← Eesti

2-21-2062/4

Obsah (11)§ 209§ 210§ 211§ 212§ 214§ 215§ 218§ 219§ 519§ 206§ 208

2-21-2062 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Reelika Aidnik Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-2062 Tsiv

§ 209

lg 2);  esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (

§ 210

);  koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (

§ 211

lg 2);  koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (

§ 211

lg 3);  avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (

§ 212

);  rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (

§ 214

lg 1);  koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (

§ 215

lg 1);  esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (

§ 215

lg 3);  esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi 2 2-21-2062 ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (

§ 218

lg 1);  andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (

§ 219lg 1).

 Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²). Asjaolud

  1. Avaldaja esitas 09.02.2021 Harju Maakohtule avalduse Osaühing Koorsent (kustutatud, OÜ või ka puudutatud isik) registrisse ennistamiseks ja vandeadvokaadi Tambet Mullari likvideerijaks määramiseks. Avalduselt on tasutud riigilõivu 50 eurot.
  2. Avalduse kohaselt kuulub OÜ-le vara: kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx).
  3. Kohus küsis 14.04.2021 likvideerija kandidaadilt seisukohta likvideerimiskulude ja tasu osas.
  4. Likvideerija kandidaat teatas 14.04.2021 Harju Maakohtule, et nad on avaldajaga sõlminud kokkuleppe likvideerimismenetluse tasu ja kulude osas. Kohtule on esitatud ka vastav allkirjastatud kirjalik kokkulepe. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel lahendab kohus käesolevat avaldust hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
  6. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.
  7. Kohus lahendab avaldust TsMS § 477 lg 2 alusel kirjalikus menetluses.
  8. Käesoleval juhul on kohaseks menetlusosalisteks osaühing ja tema viimane seaduslik esindaja ning likvideerija (TsMS § 198 lg 3). Kohus ei saa kaasata viimast OÜ osanikku Aktsiaseltsi Jxxxx (registrikood xxxx), kuna viimane on Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrist kustutatud 28.11.
  9. Kohus kontrollis äriregistri andmeid ja tuvastas, et OÜ on registrist kustutatud likvideerimismenetluseta 13.11.2000

§ 519lg 4 ja § 513 lg 5 alusel.

10.

§ 218

lg 2 näeb ette, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. 3 2-21-2062

  1. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Käesoleval juhul on avalduse esitanud osaühingu viimane juhatuse liige. Sundlõpetamisel likvideerimismenetlust läbi ei viidud. OÜ-l on vara (kinnistu). Kuigi avaldaja on OÜ juhatuse liikmena ise põhjustanud olukorra, kus ta on lasknud registrist kustutada äriühingu, millel on vara, leiab kohus, et kuna kinnistusraamatu kannetel on õiguslik tähendus ja kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56) ning sellel on tsiviilkäibes isikutele oma õiguste ja kohustuste teostamisel suur tähendus, siis tuleb kohtul vältida olukordi, kus kohtule teadaolev kinnistusraamatu kande ebaõigsus jääb tähelepanuta. Praegu aga on just selline olukord tekkinud, et kinnistusraamatu kanne on muutunud ebaõigeks: kanne, et OÜ on kinnistu omanik on muutunud ebaõigeks, kuna OÜ on sundlõpetatud. Seetõttu tuleb viia läbi täiendav likvideerimismenetlus.
  2. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

§ 206

lg 1 järgi ei või likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

§ 206

lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.

  1. Avaldaja on palunud likvideerijaks määrata vandeadvokaadi Tambet Mullari, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku OÜ likvideerijaks asumiseks.
  2. Kohus leiab, et vandeadvokaat omab oma ametist tulenevalt teadmisi, oskusi ja kogemusi ning on võimeline likvideerimist vajalikul kõrgel tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks vandeadvokaat Tambet Mullari.
  3. Vastavalt TsMS § 605 lg 1 esimesele lausele võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist. Likvideerija kinnitas, et nad on avaldajaga tasu osas kokkuleppe sõlminud. Tulenevalt sellest ei ole likvideerijal võimalik hiljem kohtu kaudu nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideerivalt ühingule ega muudelt isikutelt (TsMS § 605 lg 2).
  4. Kohus selgitab, et likvideerijal tuleb teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 21.04.2022, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Selle järgselt tuleb likvideerijal iga poole aasta tagant esitada kohtule aruanne likvideerimise käigu kohta. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Menetluskulud
  5. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
  6. Kohus leiab, et kuna osaühing sundlõpetati ajal, mil avaldaja oli osaühingu juhatuse liige ja osanik, on õiglane jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.
  7. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu väljamõistetavate menetluskulude olemasolu. Kohtu täiendavad selgitused
  8. TsMS § 606 lg 1 järgi kuulub kohtumäärus täitmisele alates selle edastamisest juriidilisele isikule. 4 2-21-2062 21.

§ 208

lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. 22. TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2 alusel määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.