S § 121 lg 2 p 2,3 järgi karistuse ebaotstarbekuse tõttu. V Z oli kinni peetud
V Z oli Viru Maakohtu 12.03.2020 määrusega vahistatud
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 alusel V Z õigust nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist ei ole.
alusel jätta menetluskulud: kaitsja Igor Belugini poolt kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest 446 (nelisada nelikümmend kuus) eurot 16 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt kohtumenetluses õigusabi osutamise eest 204 (kakssada neli) eurot, sundtoomise kulud summas 18 (kaheksateist) eurot 70 senti, psühhiaatriliste ekspertiiside tegemise kulud summas 510 (viissada kümme) eurot, riigi kanda. Asitõendid: DVD-R plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Määrus edastada süüdistatavale V Z , tema kaitsjale, kannatanutele ning prokurörile. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Maakohus tegi kindlaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja lühimenetluses on kriminaalasi 1-21-1558 V Z süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. V Z süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.04.2019 otsusega nr 1-19-3195 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt) järgi kriminaalkorras karistatud, 10.03.2020.a kella 22.47 paiku XXX asuvas korteris, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, olmetüli käigus lõi oma ema I Z korduvalt pea piirkond, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – haav kukla piirkonnas. Lisaks süüdistatakse V Z selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 19.05.2020.a kella 14.38 paiku XXX asuvas korteris ühise alkoholitarvitamise käigus tungis oma isale V Ž noaga kallale ning riivas noateraga V Ž vasakut kätt randme piirkonnast. Sellise teoga tekitas V Z kannatanule V Ž noaga lõikehaava vasaku käe randme piirkonnas. 2 1-21-1558 Sel moel pani V Z toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Prokuratuur leidis, et Viru Maakohtu 30.04.2019 kohtuotsus, millega V Z mõisteti süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi, on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks. Hetkel kannab V Z vabaduskaotuslikku karistust alates 28.05.2020 ning karistuse lõpp on 19.10.2021. Prokurör on seisukohal, et tuleb võtta arvesse ka 12.03.2020 vahistamismääruses kajastatud maakohtu seisukohta V Z suhtes, et ühest küljest väärib kaitset kannatanu, aga teisest küljest tuleb pöörata ka tähelepanu süüdistatava vaimsele tervisele. Pikaajaline tavapärases kinnipidamiskohas viibimine ei ole antud asjas lahendus, vaid kahtlustatav vajab esmajärjekorras siiski ravi. Kaitsja Igor Belugin toetas prokuröri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning leiab, et ei ole otstarbekas suurendada kaitsealuse karistust, mida ta praegu kannab. Kaitsja palub jätta menetluskulud riigi kanda. Süüdistatav V Z on kriminaalasja lõpetamisega nõus. Kannatanu I Z on prokuröri ettepanekuga nõus. Kannatanu V Ž on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid ja ära kuulanud süüdistatava, kaitsja ning kannatanute arvamused, leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamisest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 18.03.2021 toimunud kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks V. Z suhtes
lg 1 p 2 alusel, s.o karistuse ebaotstarbekuse tõttu, kuna isik kannab käesoleval ajal karistust, s.o 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva vangistust, mis oli talle mõistetud 30.04.2019 Viru Maakohtu otsusega ning mis on käesoleval ajal täitmisele pööratud. Prokuröri arvates on talle juba mõistetud karistus piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks. Süüdistatav V Z , tema kaitsja Igor Belugin ja kannatanud toetasid prokuröri taotlust. Kaitsja palus jätta menetluskulud riigi kanda.
lg 1 p 2 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul ning kui kahtlustatavale või süüdistatavale muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetav karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks. 3 1-21-1558 V Z süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise raskusastme kuritegu. Sanktsioonina on KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. V. Z mõisteti Viru Maakohtu 30.04.2019 otsusega karistuseks 1 aasta 4 kuud 21 päeva vangistust tingimisi katseajaga, kuid kuna V Z rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi, siis oli temale mõistetud karistus pööratud täitmisele. Ta kannab alates 28.05.2020 karistust, 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva vangistust, Viru vanglas. Seega, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ning V. Z juba mõistetud karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks, on alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks karistuse ebaotstarbekuse tõttu. V Z peeti
Viru Maakohtu 12.03.2020 määrusega vahistati V Z 15-ks päevaks alates 10.03.
Kriminaalasjas on järgmised menetluskulud: riigi õigusabi kulud summas 812,16 eurot, sundtoomise kulud summas 18,70 eurot, psühhiaatriliste ekspertiisidega seotud kulud summas 510 eurot.
lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud riigi kanda.
p 10 kohaselt ei saa
Lähtudes ülalmainitust lõpetab kohus kriminaalmenetluse V Z süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4 1-21-1558 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.