Obsah (5)

§ 362§ 63§ 15§ 16§ 56

4-20-2666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruaril 2020 Võru kohtumajas Väärteoasja number 4-20-2666 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sek

§ 362

lg 1 Menetlusalune isik Aivo Visnapuu, isikukood: 37204196529, elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; töövõimetuspensionär Asja läbivaatamise aeg ja koht 27.01.2021 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Kohtuvälises menetluses tehtud JahiS § 57 ja

§ 362

lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel otsuse sisu rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900 eurot Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Jätta Keskkonnainspektsiooni 29.05.2020. a otsus väärteoasjas nr 940019001061 muutmata ja Aivo Visnapuu kaebus rahuldamata. 2.

§ 362

lg 1 alusel mõistetud rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900 eurot ja menetluskulud summas 3575,19 eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära otsuses toodud kohustuslikud viitenumbrid.

1. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada Aivo Visnapuule valitud kaitsjale makstud tasu. 4-20-2666 Rahatrahv ja menetluskulud tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Keskkonnainspektsioon koostas 30.04.2020 väärteoasjas 940019001061 Aivo Visnapuu suhtes väärteoprotokolli. Kokkuvõtlikult heidetakse ette järgmist: 1) Ajavahemikul 28.08.2019 – 13.09.2019 küttis A. Visnapuu menetluse käigus tuvastamata kohas talle kuuluva tulirelvaga põdrapulli. Küttimine toimus keelatud ajal, kuivõrd jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 24 lg 3 alusel kehtestatud jahieeskirja § 5 lg 4 p 1 kohaselt võib põdrapullile varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti pidada ajavahemikul 15.09 - 15.
3. 2) Visnapuu omas 13.09.2019 oma elukohas asuvas kahes sügavkülmakirstus erineva külmumisastmega erinevate ulukite liha, mille päritolu ta ei suutnud Keskkonnainspektsioonile tõendada. Sellega rikkus ta JahiS § 34 lg 3, mille kohaselt peab jahisaaduse valdaja tõendama jahisaaduse päritolu.
4. Keskkonnainspektsioon tegi 29.05.2020 otsuse, millega tunnistati A. Visnapuu süüdi JahiS § 57 järgi keelatud ajal jahipidamise eest. Samuti tunnistati ta süüdi

§ 362lg 1 järgi loodussaaduste nõuete rikkumise eest.

Kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele süüteokoosseisule.

§ 63

lg 1 kohaselt määrati talle

§ 362lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot.

A. Visnapuult mõisteti menetluskuludena välja 908,15 + 96 + 2151,04 + 420 eurot.

1. Visnapuu vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse oma kaitsja vahendusel 11.06.2020 esitatud kaebusega. Menetlusalune isik ei ole talle ette heidetavaid väärtegusid toime pannud ning väärteod ei ole tõendatud. Väärteoasjas läbi viidud toimingud on osaliselt arusaamatud ja menetluse käigus kohutud tõendid küsitava väärtusega. Kohtuotsuse põhjendused
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kõigepealt käsitleb kohus JahiS § 57 järgi kvalifitseeritud süütegu (I). Seejärel analüüsitakse

§ 362lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteoga seonduvaid asjaolusid (II).

Kohus vastab kaebuse väidetele (III) ning hindab määratud karistuse vastavust nõuetele (IV). 2 4-20-2666 I

