Obsah (18)

§ 32§ 5§ 31§ 1§ 22§ 85§ 86§ 87§ 88§ 89§ 93§ 33§ 23§ 65§ 150§ 35§ 39§ 40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2021 Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-21-3269 Tsiviilasi

) § 102 lg

1. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
2. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsmani tasu suuruseks 1080 eurot.
3. Jätta ajutise halduri tasu summas 1080 eurot võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult ajutise halduri kasuks välja. Tasu kanda OÜ Pankrotivara (registrikood 16117170) arveldusarvele xxx.
4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
5. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Asjaolud Avaldaja esitas 02.03.2021 avalduse ja 15.03.2021 täiendatud avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 17.03.2021 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutise halduri aruandest nähtub, et avaldaja äriplaaniks oli tehasmajade tootmine Baltikumi turule, kuid toona alanud majanduskriisi tõttu ei olnud äriplaan edukas. Võlgnik asutas 2007.aastal tütarfirma x OÜ, mis omandas majatehase Saksamaal, mis äriplaani nurjumise tõttu müüdi

1. aastal. Tehase müügist tekkinud tulumaks 35 080,84 eurot tuli tasuda hiljemalt 31.12.
2. x OÜl vara polnud, kuid on antud laenu emaettevõttele Snohe Int OÜ-le, mida ei ole tagastatud. 2008.aastal asutas võlgnik Leedu Vabariigis UAB „x“ (x), mis kustutati registrist 04.18.
3. Muud majandustegevust võlgnikul ei olnud. Võlgniku vara on kogusummas 5253 eurot, sh 3899 eurot kassas, 201 eurot SEB Pank kontol ja 1153 eurot MTA ettemaksukontol. Võlgnikule kuuluv x OÜ (x) osa nominaalväärtusega 879 830 eurot on väärtusetu, sest selle omakapital on 44 228 euroga miinuses. Võlgnikul puudub muu vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, muud 2 väärtpaberid ning sõidukid. Võlgnikul on kohustusi kokku 83 771,36 eurot. Finantsandmetest nähtub, et majandustegevus rauges juba 2019.aastal, kui kahjum viis omakapitali järsult negatiivseks ja juhtkond oleks juba siis pidanud juhindudes äriseadustiku §-st 176 esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Puuduvad andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub äriplaan ja raha.

§-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni nõrk äriplaan ja selle halb ajastus – sattumine 2008. aastal alanud majanduslanguse perioodi. Püsiv maksejõuetus pidi võlgniku juhtkonnal selge olema juba aastal 2019, kuid ilmselt tingis viivituse alanud Covid pandeemia. Puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta seni puuduvad. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot ja määrata ajutine halduri tasuks 1080 eurot. Pankrotimenetluse kulud saavad kaetud võlgniku vara arvelt. Avaldaja ei ole tähtaja jooksul oma seisukohta aruande ega tasude osas esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 83 771,36 euro ulatuses ja teadaolevat vara 5253 euro ulatuses. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Kohus kuulutab ajutise halduri ettepanekul välja võlgniku pankroti. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti

§ 31

lg 1 alusel.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas

§ 31lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andres Tootsmani.

Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS § 80 lg 2). Seoses koroonaviiruse vastaste meetmete Vabariigi Valituse poolt haiguse leviku tõkestamiseks, muuhulgas ei ole lubatud kohtumajja tulla mistahes haigusnähtudega inimesel, kohtumajas tuleb jälgida 2+2 reeglit ning kehtestatud hügieeninõudeid, määrab kohus, et võlausaldajate koosolek viiakse läbi pankrotihalduri korraldamisel videokonverentsina internetikeskkonnas Zoom resolutsioonis märgitud ajal. 3

§ 85

järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

§ 86

lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tulenevalt

§ 87

peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel, olema kohtu korraldusel kättesaadav ja võtma isiklikult osa pankrotimenetluse toimingutest kui kohus või haldur teda selleks kohustab. Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda (

§ 88lg 1).

Juriidilisest isikust võlgniku puhul kohaldatakse pankrotiseaduse §-des 85-89 sätetatut juhtorgani liikme, likvideerija, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isiku suhtes, isegi siis kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. PankS § 102 sätestab, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning kohus nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

§ 33

alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 23

lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse 4 füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1080 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

§ 31lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt

§ 39

lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale.

§ 40lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks.

Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5