Obsah (4)

§ 68§ 36§ 38§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 29. märtsil 2021, Tartu kohtumaja kirjalikus menetluses 4-20-5268 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teide

) § 36 lg 1, 2 nõuete rikkumises. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 68järgi.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt heideti Raivo Jõeäärele ette, et ta 16.12.2020.a kella 16.29 ajal teostas autovedu Tartu maakonnas XXXX

1. kilomeetril, olles eelnemata nõuetekohaselt jätnud läbimata autojuhi ameti- ja täiendkoolituse. Kiirmenetluse otsusega määrati Raivo Jõeäärele karistuseks rahatrahvi 45 trahviühikut, s.o summas 180 eurot.
2. Raivo Jõeäär esitas kaitsja vahendusel Tartu Maakohtule 30.12.2020 kuupäeval kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsuse peale, milles taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja hinnangul oli kohtuvälisel menetlejal kohustus koostada väärteoprotokoll ning algatada üldmenetlus, kuivõrd

§ 68näeb ette karistusena rahatrahvi või aresti.

Seega kohaldus VTMS § 55 lg 3 p

1. Väärteoprotokolli puudumine on oluline rikkumine, mistõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada. Juhul, kui väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele, märkis kaitsja, et menetlusaluse isiku teos puudub talle etteheidetav väärteokoosseis, kuna menetlusalune isik on autojuhi ameti- ja täiendkoolituse läbinud 25.10.
2. Juhiloa koopialt nähtub, et sellele on tehtud vastav kirje ning kohtuvälise menetleja materjalides on koopia tunnistusest nr XXX, mille kohaselt Raivo Jõeäär läbis veoautojuhi täiendkoolituse. Kuna menetlusalune isik on läbinud nõutava koolituse, puudub menetlusaluse isiku teos väärteokoosseis ning väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes tuleb lõpetada.
3. Tartu Maakohtu 27.01.2021 määrusega võeti Raivo Jõeääre kaebus menetlusse ning saadeti kaebuse ärakiri PPA Lõuna prefektuurile ja paluti vastata kaebusele kirjalikult ning edastada kohtule väärteoasja materjalide koopiad. Lisaks palus kohus menetlusosalistel teatada, kas soovitakse kaebuse arutamist kohtuistungil või kirjalikus menetluses.
4. 09.02.2021 esitas kaitsja Andi Tubin kaebuse täienduse, milles märkis, et menetlusalune isik esitas koos kaebusega juhitunnistuse, kus on märge koolituse kehtivuse osas kuni 25.10.
5. Menetlusalune isik esitas kaebuse täiendusega ka Transpordiameti poolt 05.02.2021 edastatud liiklusregistri väljavõtte. Tõendi kohaselt on liiklusregistri andmetel Raivo Jõeäär läbinud autokoolis Osaühing N.K. autojuhi ametikoolituse täiendkoolituse ja 25.10.2020 on väljastatud autojuhti täiendkoolituse läbimise eksamiprotokoll nr 8-
6. Lisaks märkis menetlusalune isik, et nõustub kirjaliku menetlusega.
7. Politsei- ja Piirivalveamet esitas kirjaliku seisukoha 11.02.2021, milles märkis, et ei nõustu kaebaja kaitsja esitatud kaebusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kiirmenetluse otsus koostatud õigesti ning kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü suuruse ja karistuse soovitud eesmärkidega. Autoveoseaduse mõistes on täiendkoolituse läbimist tõendav dokument Maanteeameti poolt väljastatud pädevustunnistus, mitte aga koolitaja poolt väljastatud tõend. Menetlusalune isik on käesolevalt küll käinud koolitusel ja omandanud praktilised teadmised oktoobris 2020.

mõistes ei ole aga tegemist koolituse läbimisega selle formaalses mõttes, vaid teadmiste omandamisega, mis vajavad Maanteeameti heakskiitu. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et märge liiklusregistrisse tehti pärast kaevatava kiirmenetluse otsuse koostamist ning menetlusalune isik esitas kohustusliku taotluse toonsaele Maanteeametile alles 2020 detsembris, mille järel tehti märge liiklusregistrisse ning Raivo Jõeäärele väljastati uus juhiluba numbriga XXXX. Lisaks ei saa politsei hinnata menetlusaluse isiku pädevust juhi sõnade ega koolitaja tõendi järgi. Autojuhi ameti- ja täiendkoolitusel käimine ja sealt saadav kursuse tunnistus või diplom ainuüksi ei anna õigust teostada tasulist autovedu. Kohtuvälisele menetlejale jääb mõneti arusaamatuks, miks Raivo Jõeäär ei täitnud temale seadusest tulenevat nõuet lõpetada koolitus taotlusega Maanteeametile pädevuse saamiseks. Kaebuses esitatud taotlus lõpetada väärteomenetlus süü puudumise tõttu ei ole käesolevas asjas 2 võimalik ega asjakohane, kuna süüline käitumine on leidnud tõendamist. Avaliku menetlushuvi olemasolul ei ole põhjendatud ka väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. Karistatav tegu on autoveo teostamine ka juhul, kui puudub ameti- või täiendkoolituse läbimist tõendav dokument või kanne liiklusregistris.