1. JahiS § 57 kohaselt on karistatav keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamine. JahiS § 24 lg 3 alusel kehtestatud jahieeskirja § 5 lg 4 p 1 kohaselt võib põdrapullile varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti pidada ajavahemikul 15.09 - 15.
3. Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroole laekus 13.09.2019 vihje, mille kohaselt kütiti eelmisel päeval xxxxxxxxxxxxx. 2019/2020 jahiaastaks ei olnud xxxxxxxxxxxxxxx luba väljastatud. Vihje kohaselt oli karu küttinud isikuks A. Visnapuu ning ebaseaduslikult kütitud karu asukohaks tema elukoht. Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo juhataja koostas 13.09.2019 läbiotsimise määruse (lk 1-2) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Visnapuu elukohaks olevas xxxxxxxxxxxx korraldamiseks. Tartu Maakohtu kohtunik andis samal päeval loa läbiotsimise teostamiseks.
4. Läbiotsimise käiku kajastab protokoll (lk 3-5), mille kohaselt algas menetlustoiming 13.09.2019 kell 18.50 ja kestis kuni 23.10-ni. Läbiotsimist korraldas Keskkonnainspektsiooni juhataja A. L. , juures viibisid Keskkonnainspektsiooni ametnikud T. T. , M. S. , J. T. T. L. . Menetlustoimingule allutatud A. Visnapuu avaldas enne läbiotsimise algust, et temal pole karu välja anda.
5. Läbiotsimist alustati elumajas, kus esialgu midagi ära ei võetud. Garaažist leiti verd, loomset päritolu rasvatükke, karvu, karvatuuste ja vereplekke. Sõiduki aku peal oli deformeerunud ja verega määrdunud püssikuul. Akna ja liistu vahele torgatud 9-st noast 3 oli määrdunud liha ja verega. Teistest eraldi asetses veel üks samade tunnustega nuga. Garaažis asus sügavkülmakirst, kus läbipaistvatesse kottidesse pakitud nii külmunud olekus kui ka osaliselt läbi külmumata liha. Garaažis leidusid verised kindad ja välisukse kõrval asuva puupliidi küttekoldes värske verega määrdunud läbipaistvad kilekotid. Garaaži ja keldri vahelisel alal oli murul näha vereklompe ja loomarasva tükke. Lauda katusealusest leiti 10 cm läbimõõduga liha tükk. Aidaesisel oli kaks kleepunud verega ja karvadega musta plastikvanni ja vere ning lihaga määrdunud metallist ämber. Aida siseruumidest avastati põdrapulli poolenisti nülitud pea sarveharudega 6 pluss
6. Aida siseruumides sügavkülmakirst, milles 4 metskitse soku sarvedega pead ja liha. Maaüksuse lääneservast leiti põdra sisikond. Kal .308 relva verise kuuli leidmise tõttu mindi tagasi elumajja ja võeti sealt kaasa kal .308 vintrelv SAIGA numbriga 10892 ja kuulid. Garaaži kõrval asuvast prügikastist avastati kilekotist verega määrdunud karvad ja kondid. Kõik, mis võeti läbiotsimise käigus kaasa või millest on võetud proovid, on protokollis kirjeldatud. Kohus ei pea selle informatsiooni kordamist otsuses vajalikuks.
7. Asjaolu, et põdrapea leiti karu leidmiseks teostatud läbiotsimise käigus, läbiotsimise protokolli ja muude läbiotsimise tulemusena tekkinud tõendite lubatavusele mõju ei oma. Tegemist on juhuleiuga, s.o uuele süüteole osutava teabega, mille kohta riigi pädevatel asutustel enne menetlustoimingu tegemisele asumist teave puudus. Ühe kahtluse uurimiseks toimetatud läbiotsimise käigus leitud tõend on kasutatav teise süüteo tõendamiseks ka siis, kui esimene kahtlus on ära langenud (RKKKo 3-1-1-93-15 p 59). See tähendab, et kuigi Keskkonnainspektsiooni ametnikud ei leidnud 13.09.2020 A. Visnapuu elukohas teostatud läbiotsimise käigus ebaseaduslikult kütitud pruunkaru, leidsid nad põdrapulli pea ja muud põdrale kuuluvad osised ajahetkel, mil põdrapulli küttimine oli keelatud. Järelikult oli läbiotsimisel leitu tõendina kasutatav keelatud ajal põdra küttimise osas väärteomenetluse läbiviimiseks. 3 4-20-2666
8. 16.09.2019 toimus A. Visnapuu elukoha läbiotsimise käigus leitud põdrapea kui asitõendi vaatlus eesmärgiga tuvastada kuuli kanal ja võtta põdra kolju küljest lihatükk DNA määramiseks (lk 11 -15). Vaatlusel tuvastati, et põdra koljult on pooleldi maha nülitud nahk, mis on eemaldatud sarvedest allapoole, alalõua ümbert. Samuti on eemaldatud keel. Põdrapea vaatlusel kuuli kanalit ei leitud. Põdrakolju kaelaluu juurest võeti lihatüki proov DNA määramiseks. Vaadeldud põdrapea anti asitõendina vastutavale hoiule Emeri Kaubanduse OÜ-le (lk 10).
