KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Ilona Põld Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-13355 Tsiviilasi P S ka

) kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

1. P. S esitas kaebuse Tallinna kohtutäituri K. Põltsi 03.09.2020 otsusele täiteasjas nr 025/2020/1748, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku P. S 02.08.2020 esitatud kaebuse kõikides nõuetes. P. S esitas kaebuse maakohtule 14.09.
2. Kohtu hinnangul on kaebuse esitamise eeldused täidetud ning kaebus on esitatud tähtaegselt.
3. Kaebus kohtutäituri otsuse peale lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita menetluses. Kohus võib hagita menetluses TsMS § 477 lg 7 ja § 5 lg 3 alusel tõendeid ise koguda. Kohtul on TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu järgi kohustus kontrollida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kas avaldaja vastu on olemas sundtäidetav täitedokument. Seda ka juhul, kui avaldaja ei ole sellele sõnaselgelt tuginenud (RKTKm 2-17-8643, p 17).

§ 2

lg 1 p 1 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõudeid, mis tuleneb jõustunud või viivitamata täidetavatest kohtuotsustest- ja määrustest tsiviilasjades.

§ 2

lg 1 p 19 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõudeid, mis tuleneb notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

§ 2

lg 2 kohaselt TSM § 2 lg 1 p-s19 nimetatud kokkulepe kehtib kinnisasja omaniku õigusjärglase suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud märge kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse. 18. Kohtute infosüsteemis kohus tutvus Tartu Maakohtu 27.02.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403, millega kohus kuulutas välja H. S pankroti ning nimetas pankrotihalduriks E. Vallandi. Samuti tutvus kohus Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr 2-16-9434. Samas asjas on Tartu Maakohtu menetluses P. S hagi H. S ja H. S pankrotihalduri E. Ahase vastu ühisvara jagamiseks ja oma osa pankrotivarast välistamiseks. Selles menetluses P. S palub kohtul tuvastada mh korteriomandi X 3 (registriosa

