Obsah (11)

§ 142§ 53§ 74§ 64§ 75§ 217§ 218§ 145§ 149§ 25§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18400 Tsiviilasi E X kaebus kohtutäitur Elin Vi

§ 142, 145 ja 149.

Kinnisasjale 15887450 ei ulatunud hüpoteek, eelnevalt seatud keelumärge X OÜ kasuks on tühine. Alates 15.10.2019 oli täitemenetlus peatunud. Puuduvad kõigi täitemenetluses osalevate sissenõudjate avaldused sissenõudega ühinemiseks ja liitmiseks X OÜ kasuks seatud keelumärke kaudukinnisasjale sissenõude pööramiseks. Täitemenetluste ühendamine on allkirjastatud 21.10.2019mkell 17.10 aga kinnisasja arestimise akt on allkirjastatud 21.10.2019 kolme isiku poolt, hilisem ajatempel on 17.09. Tegemist on rikkumisega, sest ühendamine pidanuks toimuma enne arestimisakti koostamist. Täitur on jätnud tähelepanuta, et täitemenetluse eesmärk ei ole mitte vara arestimine täituri huvides, vaid sissenõuete rahuldamine. Täituri abi V. Konsap on koostöös pankrotihalduri M Bi ja J Kega. Kohtutäituri büroo tegevus on käsiteletav ebaseadusliku jälitustegevusena, kuna selleks on vaja kohtu luba.

§ 53

alusel tuleb vara arestimist alustada alles siis, kui sissenõude rahuldamine mul viisil ei ole võimalik. Avaldajal ei ole võimalik asuda eelnevalt aktiivseid võlgnevusi tasuma laenu abil, sest täituri tegevus on olnud ebaseaduslik. Täitur ei ole põhjendanud, et on vara võõrandamise kahtlus, varale keelumärke seadmise eeldused ei ole täidetud. Avaldaja soovis tasuda võlgnevus laenuga. Täitur hindas kinnisasja ½ osa väärtuseks 120 000 eurot, reaalne võlgnetav summa on 2574.45 eurot.

1. Sissenõudjad E E ja H E esitasid 03.12.2019 kohtule oma seisukoha, mille kohaselt paluvad jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku (avaldaja) kanda. Kohtutäituri 11.11.2019 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Võlgnik ei ole jõustunud kohtulahendist tulenevat nõuet vabatahtlikult täitnud ning kuna võlgnikul puudub muu vara, mille arvelt nõudeid rahuldada, siis on kohtutäituri täitetoimingud võlgniku kinnisvara arestimisel põhjendatud ja vajalikud.
2. Sissenõudja X OÜ esitas 10.12.2019 oma seisukoha kaebusele, mille kohaselt tuleb jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Võlgniku esitatud faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele ning on täies ulatuses tõendamata. X OÜ nõue kaebaja vastu ei ole tasaarvestatud. Kaebaja ei ole enda väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Tsiviilasjas nr 2-19-12625 tõendab kaebaja enda väidet üksnes hagiavalduse 2 lisaga nr 2, avaldusega, mis on võltsitud. Seda kinnitab muuhulgas avaldusel olev S T OÜ kehtetu ärinimi ning S T OÜ nimel ei ole juhatuse liige avaldust kunagi allkirjastanud. Seega on kaebaja väited, et kaebajal on võlgnevusi üksnes summas 2 574,45 eurot ilmselgelt ebaõiged. Kui kaebaja ja S T OÜ oleks 15.01.2016 allkirjastanud avalduse, oleks kaebaja esitanud nimetatud avalduse kohtutäiturile kohe pärast avalduse allkirjastamist, mitte enam kui kolm aastat hiljem vaidlustanud avaldusele tuginedes täitemenetluse läbiviimist. Asjakohatud on kaebaja väiteid justkui oleks kaebaja suuteline enda kohustusi täitma ning arestimine ei olnud põhjendatud. Kaebaja ei ole suutnud tasuda võlausaldajatele jõustunud kohtuotsusest tulenevat võlgnevust. Lisaks oli kaebajal alates
3. aastast võlgnevus notar x ees summas 131,33 eurot, mida kaebaja ei suutnud nõuetekohaselt täita. Kaebaja suhtes on täitemenetlusi alustatud alates
4. aastast, kuid kaebaja ei ole suutnud enda kohustusi sissenõudjate ees täita. Asjakohatud ja põhjendamatud on kaebaja väited seoses kinnistu hindamisega. Kohtutäitur ei ole rikkunud ühtegi vara hindamise sätet.

§ 74

lg 6 kohaselt on kohtutäitur kohustatud laskma vara väärtuse hinnata eksperdil üksnes juhul, kui asja hindamine osutub raskeks. Seega puudub kohtutäituril alati ja igal juhul kohustus tellida hindamisakt atesteeritud maaklerilt. Kui täiturile on teatavaks saanud asjaolud, et arestitud vara väärtus ületab oluliselt nõude suurust, peab täitur läbi viima hindamise ning võimalusel vabastama nõuet ületavas summas kinnisasjad keelumärke alt. Nimetatu on võimalik aga üksnes juhul, kui arestitud on enam kui üks kinnisasi. Kuivõrd kaebajal puudub muu vara, mille arvel sissenõudjate nõudeid rahuldada, puudub täituril kohustus vabastada kinnistu aresti alt. Lisaks on ei ole seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas kaebaja seisukoht justkui oleks hiljem koostatud arestimisakti tõttu keelumärke seadmine tühine.