9. A. Visnapuu andis esmakordselt ütlused kohtuistungil ning esitas versiooni, mille kohaselt ostis ta külmutatud põdrapea tuttavalt lätlaselt, kogu tema elamisest leitud põdra bioloogiline materjal tekkis selle pea töötlemisest, muu bioloogiline materjal (mille seost põdraga ekspertidel tuvastada ei õnnestunud) tekkis tema kütitud kitsede töötlemisest. Kinnistu metsaservast leitud sisikond oli ühe kitse oma, sest ta lasi eelmisel päeval kolm kitse. Ülejäänud kaks olid juba loomade poolt laiali kantud. Järgnevalt hindab kohus seda versiooni ülejäänud tõendite valguses.
10. Menetlusalusele isikule oli 2019/2020 jahiaastaks väljastatud suuruluki jahiload. Sellekohased ütlused andis kohtuistungil MTÜ Rõuge Jahiselts juhatuse liige J. M. , kes edastas menetlejale ka vastavad load. Tegemist oli nn metskitse komplektiga, mis tähendab, et A. Visnapuul oli lubatud küttida üks isane ja üks emane loom ning tall. Loal olevate andmete kohaselt oli kõigi kolme looma tabamise kuupäev 12.09.2019, seega üks päev enne läbiotsimise teostamist (lk 30). Täiendavalt selgitas J. M. , et 15.09-01.10 teostatakse põtradele varitsusjahti ning alates 01.10-15.12 peetakse põdrajahti ühisjahina ajujahi vormis. Hiilimis- ja varitsusjahti sel ajal ei peeta. Põdrapullile saab pidada jahti ka üksinda. Põdra metsast väljasaamiseks kasutatakse näiteks vintsi või muid tehnilisi abivahendeid ja see on võimalik üksinda. Füüsiliselt on aga inimesel üksinda keeruline teda vedada.
11. aastal A. Visnapuu põdrajahil ei käinud. Kui Jahiseltsi liikme kodust leitakse külmkapist liha, mis on saadud ühise põdrajahi käigus, siis saab tõendamine toimuda jahi nimekirja alusel, kus on väljastatud kütitud loomaluba, mis käib nimekirjaga kaasas. Üldjuhul jagatakse jahisaak jahiseltskonna vahel kas lihana või toodete näol milleks kasutatakse Arke Lihatööstuse abi.
12. Kohtus kuulati tunnistajatena üle J. T. VTMS § 99 lg 8 korras avaldati ka T. L. ütlused. Mõlemad isikud osalesid ametnikena läbiotsimisel ja kirjeldavad läbiotsimise lõppemisel kinnistu territooriumilt suure looma sisikonna leidmist. J. Tera kirjeldab: „Õues oli pime, taskulambi valgel, metsa servas nägin looma silmasid, mis helendasid taskulambiga vaadates. Lähemale minnes leidsime looma sisikonna, suurema looma sisikond, magu ja siseelundid. Üksikud tükid olid laiali veetud, muidu oli ühes kohas suhteliselt [---] Kui sisikond metsa alla viia, siis tegelikult väikekiskjad tassivad laiali ja söövad ära. Tundus, et see sisikond oli sinna suhteliselt värskelt viidud.“ T. L. (lk 114-116) liiguti mööda kinnistul olevaid autojälgi kinnistu serva. Elumajast umbes 150 m kaugusel niitmata muru seest leiti suurele loomale kuulunud sisikond. See oli suuresti komplektne, magu oli terve. Leitud sisikond on fotografeeritud (lk 69). Nii tunnistajate ütlustest kui ka fotolt nähtub, et tegemist on ühe looma sisikonnaga. Kuna jahilubade kohaselt on A. Visnapuu 3 kitse tabanud eelmisel päeval ja kinnistult töötlemata kitsesid ei leitud, ei toeta kinnistult ühe looma sisikonna leidmine kaebaja kaitseversiooni. Ka ei ole usutav asjaolu, et kolmest tabatud kitse sisikonnast viisid (mets)loomad ära üksnes kaks ning kolmanda jätsid peaaegu puutumatult ja kompaktsena ühte kohta vedelema. Samuti nimetasid mõlemad tunnistajad, 4 4-20-2666 et tegemist oli suure looma sisikonnaga, mis pigem viitab kitsest tunduvalt suuremale loomale, kelleks põdrapull kahtlemata on.
13. J. Tera kirjeldab läbiotsimise käigu kohta mh seda, et elumajast väljudes alustasid nad läbiotsimist maantee poolsest hoonest, uksed olid avatud ja hoones sees oli näha, et põrand oli märg, verepritsmeid oli nii ustel, põrandal kui ka seintel. Hoones oli pliit, mille all olid verised kilekotid. Hoone ümbruses oli maapinnal väiksemaid lihatükke, samuti oli neid pööningul. Põdrapulli pea oli suhteliselt värske, ei olnud roiskunud lõhna. Reeglina, kui liha seisab plusskraadide juures, siis ta hakkab umbes 2-3 päevaga roiskuma, oleneb ilmast. T. L. kohaselt oli kõrvalhoone seintel ja põrandal ja uksel näha verejälgi. Hoones oli mitmeid verega määrdunud nugasid. Põrandal olid pikad pruunikad karvad. Tundus, et hoones oli hiljuti looma töödeldud. Talukompleksi hoonete ümbrused olid täis erineva suurusega värskeid lihatükke ja vereklompe. Ühe abihoone kõrval oli roheline prügikonteiner, mille seest leiti veriseid puulehti ja loomakarvu. Aidast leitud põdrapulli peal ei olnud märgata roiskumise tunnuseid, põdra pea ninast oli välja voolanud natukene verd, mis oli vedel.
