Kriminaalasi nr 1-17-4170 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4170 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär J

§ 274

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 25.10.2016 otsusega mõistetud karistusega, s.o 4 aastat vangistust, võrra. Deivis Kekiševile mõisteti lõplikuks karistuseks 5 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.03.

1. a.
2. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.03.
3. a ja lõppeb 16.06.
4. a.
5. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Deivis Kekiševi suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
6. Prokurör esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt.
7. Süüdimõistetu Deivis Kekišev selgitas kohtuistungil, kuidas tal on vangistuses läinud ja millega ta on tegelenud. Kinnipeetaval on arvukalt distsiplinaarkaristusi ning ta tunnistas ka ise, et vangistuses viibimine on mõjunud talle pingeliselt ja ametnikega on esinenud konflikte. Praeguse vangistuse jooksul on Deivis Kekišev jõudnud arusaamisele, et ta soovib hakata oma elu elama nii, et ei satuks enam vangistusse. Ta on valmis vabanedes alluma kõikidele kontrollnõuetele ja kohustustele. Deivis Kekiševil on olemas elukoht Samaaria keskuses Pärnus.
8. Kaitsja leidis, et vangla poolne hinnang Deivis Kekiševi ohtlikkusele on üle paisutatud ning noorele inimese tuleks anda võimalus vabaneda. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Deivis Kekišev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Süüdimõistetul on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Deivis Kekiševi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata.

1. Deivis Kekišev kannab liitkaristust eriliigiliste süütegude toimepanemise eest, sealhulgas kinnipidamisasutuses toime pandud vägivallakuriteo eest võimuesindaja vastu. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. Deivis Kekiševi on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on 2 viibinud korduvalt ka vangistuses. Sellegipoolest ei saa üksnes isiku varasema elukäigu ja karistuste põhjal järeldada, et ka käesolev vangistus ei võiks olla oma eesmärki saavutanud.
2. Deivis Kekiševi käitumises käesoleva karistuse kandmise ajal esineb nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. Positiivne on osalemine vangla majandustöödel ja kutseõppes kahel erialal ning sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ läbimine. Negatiivne on probleemid vanglas kehtiva korra järgimisega. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on Deivis Kekiševil hetkel 12 kehtivat distsiplinaarkaristust.
3. aastal karistati teda ka kriminaalkorras vangivalvuri kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevalt on tema suhtes menetluses uus kriminaalasi, milles on talle esitatud süüdistuses vangistuses toimepandud kehalises väärkohtlemises, vägivallas võimuesindaja vastu ja tapmiskatses. Seega on Deivis Kekiševi käitumine vangistuses olnud üldiselt väga problemaatiline, kuigi individuaalset täitmiskava on kinnipeetav suurel määral täitnud.
4. Ennetähtaegselt vabanedes asuks Deivis Kekišev elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx osakonda ning plaanib kohtuistungil avaldatu kohaselt jätkata õpinguid plaatija erialal. Lähedastest toetavad teda ema ja vennad. Kokkuvõttes võib Deivis Kekiševi vabanemisjärgseid elutingimusi pidada rahuldavaks.
5. Deivis Kekiševi isikut hinnates võtab kohus arvesse, et süüdimõistetu näol on tegemist väga noore inimesega. Kinnipeetav on 25-aastane ning märkimisväärse osa oma noorest elust, sealhulgas viimased viis aastat, on ta viibinud vangistuses. Kuigi elukogenematus või noorusea uljus kindlasti ei vabanda kuritegude toimepanemist, on noore inimese puhul enam põhjust arvata, et ta suudab muutuda, areneda ja oma väärtushinnanguid ümber kujundada. Sellises vanuses isiku puhul ei saa teha põhjapanevaid järeldusi aastate taguste tegude põhjal. Küll aga on Deivis Kekišev ise oma käitumisega vangistuses näidanud, et ta ei soovi või ei suuda oma mõtte- ja käitumisviise muuta ning kuritegelikku käitumist selja taha jätta. Isiku suhtes on hetkel menetluses uus kriminaalasi, kus teda süüdistatakse vangistuses toimepandud isikuvastastes ja avaliku võimu vastastes kuritegudes. Võttes arvesse ka Deivis Kekiševi arvukaid distsiplinaarkaristusi, peab kohus tõdema, et süüdimõistetu näol on tegemist reegleid ja kehtivat korda järjekindlalt rikkuva isikuga, kes on vabaduses tõenäoliselt ühiskonnale ohtlik.
6. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Deivis Kekiševist lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks ja kohtu hinnangul ei oleks neid võimalik piisavalt maandada ka kriminaalhooldusega. Kuigi Deivis Kekišev on avaldanud valmidust täita kõiki kontrollnõudeid ja alluda ka mitmesugustele lisakohustustele, on kohtu hinnangul äärmiselt vähetõenäoline, et ta tõepoolest suudaks kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi täita. Pigem on vangistuses väga probleemselt käituva isiku puhul põhjust arvata, et sarnane käitumismuster jätkub ka vabaduses.
7. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Deivis Kekiševi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
8. Deivis Kekiševi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 97,20 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,20 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud 3 kaitsjale makstud tasu 97,20 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Deivis Kekiševilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4