§ 64

lg 1 kohaselt on võimalik vara arestida ka kohtutäituri avalduse alusel tehes registrisse asja käsutamise keelumärke, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist

§ 75kohaselt.

Kohtutäitur ei ole kohustatud tsiviilasja nr 2-19-12625 14.10.2019 kohtumääruse alusel kustutama kinnistusraamatusse kinnistule seatud keelumärget. Kaebajale kuuluvale kinnisasjale seati käsutamise keelumärge 11.10.2019 ehk enne täitemenetluse peatamist 15.10.2019, mistõttu jääb keelumärge jõusse ka täitemenetluse peatumisel. Lisaks ei takista ühe täitemenetluse peatamine vara arestimist, kui teistes täiteasjades on menetlus peatamata ja nõue rahuldamata.

1. Sissenõudja X AS (endine x) esitas 12.12.2019 oma seisukoha, mille kohaselt ei nähtu kaebusest avaldaja õiguste rikkumist, mistõttu tuleb kaebus rahuldamata jätta.
2. Sissenõudja OÜ X X 19.12.2019 seisukoha kohaselt on kohtutäituri 11.11.2019 otsus seaduslik ja põhjendatud. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudjate nõuete rahuldamine. Tegemist on sundmenetlusega. Käesoleval juhul on avaldajal täitmata mitmete sissenõudjate nõuded. Kuna avaldaja ei ole ise aktiivselt osalenud tema vastu algatatud täitemenetlustes, et leida lahendusi oma võlgnevuste likvideerimiseks, siis oli kohtutäituril seaduslik alus arestida võlgnikule kuuluv mõtteline osa kinnistust

§ 53lg 1 alusel.

Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga nagu oleks keelumärke seadmine kinnistule tühine, kuna arestimisakt on koostatud hiljem.

§ 64

lg 1 teine lause ütleb selgelt, et vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist. Samuti ei saa nõustuda sellega, et kohtutäituril on kohustus lasta vara hinnata eksperdil.

§ 74

kohaselt on kohtutäituril kaalutlusõigus, kas kaasata vara hindamise juurde ekspert või mitte. Käesoleval juhul ei ole selge, milles seisnes arestitud kinnistu hindamise raskus, mille tõttu kohtutäitur oleks pidanud enne hinna määramist pöörduma eksperthinnangu saamiseks eksperdi poole. Eeltoodust tulenevalt palub OÜ X jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 3 7. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas 04.12.2019 kohtule oma vastuse kaebusele, milles leiab, et võlgniku kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus. Kohtutäitur jääb oma 11.11.2019 otsuses märgitud seisukohtade juurde ning palub jätta võlgniku kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata. Kohtutäitur märgib, et kohtule esitatud kaebuses väljub võlgnik oma 20.10.2019 kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest. Küsimused, mis väljuvad kaebuse eseme raamidest, ei kuulu käsitlemisele, kuna sellisel juhul on täitmata

§ 217lõikest 1 tulenev kohustuslik kohtueelne kaebemenetluse kord.

Kaebaja ei ole näidanud, millise tema õiguse rikkumise tõi endaga kaasa asjaolu, et kohtutäitur ei ole teavitanud võlgnikku keelumärke seadmisest. Pärast täitmisteate kättetoimetamist ei ole kohtutäituril mingit takistust võlgniku vara arestimiseks ja ta ei pea arestimistoimingu toimumisest võlgnikule iseenesest ette teatama. Puudub alus käsutamise keelumärke kustutamiseks kinnistusraamatust. Kohtutäitur jääb enda seisukoha juurde, et ühe täitemenetluse peatamine ei takista vara arestimist, kui teistes täiteasjades on menetlus peatamata ja nõue rahuldamata. Sissenõudjate nõuete rahuldamine ei ole andnud tulemust aastast 2015, mistõttu oli kohtutäituril

§ 53lg 1 alusel õigus arestida võlgnikule kuuluv mõtteline osa kinnistust.