14. Asitõendi vaatlusprotokollis (lk 38-49) vaadeldi kuivanud verega määrdunud kilekotte, kiletükke, kindaid, nuge. Samuti fikseeriti selles protokollis proovide pakendid: veri hoone põrandalt, karvad hoone põrandalt, veri õues olevatest plastikvannidest, luutükk hoone põrandalt, lihatükk hoone põrandalt, liha hoone põrandalt, lihaproovid hoonest väljast, veri hoone ukse juurest, veri kuulil, karvad ukseläve juurest, veri hoonest seest, vereproovid põdra peast, lihaproov noa pealt, prügikonteinerist karvad, luu ja veri.
15. Menetleja määras leidude identifitseerimiseks DNA-ekspertiisi (lk 155). Ekspertiisiakti (lk 157-165) järelduste kohaselt kuulub veretaolise ainega ning rasvaga koos olnud noalt, katusealuselt leitud lihatüki ja uksel hüübinud vere biomaterjal põdrale. Suure tõenäosusega – ekspertiisiakti kohaselt leiti kümnest lookusest kümne puhul nimetatud proovide vahel identseid alleele - kuuluvad need proovid samale põdrale, kelle peast võeti vereproov.
16. Kohtu hinnangul ei toeta põdralt pärineva biomaterjali leidumine mitmetes erinevates kohtades versiooni, et menetlusalune isik töötles vaid looma külmutatud pead. See viitab pigem suurema koguse liha töötlemisele.
17. Läbiotsimise käigus leiti garaažist autoaku pealt kuul. 17.09.2019 toimus selle vaatlus (lk 16-20). Kuul on deformeerunud, vaskkattega ümbris on kuuli otsast tömbistunud ning näha on kuuli tinasisemust. See on määrdunud kuivanud vere ja lihafragmentidega. Tallinna loomaaia DNA-analüüside spetsialist võttis kuulilt DNA-analüüsiks proovi.
18. 17.09.2019 koostas menetleja ekspertiisimääruse (lk 21), millega tegi Tallinna Loomaaia teadusliku liigikaitse labori DNA analüüside spetsialistile ülesandeks välja selgitada, kas püssikuulilt leitud biomaterjal pärineb põdralt. Sellele küsimusele jaatava vastuse korral tuli eksperdil välja selgitada, kas püssikuulilt võetud biomaterjal ja põdrapeast eemaldatud lihatükk pärinevad samalt isendilt. DNA ekspertiis valmis 24.10.2019 (lk 96-98). Eksperdi hinnangul pärineb biomaterjal põdralt. Püssikuulilt leitud biomaterjal ja põdra peast võetud biomaterjal kuuluvad samale isendile.
19. 27.10.2019 määras menetleja ekspertiisi läbiotsimise käigus leitud püssikuuli ja asitõendina hoiule võetud jahitulirelva x*xxxxx*xxxxxxx*xxxxxxxxxx. Ekspertiis tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (lk 111-112). Ekspertiisiakti (lk 134-138) kohaselt kuulub ekspertiisiks esitatud vintpüss tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik. Ekspertiisiks 5 4-20-2666 esitatud deformeerunud kuul on lastud samast relvast, s.o ekspertiisiks esitatud relvast Saiga-308-1-100 nr H
20. Kuuli vaatlusel selgus, et suurem osa relvaraua jälgi on oksüdeerumise tõttu hävinud. Rauaõõne jälgede eritunnuste osalised erinevused on põhjustatud esitatud kuuli deformatsioonist ja oksüdeerumisest, kuid need erinevused eksperdiarvamust ei mõjuta. Kuul on deformeerunud ja rebenenud pihtamisel vastu takistust.
21. Läbiotsimise käigus leiti sügavkülmikutest liha, mis tunnistajate sõnul oli alles pehme, st oli hiljuti sinna asetatud.
22. 10.10.2019 teostatud asitõendi vaatlusprotokolli (lk 70-94) kohaselt oli põdraliha kokku 105,56 kg ja metskitseliha 65,40 kg. 10.10.2019 tagastati x*xxxxx*xxxxxxx*xxxxxxxxxx väärteoprotokollis ette heidetud ajal põdrapull, lihakeha töödeldi A. Visnapuu kinnistul, pea pandi aida põrandale ja liha sügvakülma. Kinnistu lääneserva visati põdrale kuuluv sisikond. Kuna jahieeskirja kohaselt oli põtrade küttimine lubatud alles
23. septembrist, on põder igal juhul kütitud keelatud ajal. Pole ühtegi alust arvata, et selle teo oleks pannud toime keegi muu kui A. Visnapuu.
24. Menetlusaluse isiku kaitseversiooni sellest, et põdrapea tõi talle sõber I. L. , ei toeta mitte ükski teine tõend. A. Visnapuu ei ole öelnud midagi, mis võimaldaks tema sõbra I . võtta või muul viisil teda identifitseerida. Riigikohus on selgitanud, et VTMS § 2 ja KrMS § 34 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus keelduda ütluste andmisest, sõltumata sellest, kas tema ütlused võivad väärteo toimepanemises süüstada tema lähedasi. Samuti ei pea menetlusalune isik tõendama oma süü puudumist. Kuid juhul, kui menetlusalune isik otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev menetlusalune isik jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks (RKKKo 3-1-1-73-16 p 10 koos edasiste viidetega).