§ 36lg 5 reguleerib täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendi nõudeid.

Raivo Jõeäärel ei olnud kontrollimise hetkel Transpordiameti väljastatud pädevustunnistust ega vastavat kirjet juhiloal. Pädevustunnistuse saamiseks peab isik tasuma riigilõivu ja esitama dokumendid vastavalt Majandus- ja taristuministri 17.07.2020 määrusele. Nähtuvalt liiklusregistri väljavõttest hakkas uus juhiluba numbriga XXXX kehtima 17.12.2020, s.o pärast kiirmenetluse otsuse koostamist. Karistuse määr ¼ määras on enam kui optimaalne, andmaks Raivo Jõeäärele selge signaali, et tasulistele vedudele kehtivate õigusaktide järgimine on rangelt kohustuslik. Kohtuväline menetleja palus jätta kiirmenetluse otsuse tühistamata. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1. 16.03.2021 esitas Tartu Maakohus päringu Transpordiametile Raivo Jõeääre liiklusregistri andmete kohta, et täpsustada, millal Raivo Jõeäär pöördus Transpordiameti poole, et registreerida 16.-25.10.2020 läbitud autojuhi ameti- ja täiendkoolitus, et teostada tasulist autovedu ning millal tehti sellekohane lubav märge liiklusregistrisse.
2. Transpordiameti 17.03.2021 vastuse kohaselt esitas Raivo Jõeäär Transpordiameti eteeninduses taotluse juhiloa vahetamiseks 17.12.2020 kl 22.
3. Liiklusregistri andmetel edastas OÜ N.K. 26.10.2020 elektrooniliselt liiklusregistrisse 25.10.2020 ametikoolituse protokolli nr XXX ametikoolituse läbimise kohta. Raivo Jõeäärele väljastati 19.12.2020 juhiluba, mille tagaküljele lahtrisse nr 12, tehti C ja CE kategooriate järgi märge (kood 95) kehtiva ametikoolituse olemasolu kohta kuni 25.10.
4. Raivo Jõeäär ei omanud seisuga 16.12.2020 Transpordiameti poolt väljastatud kehtivat pädevustunnistust ega vastava kehtiva kirjega juhiluba.
5. 18.03.2021 edastas kohus Transpordiameti vastuse pooltele ning palus esitada täiendavad seisukohad hiljemalt 5 päeva jooksul kirja kättesaamisest.
6. Politsei- ja Piirivalveamet esitas täiendava seisukoha 23.03.2021, milles märkis, et palub jätta otsus tühistamata.

§ 68

järgi karistatakse autojuhte, kes teostavad ameti- või täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris. Täiendkoolituse läbimist tõendav dokument on

§ 38

kirjeldatud Transpordiameti poolt väljastatud pädevustunnistus, mitte koolitaja väljastatud tõend. Menetlusalune isik käis küll koolitusel oktoobris 2020, kuid tegemist ei ole seaduse mõistes formaalselt koolituse läbimisega. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks, miks Raivo Jõeäär ei täitnud temale seadusest tulenevat nõuet lõpetada koolitus taotlusega Transpordiametile pädeuse saamiseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole võimalik lõpetada väärteoasja süü puudumise tõttu. Samuti on asjas teatud avalik menetlushuvi. Määratud karistus on enam kui optimaalne. 10. Raivo Jõeääre kaitsja Andi Tubin esitas täiendava seisukoha 24.03.2021, milles märkis, et ei ole menetluses vaielnud asjaolu üle, et 16.12.2020 ei olnud menetlusalusel isikul kontrolli teostavale politseiametnikule esitada Transpordiameti poolt väljastatud kehtivat pädevustunnistust ega vastava kehtiva kirjega juhiluba. Kuigi menetlusalusel isikul puudusid kohapeal esitamiseks tõendid koolituse läbimise kohta, on Transpordiameti poolt 05.02.2021 edastatud liiklusregistri väljavõte, mille kohaselt on Raivo Jõeäär liiklusregistri andmetel läbitud autokoolis OÜ N. K. autojuhi ametikoolituse täiendkoolitus ja 25.10.2020 väljastatud autojuhi täiendkoolituse läbimise eksamiprotokoll. Kiirmenetluse otsuse kohaselt menetlusalune isik ei olnud autovedu teostades eelnevalt nõuetekohaselt läbinud autojuhi ameti- ja täiendkoolitust. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on täiendkoolituse läbinud, puudub menetlusaluse isiku teos etteheidetav väärteokoosseis. Menetlusalune isik ei esitanud politseiametnikule täiendkoolituse läbimist kinnitavaid tõendeid, kuid eeltoodud rikkumine ei ole kvalifitseeritav

