MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht
(2)HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (lg 2). Vastavat korda täpsustab ka vangla sisekorraeeskirja § 491, mille lg 5 kohaselt on tõlke edastamata jätmise aluseks mh asjaolu, kui kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta.
- Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub vajadus tuvastada täpselt, kas kaebaja taotles tõlkimist vangla kulul või mitte. Vaidluse all ei ole, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid tõlke eest tasumiseks (vastustaja 17.02.2021 vastuse lisa 11). Samas on vangla 11.01.2021 ja 27.01.2021 kirjas tuginenud sellele, et kaebaja oskab oma õiguste kaitseks piisavalt eesti keelt. Kaebaja keeleoskust kinnitavad: - isik on varem esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi (27.01.2021 kirjas viide 20.10.2020 pöördumisele nr-ga 5-8/20/23213-1); - vangla on selgitanud, et kaebaja suhtleb ametnikega eesti keeles (27.01.2021 kiri ja 17.02.2021 vastuse lisad 4-6 ja 25.02.2021 vastuse lisa „Xi pöördumine…“) ning kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on X rahvuselt küll venelane, kuid tema suhtluskeelteks on nii eesti kui ka vene keel (vangla 17.02.2021 vastus); - kuivõrd kaebaja on esitanud kohtule mitmeid kaebuseid, siis nähtub kaebaja eesti keele oskus ka haldusasjas nr 3-21-358 Tallinna Vangla poolt 12.03.2021 esitatud lisast nr 7, kus kaebaja on esitanud kokku käesoleva aasta märtsikuus eestikeelseid pöördumisi kokku 34 leheküljel. Kohus märgib, et kinnipeetavale tõlkimine, sõltumata sellest, kas see toimub riigi kulul või kinnipeetava kulul riigi vahendusel on õigustatud üksnes siis, kui kinnipeetav ei oska piisavalt eesti keelt. Ka siis kui kinnipeetaval on rahalisi vahendeid, kuid ta oskab eesti keelt, ei pea vangla tõlketeenust vahendama, sest sellise teenuse jaoks puudub tegelik vajadus (isik oskab keelt). Eeltoodust tulenevalt tulnuks kaebaja võimalik taotlus riigi kulul tõlkimiseks jätta rahuldamata. Sellele kaalutlusele on vangla viidanud juba oma 11.01.2021 kirjas. Kuna kaebaja ei ole vaatamata keeleoskusele 01.07.2021 vaides olevaid puuduseid kõrvaldanud, s.o esitanud seda eesti keeles, on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
- Kohus peab vajalikuks ära märkida ka järgmist: - ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise korral tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kinnipeetaval ei ole õigust nõuda, et talt võetaks vastu kirju igal ajal, kui ta neid ametnikule üle soovib anda, vaid vastavalt vangla ajakavale ja töökorraldusele (vt Tallinna Vangla 17.02.2021 vastus). Ka ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt asjaolu, et vangla ei võta talt vastu kirju kaebaja soovitud ajahetkel, vaid kõigilt kinnipeetavatelt järjest kindlal ajal. - Vanglal tuleb vajadusel hinnata isiku probleemi kirjeldust sõltuvuses tema keeleoskusega. Kui tegemist on keerukate asjaolude ja põhjendustega, tuleb vajadusel tagada isikule tõlge ka siis, kui isik valdab eesti keelt näiteks algtasemel. Keeleoskuse puudumise tõttu ei tohiks isik jääda ilma vaidlustamise võimalustest. Käesoleval juhul on kohus võrrelnud kaebaja probleemi kaebaja eestikeelsete pöördumistega ning neist nähtub, et selle pöördumise jaoks oskab kaebaja piisavalt eesti keelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2