25. Ainuüksi süü mittetunnistamine ja identifitseerimatu kolmanda isiku nimetamine ei tekita kõrvaldamata kahtlust, mida KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleks menetlusaluse isiku kasuks tõlgendada. Kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik ei peagi olema väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Olemasolevad tõendid peavad lubama väita, et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see kohtule esitatud tõendikogumist tuleneb (vt ka RKKKo 1-20-1301/35 p 12 koos edasisete viidetega). Kohtu hinnangul lubavad käesolevas asjas kogutud tõendid üheselt väita, et A. Visnapuule kuuluvast eelnimetatud tulirelvast tulistati kuul, mis oli deformeerunud mingit sorti takistusega põrkumise tulemusena. Kuulilt leitud lihafragmentide pärinemine tuvastati DNAekspertiisiga põdralt, kusjuures kümnest lookusest kümne puhul oli kuulilt leitud biomaterjal identne põdra peast võetud biomaterjaliga, s.t et biomaterjalid kuulusid samale isendile. Põdra peast aga kuuli teed ei leitud, mis tähendab omakorda, et põdra surmamiseks pidi kuul olema tulistatud mujale kui pähe.
26. A. Visnapuu esitatud selgitus, et leitud kuul võis sattuda põrandale mõne teise, jahiloaga kütitud looma töötlemisel, põdra biomaterjal sellele aga koos pea töötlemisel ja ülessulamisel tekkinud verega, ei lähe kokku asjas kogutud ülejäänud tõenditega. Nimelt nähtub läbiotsimise protokollist, et kuul leiti garaažist autoaku pealt, mitte põrandalt. 6 4-20-2666 Kohtul ei ole alust kahelda selles, et läbiotsimisel osalenud ja selle juures viibinud kaheksa erinevat ametnikku nii Keskkonnainspektsioonist kui ka Politsei- ja Piirivalveametist oleksid omavahel kokku leppinud kuuli leidmise tegeliku asukoha varjamises. Küsitav oleks juba taolise tegevuse eesmärk kui selline, sest nii tunnistajate ütluste kui ka läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti deformeerunud kuul esimesest hoonest ehk garaažist, põdrapulli pea aga aidast, mis oli läbiotsimise järjekorras kolmas hoone pärast keldri ja lauda katusealuse ning siseruumide läbiotsimist. Seega puudus ametnikel kuuli leidmise hetkel teadmine selle kohta, kas ja milline kütitud uluk üldse A. Visnapuu elukohast leitakse. Lisaks eeltoodule ei ole loogiline, et üksnes põdrapulli pea ülessulamisest ja selle töötlemisest tuleks sellises koguses verd, et seda jaguks nii DNA ekspertiisi teostamiseks vajalikus koguses teadmata aeg varem tulistatud kuulile kui ka näiteks abihoone uksele. Samuti on küsitav miks põdrapea töödeldi poolenisti ühes ruumis, seejärel viidi aga aita, kus tunnistaja T. L. lisaks põdra ninast eraldunud vedelat verd. Ka A. Visnapuu ja tema kaitsja väide tugevasti oksüdeerunud kuulist, mis pidi olema tulistatud mitmeid kuid tagasi, ei lähe eeltooduga kokku. Tulirelva ekspertiisis on märgitud, et oksüdeerumine eksperdiarvamust ei mõjutanud. Tugevast oksüdeerumisest ekspertiisis ei räägita ning menetlusosalised ei ole pidanud vajalikuks esitada kuulile täiendava ekspertiisi määramise taotlust. Ka ei pidanud täiendavat ekspertiisi põhjendatuks kohus. Seda enam, et käesolevas väärteoasjas on teostatud mitmeid erinevaid ekspertiise, mis kogumis viitavad selgelt A. Visnapuu poolt talle Keskkonnainspektsiooni poolt etteheidetud väärteo toimepanemise faktile ja asjaoludele. 26.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani A. Visnapuu keelatud ajal põdrapulli küttimise toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. A. Visnapuu oli pikaajalise jahimehe kogemusega isikuna teadlik ajavahemikust mil põdra küttimine on lubatud ning samuti teadis ta ka seda, et tal puudub põdra küttimiseks jahiluba. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja tema teos puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. II 27. JahiS § 34 lg 1 ja 3 kohaselt on jahisaadus jahipidamise käigus surmatud uluk ja surmatud uluki liha, nahk või muu toore. Jahisaaduse valdaja peab tõendama jahisaaduse päritolu. Kohtuväline menetleja on jahisaaduse päritolu tõendamata jätmise kvalifitseerinud