§ 36lg 1 ja 2 järgi.

Lisaks kordas menetlusalune isik oma varasemat seisukohta, leides, et kiirmenetluse kohaldamine 3 ei olnud võimalik ning oleks tulnud alustada üldmenetlust. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetlusõiguse olulist rikkumist võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, mistõttu tuleb kiirmenetluse otsus tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada. Kohtu põhjendused

1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale (PPA Lõuna Prefektuurile) saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule teavitanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Seega kohus, uurinud kirjalikus menetluses asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
5. Antud juhul puudub vaidlus selles, et Raivo Jõeäär teostas autovedu 16.12.2020 kella 16.29 ajal X vallas, Tartu maakonnas XXXX
6. kilomeetril. See on tuvastatud kiirmenetluse otsusega ning kiirmenetluse otsusele lisatud metsamaterjali veoselehega nr XXXXX. Menetlusalune isik ei ole esitanud selle osas samuti vastuväiteid.
7. Menetlusalust isikut on karistatud

§ 68alusel.

See säte näeb ette vastutuse autojuhi poolt autoveo teostamise eest ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris. Esmalt võtab kohus menetlusaluse isiku kaebuses toodud vastuväidete osas kiirmenetluse kohaldamise osas (I). Seejärel tuvastab kohus, kas Raivo Jõeäär on toime pannud talle etteheidetava

§ 68

tunnustele vastava teo (II), annab hinnangu kiirmenetluse otsuse väärteoetteheite sõnastuse osas (III) ning käsitleb menetlusalusele isikule määratud karistusega seonduvat (IV). I 17. Menetlusaluse isiku kaitsja on heitnud kohtuvälisele menetleja ette asjaolu, et kohtuväline menetleja on koostanud menetlusaluse isiku suhtes kiirmenetluse otsuse, kuigi nimetatud väärteo kvalifikatsioon (

§ 68) näeb sanktsioonina ette lisaks rahatrahvile ka aresti.

1. Tulenevalt VTMS §-s 55 lg 3 p 2 kohaselt ei kohaldata kiirmenetlust ja alustatakse üldmenetlust, kui on vaja otsustada konfiskeerimine, põhikaristusena aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristuse kohaldamine. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei otsustanud kohtuväline menetleja kohtuvälises menetluses menetlusalusele isikule põhikaristusena aresti määramist, vaid otsustas isikule määrata karistusena rahatrahvi. Seetõttu ei kohaldu antud olukorrale VMTS § 55 lg 3 p 2 ning kohtuväline menetleja on kohaldanud kiirmenetlust väärteomenetluse seadustikku järgides.
2. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja koostanud kiirmenetluse otsuse nõuetekohaselt. Nähtuvalt kiirmenetluse otsusest on Raivo Jõeäär andnud allkirja selle kohta, et talle on selgitatud 4 VTMS §-s 19 ettenähtud õiguseid ja kohustusi, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning talle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi. Kiirmenetluse otsusele on lisatud ka VTMS § 19 menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste sisu, dokumendile on menetlusalune isik andnud käsikirjalise allkirja. Lisaks on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis menetlusalune isik omakäeliselt kirjutanud ütlused väärteo etteheite osas ning andnud allkirja selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega. II 18.

§ 1

lg 7 kohaselt kohaldub veoseveo puhul autoveoseaduse sätted, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1071/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1072/2009 või välislepingus pole sätestatud teisiti. Euroopa Parlamendi määrus nr 1071/2009 ei reguleeri autojuhi nõudeid ja autoveo dokumentide nõudeid. Kuivõrd käesoleval juhul pole tegemist rahvusvahelise veoga, reguleerivad olukorda

sätted. 19.

§ 36

loetleb isikud, kes peavad läbima autojuhi ameti- ja täienduskoolituse, sh isikud, kes teostavad veosevedu liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E- kategooria autorongiga (lg 2 p 1).

