lg 4 alusel pöörata täitmisele Viljar Pekkale Tartu Maakohtu 02.07.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4682 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 (üheksa) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Viljar Pekka on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.07.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4682
lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust.
lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud 10 kuu pikkusest vangistusest tuleb Viljar Pekkal koheselt ära kanda 7 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati kohesele ärakandmisele kuuluva karistusaja algust alates Viljar Pekka kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 01.07.2020. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldati Viljar Pekka suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2 ja
lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustusi.
lg 4 alusel määrati Viljar Pekkale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik registreerida end sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 731 9100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarstivastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.
p 1 alusel hakati Viljar Pekka katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldati kohtuotsuse jõustumisest. Katseajaks määrati Viljar Pekka Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Viljar Pekka kriminaalhooldus algas 18.07.2020 ja lõppeb 02.07.2022. Kriminaalhooldusametnik esitas 16.04.2021 kohtule erakorralise ettekande Viljar Pekka kohta. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole Viljar Pekka 3 korral kokkulepitud ajal registreerimiskohustust täitnud, kuid selleks on tal olnud mõjuvad põhjused. Viljar Pekka ei ole täitnud sotsiaalprogrammis osalemise kohustust, kuid see on tingitud Covid-19 leviku tõkestamise piirangutest. Ta on täitnud talle
75 lg 4 alusel pandud kohustuse ja pöördus 11.08.2020 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning alustas seal osalemist. Talle määrati ravi, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud alkoholi tarvitamist. 24.11.2020 toimunud registreerimisel teostati Viljar Pekkale alkoholikontroll ja tuvastati joove 0,086 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Ametnik reageeris sellele kirjaliku hoiatusega. Viljar Pekka tunnistab alkoholiprobleemi, kuid alkoholist loobumine on talle raske. 18.01.2021 registreerimisel rääkis isik, et politsei oli käinud tal 02.01.2021 ukse taga öörahu rikkumise tõttu ja ta sai
11.02.2021 sai ametnik teate selle kohta, et Viljar Pekka kohta on algatatud kriminaalasi
12.04.2021 ei ilmunud Viljar Pekka kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ametnik kontrollis infot isiku vahistamise kohta. Ilmnes, et Viljar Pekka on vahistatud, sest 10.04.2021 kella 13.20 paiku Kingu tee 2, Kuningamäe küla, Põltsamaa vald, Jõgevamaa juhtis ta mootorsõidukit BMW 320D reg.nr-gaxxxxxxxx olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli indikaatorvahendi järgi 1,64 mg/l kohta. Sellega rikkus Viljar Pekka talle kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viljar Pekka peeti kahtlustatavana kinni 10.04.2021 ja on vahistatud alates 10.04.2021 ja viibib Tartu Vanglas. Ametniku hinnangul ei ole Viljar Pekka motiveeritud muutma oma käitumist. Viljar Pekka hoiakuid ei saa pidada õiguskuulekateks, kuna ta on katseajal saanud karistada väärteo eest ning tema suhtes on alustatud 2 kriminaalmenetlust. Lisaks ei ole Viljar Pekka ametniku hinnangul motiveeritud loobuma alkoholi kuritarvitamisest. Seda võib järeldada isiku arvamusest, et tema probleemid saaks lahendada ravil käimine ilma, et ta ise oma tegude eest vastutuse võtaks ja käitumist muudaks. Isik on osalenud programmis „Kainem ja tervem Eesti“ alates 11.08.2020, kuid on hoolimata sealt saadavast abist ja toest jätkanud alkoholi tarvitamist. Risk uue ohtliku kuriteo toimepanemiseks on kõrge. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 29.04.2021. Viljar Pekka arvates on tal kriminaalhooldus siiani läinud hästi. Ta tunnistab, et tarvitas 10.04.2021 alkoholi. Ta selgitas, et talle on esitatud kahtlustus uutes kuritegudes. Varguse toimepanemist tunnistab, kui alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist vaid osaliselt. Süüdimõistetu arvab, et tal ei jää muud üle kui karistuse täitmisele pööramisega nõustuda. 2
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Viljar Pekka puhul on peamiseks kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi kuritarvitamine. Sellest tulenevalt määrati talle käitumiskontrolli perioodiks mitmeid kohustusi, mille täitmine ei ole tal ootuspäraselt kulgenud. Erakorralise ettekande kohaselt on Viljar Pekka rikkunud mitmeid kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Samas selgub, et kõik rikkumised ei ole olnud seotud süüdimõistetu tahtliku käitumisega. Nimelt on Viljar Pekka jätnud kolmel korral kokkulepitud ajal registreerimiskohustuse täitmata, kuid selleks on tal olnud mõjuvad põhjused ja esitatud on seda kinnitavad tõendid. Viimasel korral jäi ta kriminaalhooldaja vastuvõtule ilmumata, kuna ta vahistati uute süütegude eest. Sotsiaalprogrammis osalemise kohustust ei ole süüdimõistetu saanud täita Covid-19 leviku tõkestamise piirangute tõttu. Süüdimõistetu on täitnud talle
75 lg 4 alusel pandud kohustuse ja pöördus 11.08.2020 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning alustas talle määratud raviga. Rikkumised, mis on seotud süüdimõistetu hoolimatu käitumisega tulenevad jätkuvast alkoholi kuritarvitamisest. Alkoholi tarvitamise keeldu on Viljar Pekka rikkunud vähemalt kahel korral. Esimene rikkumine tuvastati 24.11.2020 toimunud registreerimisel. Teine rikkumine fikseeriti 10.04.2021, mil Viljar Pekka tabati autoroolist. Teda kahtlustatakse taas
Viljar Pekka peeti kahtlustatavana kinni 10.04.2021 ja ta vahistati. Viljar Pekka osas on katseajal algatatud veel teinegi kriminaalasi
Lisaks eeltoodule on käesoleva aasta alguses on Viljar Pekka saanud väärteokorras karistada
Vaatamata sellele Viljar Pekka on alkoholiprobleemiga justkui tegelenud ja ravi saanud, ei ole see tema käitumist muutnud. Süüdimõistetu on jätkanud alkoholi tarvitamist ja see on viinud uute õigusrikkumisteni. Eeltoodu näitab selgelt, et kriminaalhooldusega kaasnev järelevalve, nõuded ja kohustused, mida süüdimõistetul täita tuli, ei ole olnud piisavad Viljar Pekkast tulenevate riskide maandamiseks. Kuna Viljar Pekka kuriteod on olnud seotud just alkoholi tarvitamisega, määrati talle täiendava lisakohustusena alkoholikeeld, et sellest tulenevat riski maandada. Senine kriminaalhooldusperiood on aga näidanud, et süüdimõistetul puudub soov või valmidus alkoholi tarvitamisest loobuda ja ta on sellest tulenevalt jätkanud ka õigusvastast käitumist. Eeltoodust tulenevalt on karistuse eesmärke tema osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Täiendavate kohustuste määramist või katseaja pikendamist vastavalt
Viljar Pekka on vahistatud Tartu Maakohtu 12.04.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-212592 ja võib seega pikemat aega viibida kinnipidamisasutuses ja sel perioodil käitumiskontrolli teostamine ei oleks võimalik. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.