Ka ei ole võlgnik asunud täitma võlgnevusi summas 2574,45 eurot, mille osas tal vastuväiteid ei ole. Oluline on märkida, et võlgnik peab ise aktiivselt täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ning pakkuma alternatiivseid võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja müüki. Võlgnik ei ole kohtutäiturile kordagi avaldanud soovi tasuda võlgnevusi vabatahtlikult. Täitemenetluste algatamisest alates ei ole kohtutäituri ametialasele arvelduskontole toimunud võlgniku poolt ainsamatki laekumist. Võlgniku kaebuses esitatud väited võlgnetavate summade tasumiseks laenuga on vastuolulised. Kaebuse punktis 3.7 viitab võlgnik, et tal ei ole võimalik asuda võlgnevusi tasuma laenu abil, kuid punktis 3.10 märgib võlgnik, et tegeleb aktiivselt võlgnevuste tasumiseks lahenduste leidmisega, kuid ei pea vajalikuks võimalike laenuandjate kohta tõendeid esitada. Sellest tulenevalt on võlgniku väide paljasõnaline ja tõendamata. Kohtutäitur selgitas kaebuse otsuses, et käsutamise keelumärge ei piira võlgniku võimalusi tasuda võlgnevused laenuga. Kohtutäitur ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt tuleneb

§ 74

lg-st 6 kohtutäiturile kohustus lasta hinnata vara väärtus eksperdil.

§ 74

lg 6 kohaselt on kohtutäitur kohustatud laskma vara väärtuse hinnata eksperdil üksnes juhul, kui asja hindamine osutub raskeks. Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohtutäituril osutub kinnisasja mõttelise osa hindamine raskeks, mistõttu on võlgniku sellekohane väide paljasõnaline. Kohtumääruse põhjendused 8. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. 4 9.

§ 218

lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja esitas Harju Maakohtusse kaebuse kohtutäituri otsuse peale 22.11.2019, seega on kaebus esitatud tähtaegselt ning TsMS § 218 lg-s 1 nõutud kohtueelne menetluse läbitud. 10. Kohus on käesoleva kaebuse läbivaatamisel tutvunud asjast puudutatud isikute seisukohtadega ning leiab kokkuvõtvalt, et avaldaja kaebus ei ole põhjendatud ega tõendatud. Väidetavalt ei ole kohtutäitur teavitanud võlgnikku keelumärke seadmisest.

§ 142

lg 1 kohaselt kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Vaidluse all ei ole asjaolu, et võlgnik on täitmisteate kätte saanud, misjärel on kohtutäituril õigus ka arestimistoiminguid teostada.

§ 145

lg 4 kohaselt võib kohtutäitur juhul, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. 11.

§ 149

lg 1 kohaselt kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Teise lõike kohaselt menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjakohatu on avaldaja väide, et täitemenetlustes puuduvad kõigi täitemenetluses osalevate sissenõudjate avaldused sissenõudega ühinemiseks ja liitmiseks X OÜ kasuks seatud keelumärke kaudukinnisasjale sissenõude pööramiseks. 12. Kohtutäitur on esile toonud, et nõuete rahuldamine ei ole olnud tulemuslik aastast 2015. Kohus leiab, et

§ 25näeb ette ka vabatahtliku täitmise võimaluse.

Avaldaja on küll kirjeldanud soovi tasuda võlgnevus laenu abil, kuid ei ole esile toonud, et ta reaalselt selliseid ettepanekuid oleks teinud täitemenetluses. Kohus ei nõustu avaldajaga, et aresti kohaldada saab alles siis, kui muid meetmeid ei ole. Avaldaja viidatud

§ 53sätestav vara arestimise ulatuse, mis sõltub nõude suurusest.

13. Kohus, tutvunud avalduses kirjeldatuga, leiab, et esitatud asjaolude alusel, ei ole kohtutäituri tegevus ebaseaduslik. Arestimise tühisuse alused on sätestatud

§ 55ja selliseid aluseid ei ole avaldaja esile toonud. Menetluskulud 14. Ts

MS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

1. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks 5 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
3. Sissenõudja X OÜ menetluskulude avalduse kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulud summas 827,67 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et sissenõudjale on tsiviilasja menetlemisel osutatud õigusabiteenust 2 tundi 28 minutit tunnihinnaga 130 eurot, kokku summas 320,67 eurot ning kohtueelses menetluses 3 tundi 54 minutit tunnihinnaga 130 eurot, kokku summas 507 eurot. Avaldaja ei ole sissenõudja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et sissenõudja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, siis kuulub avaldajalt sissenõudja X OÜ kasuks väljamõistmisele sissenõudja õigusabikulud summas 827,67 eurot.
4. Sissenõudja X AS menetluskulude avalduse kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulud summas 300 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et sissenõudjale on tsiviilasja menetlemisel osutatud õigusabiteenust 2,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Avaldaja ei ole sissenõudja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et sissenõudja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, siis kuulub avaldajalt sissenõudja X AS kasuks väljamõistmisele sissenõudja õigusabikulud summas 300 eurot.
5. Sissenõudja OÜ X X menetluskulude avalduse kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulud summas 240 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et sissenõudjale on tsiviilasja menetlemisel osutatud õigusabiteenust 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Avaldaja ei ole sissenõudja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et sissenõudja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, siis kuulub avaldajalt sissenõudja OÜ X X kasuks väljamõistmisele sissenõudja õigusabikulud summas 240 eurot.
6. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastava taotluse on esitanud X OÜ.
7. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Kohtulahendi põhjendusi on muudetud TRK lahendiga. 6