§ 68

kohaselt karistatakse autojuhi poolt autoveo teostamise eest ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandega liiklusregistris rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 20. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest tegeles Raivo Jõeäär 16.12.2020 metsamaterjali (lehtpuuküttepuit, 10,000 tm) veoga (transportija V.V. OÜ, autojuht menetlusalune isik). Seega oli tegemist isikuga, kellel on kohustus

§ 36kohaselt autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimiseks.

1. OÜ N.K. on väljastanud Raivo Jõeäärele tunnistuse nr X, mille kohaselt on Raivo Jõeäär läbinud veoautojuhti täienduskoolituse 16.-25.10.
2. Seega oli tal nõutav koolitus läbitud enne 16.12.
3. Ka Transpordiamet on vastuses kohtupäringule märkinud, et OÜ N.K. 26.10.2020 edastas elektrooniliselt liiklusregistrisse 25.10.2020 ametikoolituse protokolli nr 8-20 ametikoolituse läbimise kohta. 22.

§ 68

kohaselt ei ole piisav ainuüksi koolituse läbimine, karistatav on autoveo teostamine ka olukorras, kui puudub ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav dokument või vastav kanne liiklusregistris. Selliseks läbimist tõendavaks dokumendiks on

§ 36

lg 5 kohaselt Transpordiameti antud pädevustunnistus ameti- või täiendkoolituse läbimise kohta või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tõendatakse autojuhi ameti- või täiendkoolituse läbimist liiklusregistri andmete, käesoleva paragrahvi lõike 5 nimetatud dokumendi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1072/2009 artiklis 5 nimetatud juhitunnistuse alusel. Nähtuvalt menetlusaluse isiku 16.12.2020 kuupäeval kehtivast juhiloast nr XXXX oli Raivo Jõeääre juhiluba välja antud 22.09.2020, s.o enne täiendkoolituse läbimist. Kohus märgib nõustuvalt kohtuvälise menetlejaga, et tulenevalt autoveoseaduse §-st 38 on pädevaks asutuseks ameti- ja täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendi andmisel Transpordiamet. Seega oleks Raivo Jõeäär pidanud pärast koolituse läbimist esitama taotluse Transpordiametile. Nähtuvalt Transpordiameti päringu vastusest esitas Raivo Jõeäär nimetatud taotluse Transpordiametile alles 16.12.2020 kuupäeval kl 22.19, st pärast väärteo toimepanemist. Transpordiamet väljastas Raivo Jõeäärele ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava kirjega juhiloa 19.12.2020. Transpordiameti vastuse kohaselt puudus Raivo Jõeäärel 16.12.2020 seisuga Transpordiameti poolt väljastatud pädevustunnistus või kehtiv märge juhiloal. 23. Kohus leiab, et kuivõrd Raivo Jõeäärel puudus 16.12.2020 autoveoseadusele vastav autojuhi ameti- ja täienduskoolituse vastav dokument ja/või kanne liiklusregistris, esinevad käesolevas asjas autoveoseaduse § 68 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. 5 24. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Raivo Jõeäär pani väärteo toime tahtlikult, kuna tema ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta teadlik, et tal oli kutsetunnistus Maanteeametis registreerimata. Seega on täidetud ka

§ 68subjektiivne koosseis.

1. Menetlusalune isik on süüvõimeline isik, süüd välistavad asjaolud puuduvad. III
2. Kaitsja on kaebuses esitanud etteheite, mille kohaselt kiirmenetluse otsuses sisalduv väärteokirjeldus ei vasta

§ 68koosseisule.

Kaitsja hinnangul on väärteoetteheite sõnastus käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena, mis peaks kaasa tooma otsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise. Kaebuse kohaselt heideti Raivo Jõeäärele ette, et ta ei olnud autovedu teostades eelnevalt nõuetekohaselt läbinud autojuhi ameti- ja täiendkoolitust. Tegemist ei ole kirjeldusega, mis vastaks

§ 68

koosseisule, kuna menetlusalune isik on läbinud koolituse 16.-25.10.2020 perioodil. Kaebuse esitaja hinnangul on kiirmenetluse otsuses eksitud rikkumise kirjelduse ja kvalifikatsiooniga. 27. Nähtuvalt kiirmenetluse otsusest heidetakse Raivo Jõeäärele ette, et teostades autovedu 16.12.2020 kuupäeval ei olnud sõiduki juht eelnevalt nõuetekohaselt läbinud autojuhi ameti- ja täiendkoolitust. Väärteoasja materjalidest nähtub ja on tõendatud, et menetlusalusel isikul oli koolitus läbitud 16.-25.10.2020 perioodil.

