lg 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
Käesoleva menetluse peatamine kuni asjas nr 2-21-4654 kohtulahendi jõustumiseni on menetluslikult lubatud ja võimalik, hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole alust ning menetlust saab jätkata peale peatamise aluse ära langemise. 7. Kostja leiab, et menetluse peatamiseks alust hageja taotletult
Menetluse saab selle sätte alusel peatada, kui peatatava asja lahend sõltub teises asjas tuvastatust. Pärandvara ühisuses osa omamine ei anna isikule pärandavarasse kuuluvate esemete omandiõigust ega nende käsutus- või kasutusõigust ega seega ka õigust nõuda hüvitist asja kasutuseelise eest. Nimetatud õigused võivad isikul tekkida üksnes pärast pärandvara jagamist. Riigikohus on 16.04.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-4817 punktides 17 ja 19.1 sedastanud, et : --kaaspärijale pärandvara ühisuse osa kuulumine ei tähenda seda, et talle kuuluks ka vastav mõtteline osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest; --pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit ning kuni pärandvara on jagamata, ei kuulu kummalegi võlgnikule mõttelist osa kinnistu omandist; --ühele kaaspärijale üksikus esemes kuuluvat osa ei saa enne pärandvara jagamist kindlaks teha ja igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed asjad või nende osad määratakse kindlaks pärandvara jagamisel (PärS § 152 lg 1). Olukorras, kus kinnistu omanikud ja neile kuuluvad omandiosad on välja selgitamata, puudub hagejal kinnistu kasutuseelise hüvitise nõudeõigus. Asjaolu, kas hagejale üldse kuulub osa kinnistust või kui kuulub, siis milline osa, selgitatakse välja alles pärandvara jagamisel Kuni hagejal nõudeõigust pole, pole olemas ka õigust või huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset. Võib-olla tsiviilasja nr 2-21-4654 läbivaatamisel tuvastatakse, et hagejale kuulub vaidlusalusest kinnistust teatud osa ja kui kuulub, siis määratakse, milline osa hagejale kuulub. Kui tuvastataksemääratletakse hageja omandiosa, on võimalik, et hagejal on kasutuseelise nõudeõigus ning sel juhul saab kohus hageja hagi läbi vaadata. Seega ei sõltu käesoleva asjas otsus tsiviilasja nr 2-21-4654 lahendist, vaid tegemist on olukorraga, kus käesoleva asja läbi vaatamine / läbi vaatamata jätmine sõltub teise asja (ts nr 2-21-4654) lahendist.
ei näe ette võimalust, et kui asja läbi vaatamine / läbi vaatamata jätmine sõltub teises asjas tuvastatust, võiks asja menetluse peatada. Järelikult käesoleval juhul menetluse peatamist võimaldavad asjaolud puuduvad ning menetluse peatamise taotlus tuleks jätta rahuldamata. Õiguslik põhistus ja järeldus 8. Kohus leiab, et taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks. Kohus nõustub kostjaga, et pärandiosa (varalise eseme, õiguse) kuulumine hagejale ei anna talle siiski õigust seda pärandiosa käsutada, kuni pärandvara ei ole jagatud. Pärandvara jagamise järgselt hageja võib, kuid ei pruugi, jääda omanikuks. Kuni kinnistu omanikud ja neile kuuluvad omandiosad on väljaselgitamata, puudub hagejal kinnistu kasutuseelise hüvitamise nõudeõigus. Hageja õiguste rikkumine peab olema toimunud hiljemalt hagi esitamise ajaks. Olukorras, kus kasutuseelise nõude esitamise ajaks on vara, mille osas kasutuseelist soovitakse, pärandvarana jagamata, ei ole hageja õigusi rikutud. 3 Hagejal ei ole oma nõudeõiguse realiseerimine takistatud pärast seda kui pärandvara on jagatud. Vastavalt
lõikele 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. 9. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis menetluse peatamise taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Vajadusel, kui määrus käesoleval kujul ei jõustu ja menetlus peaks jätkuma, lahendab kohus menetluse peatamise taotluse. 10.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast tsiviilasjas tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist.
(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.