§ 362lg 1 kohase väärteona.

Selle sätte kohaselt karistatakse loodussaaduste veo, hoiustamise või töötlemise nõuete rikkumise eest rahatrahvi või arestiga.

1. Loodussaadus on looduslikust leiu- kasvu-, või elukohast eemaldatud maavara, maa-aines, kivistis, mineraal, vesi, muld looduses vabalt elav või kasvav loom või taim. Hoiustamine on loodussaaduse hoiukohas hoidmine, säilitamine, ladustamine jms ((P. ) Karistusseadustik. Komm vlj.
2. vlj. Tallinn: Juura 2015, § § 362 komm. 3.1 ja 3.2 H. V, R. K)). Seega on ulukiliha sügavkülmikus hoidmine käsitatav loodussaaduse hoiustamisena. Selline hoiustamine on seega lubatud juhul kui vajadusel suudetakse tõendada liha päritolu.
3. Puudub vaidlus asjaolu üle, et A. Visnapuu sügvakülmikutest leitud liha oli jahisaadus. Menetlusalune isik ise väidab, et tegemist oli tema kütitud kitsedega ning varasematest 7 4-20-2666 jahiaastatest pärit põdra- ja kopralihaga. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli kaasa võetud liha näol tegemist kitse- ja põdralihaga.
4. Kaebuses on toodud väide selle kohta, et menetlusalune isik ei pea oma süütust tõendama, vaid menetluse käigus tuleb tõendada tema süüd. Etteheidetava JahiS § 34 lg 3 kontekstis ei ole see väide kohtu hinnangul nõustumisväärne. Esiteks on A. Visnapuu keeldunud ütluste andmisest, kuna väidetavalt jäi talle selgusetuks, mille kohta tulnuks ütlusi anda.
5. aastal põdrajahtidel osalemise kohta esitas menetlusalune isik väite alles kõikide tõendite uurimise järel enda ülekuulamise käigus. Asjaolu, et sellekohast tõendit toimikus ei ole, oli nii menetlusalusele isikule kui ka tema kaitsjale teada juba hiljemalt vastulause esitamise ajaks. Sellest hoolimata ei esitatud ka kohtumenetluses ei tõendeid ega taotlusi selliste tõendite kogumiseks, mis võiksid kinnitada ühisjahtidel osalemist ja seeläbi nt jahist osalejate kokkuleppe alusel jahisaaduse jagamist ja enda valdusesse saamist (nt jahinimekirjad, teiste jahil osalenud isikute ütlused jms).
6. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (lk 70-95) võeti A. Visnapuu valdusest ära 65,40 kg kitseliha. Sellest hinnanguliselt 3 kitse jagu, s.o 30,1 kg tagastati A. Visnapuule, sest menetlusalusel isikul oli 3 kitse küttimiseks väljastatud load ja need olid ka 12.09.2019 realiseeritud. Üleandmise akti (lk 50) kohaselt võttis A. Visnapuu selle kitseliha ka vastu. Põdraliha oli kokku 105,56 kg. Põdraliha ja menetlusalusele isikule mittetagastatud kitseliha anti üle Alaveski Loomapark MTÜ-le (lk 52).
7. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist

