Obsah (4)
§ 43§ 44§ 93§ 312-19-118381 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Reelika Aidnik Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-118381
) § 20 lg 3 alusel peatunud kuni esitatud pankrotiavalduse läbi vaatamiseni.
- Tsiviilasjas nr 2-20-17113 on Harju Maakohus 10.02.2021 kuulutanud välja kostja pankroti ning nimetanud kostja pankrotihalduriks Maire Armi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg-st 3 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. 7.
§ 43
lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.
§ 44
lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult nimetatud seaduses sätestatud korras (
§ 93) ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras.
8. Kuna käesolevas tsiviilasjas on kohtumenetlus alanud enne kostja pankroti välja kuulutamist (maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 08.07.2019, kostja pankrot on välja kuulutatud 10.02.2021) ning otsust veel kohtu poolt tehtud ei ole, tuleb hageja poolt esitatud hagi kostja vastu jätta läbi vaatamata
§ 43lg 2 alusel.
9. Kohus selgitab, et pankrotimäärus on viivitamata täidetav (
§ 31
lg 7) ning pankrotimenetluses kehtib katkematuse põhimõte, mistõttu kuulub käesolevas asjas menetlus kostja pankroti tõttu lõpetamisele sõltumata sellest, kas pankrotimäärus on vaidlustatud või mitte.
- Kohus selgitab, et TsMS § 43 lg 3 näeb ette, et kohus taastab hageja avalduse alusel menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule 2 2-19-118381 ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes TsMS § 168 lg-tes 35 sätestatu kohaldamiseks. Samas sätestab aga TsMS § 162 lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik.
- Riigikohus on oma 06.01.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p-s 14 märkinud, et kui hagi jäeti läbi vaatamata
§ 43
lg 2 alusel, st kui tegemist on asjaoluga, mida hageja ei saanud mõjutada, peab seda menetluskulude määramisel arvestama. Antud juhul jätab kohus hagi läbivaatamata
§ 43
lg 2 alusel ning kuna hageja ei vastuta hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, siis on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
- Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Kohtu selgitused seoses edasikaebe korraga
- Hagi läbivaatamata jätmisele võib esitada määruskaebuse TsMS § 427 alusel.
- Menetluskulude vaidlustamine toimub TsMS § 178 lg-s 1 ettenähtud korras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3