← Eesti

2-20-7133/12

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-7133 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7133

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja BB Finance OÜ (laenuandja) sõlmisid 15.11.2018 laenulepingu nr 9201806313, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 100,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma laenulepingus kokku lepitud tähtajaks hiljemalt 08.12.

  1. 15.11.2018 sõlmisid pooled täiendava lepingu nr 920180634, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 100,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma laenulepingus kokku lepitud tähtajaks hiljemalt 08.12.
  2. Kostja lepingud lõppesid tähtaja saabumisega. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud Laenulepingus ning selle Üldtingimustes. Enne laenusumma ülekandmist kostjale pidi ta läbima isikusamasust tuvastamise. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus ID-kaardi alusel, kostja on isiku samasuse tuvastamise ankeedi allkirjastanud digitaalselt. Kostja on sõlmitud laenulepingute alusel saanud laenu summas 200,00 eurot (100 + 100 = 200). Seega on põhivõlg summas 200,00 eurot. Laenulepingutes leppisid pooled intressimääraks 44,63% aastas, intressi summaks 2,40 eurot, kokku 4,80 eurot. Kostja ei ole intressi katteks midagi tasunud, seega on intressi võlgnevus summas 4,80 eurot. Hageja on korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Pärast lepingu lõppemist on kostjale saadetud 13 kirja. Hageja nõuab sissenõudmisega seotud kulud summas 30,00 2 2-20-7133 EUR. BB Finance OÜ loovutas 12.03.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja laenu katteks midagi tasunud ei ole. Hageja palub mõista kostjalt M M hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 200,00 eurot, intress 4,80 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 ja sissenõutavaks muutunud viivise 127,56 eurot, viivised alates 14.05.2020 kuni põhinõude summas 200,00 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 44,63% aastas, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 05.02.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 220 eurot (100+120).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 3 2-20-7133 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.