§ 63lg 1 kohase olukorraga.

Kohus nõustub sellise käsitluse võimalikkusega. Kuna isikule heidetakse samaaegselt jahisaaduse päritolu tõendamata jätmisega ette ka põdrapulli küttimist keelatud ajal, võib asuda seisukohale, et isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Samas on väärteoetteheide tehtud aga erinevatele ulukitele kuuluva liha päritolu tõendamata jätmises. Kohus ei pea vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuda, sest teistsugune lahenduskäik

§ 63

lg 1 alusel kogumit moodustavate tegude kontekstis raskendaks menetlusaluse isiku olukorda ning oleks vastuolus reformatio in peius keeluga. Selle põhimõtte kohaldumist väärteoasja kaebemenetlusele on jaatanud Riigikohus nt lahendis 31-1-20-10 p 10. 33. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et ka selle teo pani A. Visnapuu toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

A. Visnapuu teadis, et tal puudub igasugune võimalus ja ka soov tõendada vähemalt tema elukohast leitud põdraliha päritolu seaduslikkust, mistõttu on ta rikkunud loodussaaduse hoiustamise nõudeid, s.t kohustust tõendada tema valdusest leitud jahisaaduse päritolu. III

1. Kaebuse esitaja väitel on aset leidnud mitmed menetlusõiguse rikkumised, mistõttu tuleks karistusotsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kohus vastab väidetele järgmiselt.
2. Kaitsja hinnangul ei vasta väärteoprotokoll seadusega kehtestatud nõuetele. Protokolli kõige olulisemaks tunnuseks on aja ja koha määratlus. Aeg võib olla ära toodud ajavahemikuna, kuid see ei saa olla väga pikk. Kohta pole kirja pandud. 8 4-20-2666
3. Riigikohus on selles küsimuses sedastanud järgmist. Väärteoprotokollis või süüdistuses teo kirjeldamisel sõltub süüteo toimepanemise aja fikseerimine kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja see, milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, konkreetse süüteoasja tehioludest. Ka kuriteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus sõltub konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (RKKKo 4-17-3969/37 p 7.2 koos edasiste viidetega).
4. Kohtu hinnangul on väärteoprotokolli pinnalt üheselt arusaadav, et menetlusalusele isikule heidetakse ette tema kodust leitud põdrapulli küttimist keelatud ajal. Sealjuures on menetleja tõenditega seonduvalt määratlenud teo toimepanemise aja. 13.09.2019 teostatud läbiotsimisel leiti garaaži kõrval asuvast prügikastist punasest kilekotist verega määrdunud karvad ja kondid, millest võeti proov. Eesti Keskkonnateenused AS-ile tehtud päringu vastusega on välja selgitatud, et enne 13.09.2019 toimunud läbiotsimist toimus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx konteineri tühjendus 28.08.2019 (lk 154). Seega pidi küttimine toimuma konteineri tühjendamise ja läbiotsimise vahele jäänud ajavahemikus. Asjaolu, et teo toimepanemise kohta ei õnnestunud menetluse käigus kindlaks teha, kohtu hinnangul tähendust ei oma. A. Visnapuul oli võimalik esitada ja ta esitaski vastuväited selle kohta, et tema tegu toime ei pannud.
5. Kaitsjal on vastuväide vaatlusprotokollile, sest selle pinnalt ei olevat arusaadav, millisel kuupäeval protokoll koostati. Kohus selle väitega ei nõustu – asja materjalidest on üheselt arusaadav, et vaatlus teostati 10.10.2019 ja protokoll koostati 15.10.2019 (lk 70). Sarnaselt on teostatud käesolevas asjas ka teisi vaatlusprotokolle (nt lk 38). Sellist olukorda on Riigikohus varasemas praktikas korduvalt käsitlenud, leides mh järgmist. Juhul, kui uurimistoimingu protokolli ei ole võimalik või otstarbekas vormistada uurimistoimingu käigus, võib seda teha ka pärast uurimistoimingut. Võib väita, et selline toimimine ongi praktikas pigem reegel kui erand. Seega ei tingi ainuüksi sündmuskoha vaatluse protokolli koostamine või vormistamine sündmuskoha vaatlusest hiljem või teises kohas a priori vaatlusprotokolli ebausaldusväärsust. Küll aga peab protokolli koostaja viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil, nagu see on protokollis kajastatud (RKKKo 4-18-6598/12 p 21 koos edasiste viidetega). Kohtu hinnangul ei mõju ei läbiotsimisprotokolli ega ka muude asitõendite vaatlusprotokollide vormistamine nende teostamisest erineval päeval nende tõendite usaldusväärsusele.
6. Kaebuses on tõstatatud küsimused seoses asjatundja menetluses osalemisega. KrMS § 1091 kohaselt on asjatundja füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina. Kohtu hinnangul vastab ARKE Lihatööstus AS-i tehnoloog R. S. mõistele. Ta on lihatehnoloogiat õppinud alates
7. aastast, töötanud ARKE Lihatööstus AS-is tehnoloogina 16 aastat ning olnud 15 aastat jahimees. Kauplustes müüdav enamlevinud liha on välimuse põhjal äratuntav ka tavatarbijale. Kohus ei kahtle selles, et lihatööstuse tehnoloog suudab eristada kitseliha põdralihast ja seda omakorda veel muude loomade lihast. Ka ei ole kohtu hinnangul midagi erakordset selles, kui eristamise aluseks on mh liha lõhn. Mitut meeleelundit asjatundja oma arvamuse kujundamiseks kasutab, on tema otsustada. 9 4-20-2666
8. Küll aga näeb kohus probleemi selles, et asjatundjat ei ole hoiatatud teadvalt vale arvamuse andmise eest. 15.10.2019 teostatud asitõendi vaatlusprotokoll (lk 70-95) sisaldab asjatundja arvamust ja see on KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõend. Kohtu arusaamise kohaselt ei saa süüteomenetluses tekkida isikulisi tõendeid ilma, et tõendiallikat ei oleks teavitatud kohustusest rääkida oma teadmiste kohta õigust ning selle kohustuse rikkumisega kaasnevast kriminaalvastutusest. Ainsa erandi sellest moodustavad süüdistatava/menetlusaluse isiku ütlused. Kuivõrd ülejäänud kogutud tõendid olid väärteoetteheite aluseks olevate asjaolude tuvastamiseks piisavad, ei pidanud kohus vajalikuks selle vea kõrvaldamise võimalikkuse probleemiga tegeleda. Seega ei kasutanud kohus asjatundja arvamust tõendina väärteo toimepanemise asjaolude osas, küll aga olid kasutatavad muud selles protokollis sisalduvad andmed.
9. Kaebuses toodud väide, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatud süüd suurendavad asjaolud on tegelikult karistust raskendavad asjaolud, mida

§-s 58 sätestatud ammendav loetelu aga ette ei näe, ei ole kohtu hinnangul pädev.