1. x)kuulumise hageja ja H. S ühisvara hulka ning jagada nimetatud ühisvara ja välistada P. Sle kuuluv osa pankrotivarast, jättes korteriomandi P. S ainuomandisse. 19. Tallinna kohtutäitur K. Põlts täiendas ka 03.09.2020 otsusega P. Sle 28.04.2020 koostatud täitmisteadet nimetades lisaks täitedokumentideks Hüpoteegi seadmise lepingud 23.12.2004 nr 6283; 28.01.2005 nr 504; 29.11.2005 nr 9868; 18.01.2007 nr 334; 18.01.2008 nr 252; 18.08.2008 nr 3019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630. 20. Täitmisteate kohaselt on täitedokumentideks: 4 1) Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630. Ringkonnakohus rahuldas Swedbank AS hagi P. S vastu hüpoteegi sundtäitmiseks. Kohus kohustas P. S alluma kohesele sundtäitmisele Tallinnas x asuvale korteriomandile (registriosa nr
2. x)Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks summas 221 590,10 eurot (laenulepingust nr 07-010119-JI tulenev nõue 37 322,68 eurot ja laenulepingust nr 08-116319-JK tulenev nõue 184 267,42 eurot). 2) 23.12.2004 hüpoteegi seadmise leping nr 6283. Notariaalakti osalejad on H. S (pankrotis) ja Swedbank AS. H. S seadis korteriomandile Swedbank AS kasuks hüpoteegi 1 040 000 krooni (dtl 20-25). Kinnistusraamatu andmetel koormab korteriomandit registriosa numbriga x IV jaos Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 2 800 000 krooni. 3) 28.01.2005 hüpoteegi seadmise leping nr 504. Notariaalakti osalejad on H. S (pankrotis) ja Swedbank AS. H. S seadis korteriomandile Swedbank AS kasuks hüpoteegi 390 000 krooni (dtl 32-37). Kinnistusraamatu andmetel koormab korteriomandit registriosa numbriga x IV jaos Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 390 000 krooni Aktsiaselts Hansapank kasuks. 4) 29.11.2005 hüpoteegi seadmise leping nr 9868. Notariaalakti osalejad on H. S (pankrotis) ja Swedbank AS. Lepingupooled leppisid kokku korteriomandile seatud hüpoteegisumma 1 040 000 krooni muutmises ning kandsid kinnistusraamatusse uue hüpoteegisumma 2 800 000 krooni (dtl 26-30). Kinnistusraamatu andmetel koormab korteriomandit registriosa numbriga x IV jaos Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 2 800 000 krooni. 5) 18.01.2007 hüpoteegi seadmise leping nr 334. Notariaalakti osalejad on H. S (pankrotis) ja Swedbank AS. H. S seadis korteriomandile Swedbank AS kasuks hüpoteegi 1 360 000 krooni (dtl 38-43). Kinnistusraamatu andmetel koormab korteriomandit registriosa numbriga x IV jaos Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 1 360 000 krooni Aktsiaselts Hansapank kasuks. 6) 18.01.2008 hüpoteegi seadmise leping nr 252. Notariaalakti osalejad on H. S (pankrotis) ja Swedbank AS. H. S seadis korteriomandile Swedbank AS kasuks hüpoteegi 650 000 krooni (dtl 44-49). Kinnistusraamatu andmetel koormab korteriomandit registriosa numbriga x IV jaos Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 650 000 krooni Aktsiaselts Hansapank kasuks. 7) 18.08.2008 hüpoteegi seadmise leping nr 3019. Notariaalakti osalejad on H. S (pankrotis), osaühing x (registrikood x, esindaja H. S, kustutatud äriregistrist 15.10.2015), x OÜ (registrikood x, esindaja T K, kustutatud äriregistrist 26.09.2014) ja Swedbank AS. (dtl 5057). Kinnistusraamatu andmetel koormab korteriomandit registriosa numbriga x IV jaos Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 500 000 krooni Aktsiaselts Hansapank kasuks. 21. Hageja hüpoteegiga tagatud nõuded on kokku 221 590,10 eurot (37 322,68 + 184 267,42). Hüpoteekide rahaline suurus (hüpoteegisumma) kokku on 364 296,40 eurot. Kinnistusraamatusse on tehtud märked, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude tagamiseks. Hüpoteegiga tagatud nõuded määratakse hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku kokkuleppel (tagatiskokkulepe). Tagatiskokkulepe on võlaõiguslik kokkulepe, millel on AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi toime kinnisasja igakordse omaniku suhtes (RKTKo 3-2-1-64-12, 19). Seega on Swedbank AS nõue tagatud iga korteriomandi omaniku suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusega kohus kohustas P. S alluma kohesele sundtäitmisele Tallinnas X x asuvale korteriomandile Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks 5 summas 221 590,10 eurot. Kohtuotsus on jõustunud. Kuivõrd kohesele sundtäitmisele allutamise kokkulepe hõlmab kõiki hüpoteegiga tagatavaid nõudeid, ei ole vaja analüüsida tagatiskokkulepete sisu, tuvastamaks, millise nõude osas on avaldaja kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele ja millise nõude osas mitte. 22. Kaebuse esitaja etteheited Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-186630 resolutiivosa selgusele on asjakohatud. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas (RKTKm 3-2-1-63-17, p 32). Tallinna Ringkonnakohtu 30.19.2019 otsus hüpoteekidega tagatud nõuete osas sisaldab selgitavat viidet laenulepingutele nr 07-010119JI ja nr 09-116319-JK. Otsuse resolutsioon on selge ja nõue on läbinud kohtliku kontrolli. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630 on jõustunud ning sissenõudjal on õigus nõuda võlgnevuse sundtäitmist avaldaja kinnistu arvelt. 23. Tartu Maakohtu 27.02.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403 kohus kuulutas välja H. S pankroti ning nimetas pankrotihalduriks E. Vallandi. Määruse kohaselt on H. S vara nimekirja kantud korteriomand Tallinnas X x (registriosa nr x). Vaidlus seisneb selles kas täitur saab sissenõudja nõuet täita olukorras kus ühisvara ei ole jagatud. Võlgniku osa eraldamine ühisvarast pankrotivarasse eeldab ühisvara tervikuna jagamist.