§ 36

lg kohaselt on võimalik tõendada ametivõi täienduskoolituse läbimist liiklusregistri andmete, § 36 lg 5 nimetatud dokumendi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 5 nimetatud juhitunnistuse alusel. 28. Kohus nõustub, et kiirmenetluse otsuses sisalduv rikkumise kirjeldus on ebatäpne. Kuivõrd menetluse käigus on selge, et Raivo Jõeäär küll oli läbinud täienduskoolituse, kuid tal puudus ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav Transpordiameti antud pädevustunnistus või vastav märge juhiloal, oleks rikkumise kirjeldusel pidanud tuginema pigem

§ 36lg 5 sõnastusele.

29. Siiski leiab kohus, et nimetatud ebatäpsuse tõttu ei ole tegemist olulise rikkumisega VTMS § 150 mõttes, kuivõrd menetlusaluse isiku selgituse kohaselt on arusaadav, et ta oli teadlik, mille eest talle on etteheide

§ 68alusel tehtud.

Tema kirjaliku selgituse kohaselt on ta ka ise märkinud „juhtisin veoautot XXX haagist XXX XXXXX teel. Kutsetunnistus oli maanteeametis registreerimata..[..] Rikkumine on arusaadav“. Seega on menetlusaluse isiku ütlustest üheselt arusaadav, et ta sai aru, et talle heidetakse ette

§ 68

rikkumist seetõttu, et liiklusregistris puudub kanne/juhiloal vastav märge, mis kinnitab koolituse läbimist. Lisaks nähtub väärteoasja materjalidest, et pärast väärteo toimepanemist järgneval õhtul,

1. detsembril 2020 kl 22.19 esitas Raivo Jõeäär Transpordiametile taotluse uue juhiloa väljastamiseks.
2. Ka varasemalt on Tartu Maakohus leidnud (väärteoasjas nr 4-20-2879, 02.11.2020 kohtuotsus), et kohtupraktika kohaselt kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (3-1-1-45-11 p 9). Sama reeglistik kehtib kohtu hinnangul ka kiirmenetluse otsuses toodud asjaolude osas, et isik teaks, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. 6
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi sõnastus võinuks kiirmenetluse otsuse rikkumise kirjelduse osas olla täpsem, ei rikkunud see asjaolu Raivo Jõeääre õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. IV
4. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
5. Kohtu hinnangul on Raivo Jõeääre süü alla keskmise. Kuigi Raivo Jõeäär rikkus

§ 68

, oli tal faktiliselt täiendkoolitus varasemalt läbitud, Lisaks esitas isik päev pärast väärteo toimepanemist taotluse Transpordiametile uue juhiloa väljastamiseks ning tal on liiklusregistris kehtiv märge ameti- ja täiendkoolituse läbimise kohta. Siiski leiab kohus, et Raivo Jõeääre puhul ei ole võimalik eitada, et temal süü väärteo toimepanemisel puuduks. Täiendkoolituse läbimisel ning tegutsedes kutselise veoautojuhina pidi ta olema teadlik, kuidas tuleb korrektselt vormistada täiendkoolituse läbimine. Seetõttu leiab kohus, et temale määratud karistus oli otstarbekas ning näitab ka teistele sarnaselt käituvatele isikutele, et dokumendid tuleb korrektselt ning pädeva ameti poolt kinnitada. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjas võimalik väärteomenetlust lõpetada ka VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd Raivo Jõeäär, tegutsedes kutselise veoautojuhina peab on kõrgendatud kohustus täita tasulise veo teostamisel seadusest tulenevaid nõudeid, sh taotlema täiendkoolituse pädevustunnistust pädeva asutuse, s.o Transpordiameti juures. Seega on nimetatud asjas võimalik sedastada ka avalik menetlushuvi. 34. Kohtuväline menetleja on määranud Raivo Jõeäärele rahatrahvi 45 trahviühiku ulatuses. Kohtu hinnangul vastab see isiku süüle ning teo toimepanemise asjaoludele. Tema süü on tunduvalt alla keskmise. Väärteokoosseis näeb ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, seega oli isikule määratud trahv tunduvalt alla keskmise määra. 35. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning Raivo Jõeääre esitatud kaebus rahuldamata. 36. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, jäävad KrMS § 180 lg 1 alusel kõik menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kohtule ei ole menetluspooled menetluskulude aruannet esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Peet Teidearu Kohtunik 7