← Eesti

2-17-18753/22

Obsah (4)§ 123§ 70§ 76§ 77

Tsiviilasi nr 2-17-18753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 4.märts 2020.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17

§ 123lg 1 alusel.

10. Kinnistusregistri andmetel omandas V R X h-x korteriomandi 23.05.2002.a s.o abielu ajal. Riigikohus on aastate jooksul korduvalt väljendanud seisukohta, et kui kinnisasi omandati abielu kestel ning kanti kinnistusregistrisse ühe abikaasa nimele, siis on siiski tegemist abikaasade ühisvaraga (3-2-1-14-04, 3-2-1-23-09). Seega on ka X h-x Tallinn asuv korteriomand kohtu hinnangul poolte ühisvara. 11.

123 lg 1 kohaselt kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. Kohtu seisukoht on, et V R ei olnud kinnistusraamatusse korteri X h-x Tallinn omanikuna kantud õigusliku aluseta. V R oli kande tegemise ajal korteri omanik, samuti oli alates kinnistusraamatu kande tegemisest korteri ühisomanik P K. PkS § 35 p 3 kohaselt abikaasade varaühisuse varasuhe lõppeb abielu lahutamisega ning tulenevalt §-st 37 lg 1 jagatakse ühisvara varaühisuse lõppedes. Seega on X h-x Tallinn korteriomandi puhul olnud tegemist abikaasade ühisomandiga, abikaasade varaühisus lõppes abielu lahutamisega ja käesoleva kohtulahendiga ühisvara jagatakse.

  1. Poolte ühisvara hulka kuuluvad eeltoodust tulenevalt kinnistud Z tn x H ja X tn h-x Tallinn. Samuti kuulub ühisvarasse sõiduauto Škoda Octavia registrinumber zZ.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tallinnas X h-x asuva korteriomandi väärtus on 75000 eurot ja Hs Nii x asuva korteri väärtus on 24000 eurot. Hageja poolt esitatud kirjalikust tõendist nähtuvalt on sõiduauto Škoda Octavia 2005.a väljalase 2983 eurot. Kostja ei ole hageja tõendile vastu vaielnud. Seega on poolte ühisvara koguväärtuseks 101983 eurot ning kumbki pool peaks saama ühisomandi lõpetamisel vara 50992 euro väärtuses.
  3. Ajaõigusseaduse (

) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

§ 70

lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 76

lg 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud.

§ 77

lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

§ 77

lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise 4 viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

  1. Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem. Kohus peab ühisomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Ühisomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel omanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega ühisomand lõpetatakse, omanike kokkulepet ühisomandi lõpetamise kohta.
  2. Hageja elukohaks on Z tn x H korter ja kummagi poole elukohaks ei ole X h-x Tallinn korter. Kumbki pool ei ole huvitatud sõiduauto omandamisest. Hageja avaldas, et on nõus sõiduauto endale jagamisega, kuna siis on kostjalt väljamõistetav hüvitis väiksem.
  3. Z tn korter tuleb jätta hagejale, kuna tegemist on hageja elukohaga. Samuti tuleb hagejale jätta vastavalt hageja nõudele ja kostja nõusolekule sõiduauto. Eeltoodu teeb hagejale jagatava ühisvara väärtuseks 26983 eurot. Arvestades poolte osade võrdsust, tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitist 24009 eurot või muus summas, arvestades, et poolte osade väärtus peab kujunema rahaliselt võrdseks.
  4. Kostja ei ole avaldanud, et oleks võimeline hagejale omandikaotuse hüvitamiseks rahalist hüvitist maksma. Kuna kostja ei ole võimeline hagejale X tänava korteri eest hüvitist tasuma, on ainuke võimalus poolte ühisvara võrdseks jagamiseks kinnistu müük avalikul enampakkumisel Kohus määrab kinnistu X tn h-x Tallinn müügi avalikul enampakkumisel. Enampakkumist tuleb alustada poolte poolt kokkulepitud korteri hinnaga 75000 eurot. Kohus selgitab pooltele, et nad võivad X tn h-x Tallinn korterit müüa kokkuleppel ka iseseisvalt ilma kohtutäituri vahenduseta.
  5. Hageja taotles määrata kinnistu avalikul enampakkumisel täitmise viis selliselt, et enampakkumise tulemist arvatakse esmalt maha täitemenetluse kulud. Riigikohtu 3-2-1-14-17 lahendi p 36.5 kohaselt kantakse kinnistu müügi tulemist esmalt täitekulud. Kohtutäituri õigus saada tasu tuleneb seadusest ja riigikohtu lahendist ning seega pole nimetatut eraldi vaja kohtulahendisse märkida.
  6. Kinnistusraamatuseaduse § 34’ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Z 12-4 H kinnistu on registrisse kantud P Ki ja V R ühisomandina. Kohus jätta kinnistu käesoleva otsusega P Ki ainuomandisse. V R tahteavaldus kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tuleb asendada käesoleva kohtuotsusega. 5
  7. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sättest tulenevalt jätab kohus poolte õigusabikulud ja hagiavaldustelt tasutud riigilõivu poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole õigusabikulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.