Obsah (7)

§ 651§ 657§ 238§ 329§ 652§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-7807 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-To

§ 651

lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas, s.o osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja igakuine elatis 250 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud, millised on tegelikud kulud hageja ülalpidamiseks. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on 28.10.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 (p 13) selgitanud, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
4. aprilli
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Eeltoodust tuleneb ringkonnakohtu hinnangul, et kui kostja leidis, et lapse ülalpidamiseks kulub vähem kui kahekordne elatise miinimummäär, siis tuli tal seda tõendada. Kostja ei ole seda teinud. Kostja on viidanud Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna 10.06.2019 kirjale, millest nähtuvalt elab hageja õpingute ajal oma emapoolse vanaema juures (I kd tl 32). Hageja selgituste kohaselt ei ela ta püsivalt vanaema juures, vaid aeg-ajalt. Hageja on esitanud vanaema CC kirjaliku selgituse, et hageja viibib kooli perioodil tema juures keskmiselt maksimaalselt 2 päeva nädalas (I kd tl 41). Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna 10.06.2019 kiri, et hageja elab püsivalt vanaema juures. CC kirjalikust selgitusest nähtuvalt viibib hageja tema juures kooli perioodil kõige enam kaks päeva nädalas. Isegi, kui hageja viibiks vanaema juures rohkem, ei saa sellest teha järeldust, et lapse eelduslikud ülalpidamise kulud on väiksemad kui kahekordne elatise miinimumäär, või et kostjal ei tuleks ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täita. Lapse peamised ainelised vajadused ei sõltu sellest, kas laps elab põhiliselt ema juures või vanaema juures. Eeltoodule tuginedes on tõendamata, et hageja ülalpidamiskulud on väiksemad kui elatise kahekordne miinimummäär.
6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PKS § 102 lg-le 2 ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7. Maakohus leidis, et kostja on suuteline tasuma hagejale elatist miinimummääras ja kostja teised lapsed ei jää seetõttu halvemasse olukorda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu 4 järeldus põhjendatud. Kostja on maakohtus avaldanud, et tema sissetulek on 2030 eurot kuus. Lisaks on kostja väitnud, et ta on OÜ Q juhatuse liige ja osanik, ning et tegemist on pereettevõttega. OÜ Q 2018.a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli OÜ Q eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruandeaasta kasum kokku 31.12.2018 seisuga 331 187 eurot. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et puuduvad PKS § 102 sätestatud alused elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära.
8. Kostja esitas 26.06.2020 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles märkis, et 21.04.2020 seisuga oli OÜ Q rahaliste vahendite jääk 174,43 eurot. Samuti märkis kostja, et 08.04.2020 seisuga oli tema arvel raha 52 925,25 eurot, millest 20 500 eurot kandis ta oma abikaasa arveldusarvele perekonna ülalpidamiseks, 6000 euro ulatuses tagastas võla oma emale ning hakkas ülejäänud rahalisi vahendeid kasutama OÜ Q tegevuse toetamiseks, mis oli sattunud raskustesse seoses koroonaviiruse levikuga. Samuti pöördus OÜ Q hüvitise saamiseks Töötukassa poole. Eeltooduga seonduvalt esitas kostja täiendavate tõenditena OÜ Q arvelduskonto väljavõtte Swedbank AS-is, kostja arvelduskonto väljavõtte Swedbank AS-is, Maksu-ja Tolliameti tõendi OÜ Q võlgnevuse kohta, OÜ Q poolt sõlmitud liisingulepingu maksegraafiku ning Töötukassa otsuse hüvitise määramise kohta 2020.a aprillikuu eest. Hageja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna need on esitatud hilinenult. Lisaks ei ole usutav, et OÜ Q rahaliste vahendite jääk oli 21.04.2020 seisuga 174,43 eurot, kuna OÜ Q 2020.a esimese kvartali käive oli 743 789,04 eurot. Samuti ei ole kostja esitanud äriühingu teiste arveldusarvete väljavõtteid. Lisaks on elatise maksmise seisukohalt oluline kostja enda majanduslik olukord, mitte äriühingu oma. Kui kostjal on võimalik tasuda isiklikest vahenditest äriühingu tegevuskulusid, siis on kostjal võimalik tasuda ka hagejale elatist miinimummääras. 04.04.2021 esitas kostja täiendavate tõenditena oma arvelduskonto väljavõtte Luminor Bank AS-is, millega soovib tõendada, et Töötukassa on temale maksnud hüvitist 2020.a juunist kuni augustini. Samuti esitas kostja oma arvelduskonto väljavõtte Swedbank AS-is, millega soovib tõendada, et ta on varasemalt müüdud sõiduki võõrandamisest saadud raha kulutanud nii ettevõtte OÜ Q kohustuste täitmiseks kui ka perekonna ülalpidamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt 26.06.2020 esitatud tõendid tuleb vastu võtta (

§ 238lg 1).

Kostja soovib nende tõenditega tõendada, et koroonaviiruse leviku tõttu on halvenenud tema osalusega äriühingu OÜ Q majanduslik olukord ja sellest tulenevalt ka tema enda majanduslik olukord. Arvestades koroonaviiruse laiema leviku algusaega Eestis, siis puudub alus väita, et kostja oleks pidanud neid väiteid puudutavad tõendid esitama juba maakohtule. Seega ei saa neid tõendeid pidada hilinenult esitatuks. Kolleegium leiab, et 04.04.2021 esitatud tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda.

§ 329

lg 1 esimesest lausest tuleneva põhimõtte kohaselt peavad pooled esitama tõendid nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Arvestades, et tõend selle kohta, et kostjale maksti 2020.a juunist augustini Töötukassa poolt hüvitist, oli kostjal olemas juba 2020.a augustis, siis on Luminor Bank AS-is asuva arvelduskonto väljavõte esitatud hilinenult. Kostja ei ole põhistanud, miks tal ei olnud võimalik seda varem esitada (

§ 652lg 4).

Samuti tuleb keelduda 04.04.2021 esitatud Swedbank AS-is asuva arvelduskonto väljavõtte vastuvõtmisest, kuna hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et kostja on isiklikest vahenditest tasunud äriühingu kohustusi. Kuna 04.04.2021 tõendid esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada. 5

1. Ringkonnakohus leiab, et pärast apellatsioonkaebuse esitamist kostja poolt täiendavalt esitatud väited ei anna samuti alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja vastuväidetest nähtub, et 08.04.2020 seisuga oli tema arvel raha 52 925,25 eurot. Seega on kostja majanduslikult suuteline hagejale miinimumulatuses elatist tasuma. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et kostja otsustas osaliselt seda summat kasutada oma äriühingu kohustuste täitmiseks. Kostja isikliku rahaga äriühingu kohustuste täitmist ei saa eelistada hageja ülalpidamisele. Eeltoodule tuginedes on ringkonnakohus seisukohal, et kostja on majanduslikult suuteline hagejale miinimummääras elatist tasuma ilma, et tema teised lapsed jääksid hagejaga võrreldes halvemasse olukorda.
2. Ülaltoodule tuginedes on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

20. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6