§ 56

lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks süü, mille suurus oleneb süüteo toimepanemise ajaoludest ning mida ei ole seaduses sätestatud ammendava loeteluna, vaid mis oleneb konkreetsest asjast endast. Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla objektiivsed või subjektiivsed ning ilmneda muuhulgas ka kaitsja poolt viidatud asjaoludes. Kohtuvälise menetleja otsusest (lk 185-198) nähtub selgelt missuguseid objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid on menetleja pidanud süüd suurendavateks asjaoludeks ning samuti see, et menetluse käigus ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. IV 42. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 43. JahiS 57 kohaselt karistatakse keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga.

§ 362

lg 1 kohaselt karistatakse loodussaaduste veo, hoiustamise või töötlemise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Eelnevalt on kohus juba selgitanud käesolevas asjas

§ 63

lg 1 kohaldamist ning lisab siinkohal, et kohtuväline menetleja on korrektselt määranud A. Visnapuule karistuse

§ 362lg 1 ehk raskemat karistust ettenägeva sätte alusel.

1. A. Visnapuu süü suurust hindab kohus pigem suureks. Nimelt on A. Visnapuu näol tegemist isikuga, kes on aastaid olnud jahimees ning kellel on teada kõik jahipidamist reguleerivad õigusaktid ja eeskirjad. Seega teadis A. Visnapuu hästi mis ajal on põdra küttimine lubatud, samuti teadis ta, et
2. aastaks on talle väljastatud üksnes nn metskitse komplekti jahiluba. Ka teadis A. Visnapuu seda, et jahiseadusest tulenevalt on tal kohustus tõendada kahtluse tekkimise korral tema valdusest leitud jahisaaduse päritolu. A. Visnapuu on menetluse kestel keeldunud selgituste jagamisest nii temalt leitud liha kui ka põdrapulli pea 10 4-20-2666 päritolu kohta. Alles kohtuistungil esitatud kaitseversioonid on paljasõnalised, pooliku infoga ning olemuselt kontrollimatud.
3. Kuigi käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal puuduvad A. Visnapuul kehtivad karistused, peab kohus siiski märkima, et nõustub kaitsjaga selles, et kohtuväline menetleja on oma 29.05.2020 otsuses eksinud A. Visnapuu varasema kriminaalkaristuse arvestamisel. Nimelt nähtub toimikusse lisatud ja 14.01.2020 koostatud karistusregistri väljavõttest (lk 148), et A. Visnapuul on üks kehtiv väärteokaristus (täidetud 09.12.2019) ja üks kehtiv kriminaalkaristus (täidetud 25.02.2017). Seega oli kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal, s.o 29.05.2020 kehtiv neist üksnes väärteokaristus, sest kriminaalkaristuse täitmisest oli otsuse tegemise ajaks vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 p-s 6 sätestatule möödas rohkem kui kolm aastat. Isikule karistust mõistes saab aga eripreventiivsete kaalutluste all tugineda ainult otsuse tegemise hetkel kehtivatele karistusele (RKKKo 4-17-5471/19 p 27).
4. Eelnevale vaatamata ei pea kohus võimalikuks karistust vähendada. Üle sanktsiooni keskmise määra karistus on kohtu hinnangul vastavuses isiku süü suuruse ning eri- ja üldpreventiivsete kaalutlustega. Isiku käitumine menetluse kestel on süvendanud kohtu arusaamist sellest, et A. Visnapuu karistuse eripreventiivsele mõjule allumist ei saa lugeda heaks. Tema suhtumine õiguskaitseorganitesse on sedavõrd lugupidamatu, enda tegevust on ta nõus analüüsima vaid juhul kui tema vastu kogutud tõendid on ümberlükkamatud. Kohtu hinnangul ei võimalda ka üldpreventiivsed kaalutlused leebet karistust. Tegemist on süütegudega, mille avastamine on raske. Keelatud küttimisega kaasneb kahju looduskeskkonnale. Seadusekohane jahitegevus põhineb lisaks eeskirjadele jahimeeste eetikal. Menetlusaluse isiku kodust leitud esemed ja jahisaadused viitavad üheselt sellele, et A. Visnapuu selle järgimist vajalikuks ei pea. Karistuse kergendamist ei ole taotlenud ka menetlusalune isik ise.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. Visnapuu kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. A. Visnapuul tuleb tasuda rahatrahv 225 trahviühikut ehk 900 eurot ning menetluskulud 3575,19 eurot edasikaebetähtaja jooksul Keskkonnainspektsiooni 29.05.
6. a otsuses toodud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustuslikud viitenumbrid.
7. A. Visnapuu kaitsja taotles hüvitada menetlusalusele isiku poolt valitud kaitsjale, OÜ ASIO juristile makstud tasu, mis taotluse kohaselt on osutatud tunnihindadega 75 eurot ja 120 eurot. Kokku on menetlusalune isik kaitsjale tasunud 510 eurot dokumentide koostamise, nõustamiste, konsultatsioonide ning 27.01.2021 kohtuistungil osalemise eest. Kaitsja ajakulu on vastavalt arvetele kokku 5 tundi. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, tuleb ka kaitsja tasu jätta menetlusalusele isikule hüvitamata. (allkirjastatud digitaalselt) 11