juba täitnud, kuna ostis lapsele juunis ja juulis vajalikke asju kokku 1268,09 euro eest, mis on enam kui 4 kuu elatis. Kohus kostjaga ei nõustu.
17. Hageja kinnitas 14.12.2020 menetlusdokumendis, et ta ei vaidle vastu kostja väitele, et kostja osales lapse ülalpidamisel ja poolte kokkuleppel soetas hagejale vajalikud asjad juunis ja juulis
18. Kohtul ei ole vaja nimetatud asjaolu seega täiendavalt tuvastada ja selle kohta esitatud tõendeid hinnata. Käesolevaks ajaks ei nõuagi hageja kostjalt ülalpidamist juuni ja juulikuu eest, vaid alates hagi esitamisest 18.08.
19. Hageja vaidleb vastu sellele, et kostja sai lugeda juunis ja juulis tehtud kulu nelja kuu eest tehtud ettemaksuks. 6
20. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette ja § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.
21. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et vanemate vahel oleks olnud kokkulepe selle kohta, et kostja poolt juunis ja juulis tehtud kulu loetakse elatise ettemaksuks augusti ja septembrikuu eest. Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 3 ja 4 tuleb ülalpidamist anda igakuiste perioodiliste maksetena. Kohus selgitab, et ülalpidamisnõue on suunatud lapse igapäevaste vajaduste järjepidevale rahuldamisele ja ülalpidamiskohustuse saab teistsuguse kokkuleppe puudumisel lugeda täidetuks üksnes siis, kui lahuselav vanem on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Ülalpidamiskohustuse regulaarne perioodiline täitmine on oluline selleks, et lapsega koos elav vanem saaks lapsega seonduvaid kulusid planeerida.
22. Kostja ei saanud seega ilma teistsuguse kokkuleppeta keelduda ülalpidamise andmisest augustis ja septembris 2020, kuna nendel kuudel tekkisid iseseisvad kulud, mis tuli samuti mõlemal vanemal kanda. Hageja ema ei ole juunis ja juulis tehtud kulude arvelt augustis ja septembris tekkinud kohustuse täidetuks lugemist ka tagantjärgi heaks kiitnud. Kostja tõi ise esile, et hageja pöördus tema poole 04.08.2020 ettepanekuga tasuda elatist igakuiste maksetena rahas alates augustist 2020 seaduses sätestatud määras (tl 19, tõlge 15.09.2020 menetlusdokumendis). Hageja ema ongi alates augustist järjepidevalt nõudnud ülalpidamise andmist rahas ja on keeldunud kostja tehtud kulude ettemaksuks lugemisest (tl 20, tõlge 15.09.2020 menetlusdokumendis).
23. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks augustis ja septembris hagejale nõuetekohaselt ülalpidamist andnud, on tegemist ülalpidamiskohustuse rikkumisega. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hageja nõude ka perioodi kohta 18.08.2020 kuni 01.10.
24. IV
25. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale alates hagi esitamisest nõuetekohaselt, s.o seaduses sätestatud määras ülalpidamist andnud, kuid elatise vähendamiseks ei ole alust, on tegemist ülalpidamiskohustuse rikkumisega. Kostja ei ole hoolimata kohtu selgitustest toonud esile ühtegi asjaolu, mis, arvestades ka hageja õigustatud huve, oleks piisavalt kaalukas, et annaks PKS § 102 lg 2 tulenevalt aluse mõista elatise välja alla seaduses sätestatud määra. Hageja hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb seega tervikuna rahuldada. Kohus märgib, et elatis, mille kostja on tasunud käesoleva menetluse ajal, võetakse arvesse otsuse täitmisel.
26. Kohus määrab

§ 445

lg 1 alusel hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et hageja kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda hageja ema arvelduskontole. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb elatis maksta iga kuu eest ette. 34. Käesolevas otsuses nimetamata tõendeid kohus otsuse tegemisel ei arvesta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendamise tulemust (

§ 238lg 5).

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks määramine 7 35.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lg 3–5 ei tulene teisiti.

Käesolevas asjas

§ 168lg 3–5 nimetatud asjaolusid ei esine.