§ 14

lg 1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Täitedokument on olemas nii avaldaja kui ka tema abikaasa suhtes ning hüpoteegipidajal (sissenõudja) on õigus nõuda sellise täitedokumendi alusel hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses. Sissenõudja ei pea nõudma P. S ja H. S ühisvara jagamist, kuna mõlema suhtes on olemas täitedokument. Eeltoodut ei väära asjaolu, et pankrotis oleva H. S suhtes ei saa täitemenetlust läbi viia.

1. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kaebaja ei ole õigustatud esitama oma abikaasa eest vastuväiteid kohtutäituri tegevusele. Nimelt on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 osundanud punktis 25 järgnevale: „Praeguses asjas on võlgnik esitanud kaebuse oma abikaasa huvides. Abikaasa peab aga oma varalisi huve ise kaitsma.“ Seega ei ole kaebaja P S õigustatud esitama oma abikaasa, H S, eest vastuväiteid kohtutäituri tegevusele, mistõttu ei põhista nimetatud vastuväited kaebuse esitaja nõuete õiguspärasust.
2. Seonduvalt täitekuludega märgib kohus järgnevat. Hüpoteegi alusel sundtäitmise korraldamine tähendab asjaõiguslikku realiseerimisnõuet, millest ei teki isiklikke nõudeid kinnisasja omaniku vastu. Seega ei pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku muule varale. See kehtib mh täituritasu osas, mis AÕS § 346 lg 1 järgi kaetakse hüpoteegisumma ulatuses. Seega ei saa ka täituri tasu nõuet rahuldada võlgniku muu vara kui üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel, st täituri tasu ja kulude otsus ei ole täitedokumendiks kinnisasja omaniku muu vara suhtes (RKTKo 3-2-1-64-12, p 47).
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
4. Väljudes kaebuse raamidest märgib kohus järgnevat. Täitmisasjas koostatud kinnisasja arestimise aktist nähtub, et võlgniku H. S suhtes on 28.04.2020 algatatud täitemenetlus nr 025/2020/1748.

§ 51lg 1 kohaselt täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Kuigi H. S pankrot on välja kuulutatud enne täitemenetluse alustamist, tuleb ka sellisel juhul arvestada

§ 51

lg-s 1 sätestatuga ja selle lõike laiema eesmärgiga, st pankrotivõlgniku vastu ei saa täitemenetlust alustada (RKTKm 3-2-1-38-17, p 18). Kohtutäituril on täitemenetluse seadustikust tulenevalt õigus müüa pankrotis 6 mitteoleva P. S mõtteline osa, pankrotihalduril aga sellist õigust pankrotiseaduse kohaselt ei ole. Samuti ei ole kohtutäituril õigust anda pankrotihaldurile üle P. S mõttelise osa müügi korraldamise õigus, kuid vastupidine olukord on võimalik PankrS § 137 eesmärgipärase (saada müügist suuremat kasu) tõlgendamise kaudu. Sellisel juhul tuleks kohtutäituril pärast täitekulude mahaarvamist kanda 50% saadud tulemist võlgniku pankrotivarasse (RKTKm 3-2-1-38-17, p 19). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kaebuse rahuldamata jätmise korral kannab avaldaja ise TsMS § 172 lg 10 alusel riigilõivukulu ja TsMS § 172 lg 2 esimese lause alusel oma muud kulud, sh õigusabikulud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud P S kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Puudatud isikut Swedbank ASl ei ole menetluskulusid tekkinud.
2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on muudetud TRK lahendiga. 7