KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10898 Tsiviilasi L. L.i pankrotimenetlus Menetlustoiming

§ 175lg 7).

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu 07.03.2017 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud M. M.-D.. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud

§ 173

sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. Võlgnik on 19.03.2021 esitanud avalduse, mille kohaselt kaotas ta töö juunist 2020, tervis on läbi, on sisuliselt töövõimetu, tervis halveneb kogu aeg ja tööd on raske leida. Palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda teda kohustustest vabastamast, menetluse pikendamist

1. aastani mõttekaks ei pea. Eeltoodut silmas pidades ei pea kohus menetlusökonoomiliselt põhjendatuks analüüsida menetluse jooksul esitatud aruandeid ja võlgniku tegevuse vastavust kohustustest vabastamise etapi eesmärkidele. Kohus on teinud võlausaldajatele päringu neile tasumata jäänud summade osas ning teinud vastavalt sellele ka oma arvestused-tähelepanekud. Võlgnevust ei ole enam AS T ja kohtutäitur A. K. ees. Samuti puudub võlgnevus P OÜ ees, sealjuures on võlgnik tasunud võlausaldajale isegi 24,72 eurot rohkem – võlgnevuse jääk lõpparuandes 07.03.2017 seisuga oli 517,22 eurot, tasutud on 541,94 eurot. Täitmata on jäänud järgmised kohustused: AS-le S on tasutud 310,99 eurot, jääk 4132,91 eurot. AS-le B on tasutud 876,13 eurot, jääk 11419,32 eurot. AS-le H (endine OÜ K) on tasutud 04.04.2020 10,25 eurot, jääk 242,20 eurot. O OÜ (esindaja O OÜ) on tasutud 164,20 eurot, jääk 2221,75 eurot. Võlausaldaja arvestuses puudub
2. aasta makse (41,60 eurot), see võib olla aga põhjustatud sellest, et maksel ei ole viitenumbrit, mistõttu võib makse olla jäänud ka lihtsalt tähelepanuta. I AG-le (endine I AG) on tasutud 33,60 eurot, jääk 442,39 eurot. Võlausaldaja väidab küll, et midagi ei ole makstud, kuid usaldusisiku poolt esitatud andmetest nähtub, et kõik maksed on 2 tehtud halduri poolt teatatud ja 07.03.2017 määruses kinnitatud viitenumbriga

§ 175

lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

§ 175

lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Ehkki seadus ei näe ette võimalust, et võlgnik ise saaks taotleda tema mittevabastamist, on õiguse analoogia ja üldise mõtte kohaselt see TsMS § 8 lg 3 alusel tõlgendatav oma nõudest loobumisena TsMS § 428 lg 1 p 3 tähenduses ja see on võimalik vastu võtta. Võlausaldajate huve ja õigusi eeltoodust nähtuv võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumine, võlgniku enda nn loobumisavalduse tähenduses, ei riku, sest täitmata jäänud nõuete ulatuses on võimalik vajadusel uuesti täitemenetlused alustada.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustutest vabastamisest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. 3

§ 175

lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 4