Obsah (6)

§ 430§ 202§ 217§ 432§ 173§ 168

2-19-20578 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2021. a, Võru kohtumaja Põlvas Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-19-20578 Tsiviilasi R. H. hagi H. H. , L. U.

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430

lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis annaks alust jätta poolte kompromiss kinnitamata. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita.

1. Kohus tegi kindlaks, et kostjale, L. U. , on määratud eestkostja. Tartu Maakohtu 17.01.
2. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx L. U. eestkostjaks R. H. , kes on käesolevas tsiviilasjas on hageja. Tartu Maakohtu 18.08.
3. a määrusega pikendati R. H. ametiaega L. U. eestkostjana kuni 17.08.
4. a. Vastavalt kohtumäärusele on L. U. õigus teha iseseisvalt tehinguid 25 euro ulatuses kuus. Kõikide ülejäänud tehingute tegemine on jäetud eestkostja ülesandeks. Tulenevalt TsÜS § 8 lg-st 3 saab eeldada, et L. U. on piiratud teovõime ulatuses, milles talle on määratud eestkostja ning

§ 202lg 1 kohaselt ei ole L.

U. tsiviilkohtumenetlusteovõimet teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi hagimenetluses. 4 Vastavalt

§ 217

lg-le 3 esindab tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist kohtus tema seaduslik esindaja. PKS § 180 lg 1 p 3 näeb erisusena ette, et eestkostja ei saa esindada eestkostetavat õiguslikus vaidluses, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja. PKS § 209 lg 2 järgi võib kohus sama seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks määrata erieestkostja. Käesolevas tsiviilasjas määraski kohus 09.12.

1. a määrusega L. U. tema esindamiseks asja menetluses erieestkostja. Kohus määras L. U. erieestkostjaks xxxxxxx Vallavalitsuse. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja ilma kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja ning PKS § 188 lg 1 p 10 kohaselt sõlmida kaasomandi jagamise kokkulepet. PKS § 189 lg 1 sätestab, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Erieestkostja xxxxxxx Vallavalitsus on sõlminud L. U. nimel hageja, R. H. , ja kaaskostjatega kompromissi U. kinnistu kaasomandi lõpetamise osas. Kohus hindab, et kompromissiga kokku lepitud tingimustel kinnistu kaasomandi lõpetamine ei kahjusta eestkostetava L. U. huve ning erieestkostja xxxxxxx Vallavalitsuse poolt L. U. nimel tehtud vastav kompromissi sõlmimise tehing on võimalik heaks kiita. Ühtlasi annab kohus erieestkostjale xxxxxxx Vallavalitsusele nõusoleku teha L. U. nimel tahteavaldused, mis on vajalikud kinnistusraamatu kannete muutmiseks vastavalt kompromissile.
2. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kohaselt poolte kaasomandis oleva kinnistu jagamiseks ja jagamise kinnistamiseks ning vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks peavad pooled pöörduma kinnistusregistripidaja poole. Menetluskulude jaotus 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostjad hüvitavad hagejale võrdsetes osades hagilt tasutud riigilõivu.

§ 168

lg 3 alusel jätab kohus kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik 5