1. Kohus, võttes arvesse, et hageja võttis tagasi oma tagasiulatuva elatise nõude, kuid hageja edasiulatuva elatise nõue kuulub rahuldamisele, jätab hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda.
2. Hageja esitas 01.04.2021 oma menetluskulude arved. 13.01.2021 arve nr 1 kohaselt kulus hageja esindajal M. S. kliendi konsultatsioonile käesolevas tsiviilasjas 11.01.2021 1,5 tundi ja 13.01.2021 arvamuse kostja 08.01.2021 seisukohale koostamisele samuti 1,5 tundi. 10.12.2020 arve nr 129 kohaselt kulus hageja esindajal M. S. tsiviilasja materjalide analüüsile ja hageja lõpliku nõude ja kompromissi ettepaneku koostamisele 1 tund. 08.01.2021 arve nr 2330 kohaselt kulus hageja esindajal O. V.l 1 tund hagiavaldusele vastuse koostamisele.
3. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Asja materjali kohaselt andis hageja M. S. volituse enda esindamiseks 23.01.
2. M. S. esitas hageja nimel ainukese menetlusdokumendi 24.01.2021, s.o arvamus kostja 08.01.2021 seisukoha kohta ja kompromissettepanek. Hagejale 11.01.2021 ja 10.12.2020 esitatud arvetelt nähtuv on seega vastuolus tsiviilasja materjaliga. Hageja ei ole 13.01.2021 kohtule ühtegi menetlusdokumenti esitanud. Samuti ei saanud M. S. esitada 10.12.2020 hagejale arvet 24.01.2020 menetlusdokumendi koostamise eest, s.o enne vastava menetlustoimingu tegemist.
3. Hageja volitas 11.10.2020 ennast asjas esindama O. V., kes esitas kohtule hageja nimel ainult 19.10.2020 seisukoha. 08.01.2021 O. V. arvel nr 2330 märgitu kohaselt kulus esindajal hagiavaldusele vastuse koostamisele 1 tund. Kohus leiab, et arvel märgitud ei ole seostatav käesoleva tsiviilasja materjaliga ega 19.10.2020 menetlusdokumendiga. Kuna O. V. esindas hagejat, jääb arvel märgitu, justkui O. V. oleks koostanud vastuse hagiavaldusele, arusaamatuks.
4. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi ja 30 minutit, so M. S. konsultatsioon ja 24.01.2021 menetlusdokumendi koostamine. Muus osas ei ole arvel märgitu asja materjali alusel kontrollitav ega käesoleva asjaga seostatav. O. V. arvel märgitud hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu ei ole käesolevas tsiviilasjas põhjendatud ja vajalik kulu, mille väljamõistmine kostjalt oleks võimalik. Kulu ei ole seostatav käesoleva tsiviilasjaga.
5. M. S. on

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.

Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Kohus loeb M. S. arvelt nähtuva lepingulise esindaja tunnitasu, s.o 100 eurot, millele lisandub käibemaks, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja käesoleva asja olemust, põhjendatuks. 8

1. Kohus määrab seega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 300 eurot (2 tundi ja 30 minutit × 100 eurot + käibemaks 20%).
2. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusabiteenust kokku 630 euro eest, s.o 13 tundi hinnaga 40 eurot tunnis (käibemaksuga) ning 1 tund ja 50 minutit hinnaga 60 eurot tunnis (käibemaksuga).
3. Kohus leiab, et kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus ei ole põhjendatud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja võib kohtus olla

§ 218

lg 1 kohaselt eelkõige advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt hüvitatakse menetlusosalisele lepingulise esindaja kulud, kui menetlusosalist on menetluses esindanud advokaat või muu esindaja, kes vastab

§ 218sätestatud nõuetele.

1. Kostja on käesolevas menetluses osalenud isiklikult, s.t tal ei ole esindajat olnud ja asja materjalist ei ole nähtav ning seega ei ole ka kontrollitav, et kostjal oleks tema väidetud õigusabikulusid tekkinud. Ka kostja esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et teda oleks menetluses lepinguline esindaja esindanud. Seega ei ole kostjal tsiviilasjas hüvitatavaid kohtuväliseid kulusid tekkinud.
2. Eeltoodud põhjustel on kostja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 0 eurot.
3. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 150 eurot (50% 300 eurost) ja jätta hagejalt kostja kasuks menetluskulud rahaliselt välja mõistmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 9