1-20-590/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-590 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Andrei Komarovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Komarovi (Komarov; isikukood 38401093732) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused narkootiliste ainetega seotud kuritegude toimepanemise ja viie kehtiva kriminaalkaristuse kohta.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohus karistas Andrei Komarovi 24.01.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20590 KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 2 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, millele KarS § 65 lg 2 alusel liitis Viru Maakohtu 30.04.
10. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 10 kuud 15 päeva vangistust, saades kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 1 kuu 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 24.01.
11. Kohtuotsus jõustus 22.02.
13. Tartu Vangla esitas 09.02.2021 Tartu Maakohtule materjalid Andrei Komarovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 1 2.
14. Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad Andrei Komarovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
15. Tartu Maakohus jättis 22.03.
16. a määrusega Andrei Komarovi vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
17. Maakohus tuvastas, et Andrei Komarovi suhtes on täidetud formaalsed eeldused tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla, sh on tal olemas sobiv elukoht. Positiivsena tõi maakohus välja töökoha olemasolu ja lähedaste toetuse. Samas leidis, et hoolimata headest ja toetavatest suhetest perekonnas ja sissetuleku omamisest jätkas süüdlane kuritegeliku eluviisi viljelemist ja ei pannud millekski võimalust kanda karistust vabaduses, vaid pani toime uue kuriteo, mis teda karistust kandma tõigi. 3.
18. Andrei Komarovi senine elukäik näitab kuritegeliku käitumise aktiivsust. Kriminaalkorras on teda karistatud viiel korral, vangistuses viibib teist korda. Kuriteod on toime pandud mõtlematust käitumisest, impulsiivsusest, puudulikust toimetulekuja probleemilahendusoskusest. Soodusteguriks on narkootilise aine tarvitamine. Vangistusasutuse iseloomustuse kohaselt isik tunnistab, et nii väär- kui kuriteod on toime pandud narkootikumide mõju all. Samuti on teda kahel korral kriminaalkorras karistatud narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või hoidmise eest ilma edasiandmise eesmärgita või arsti ettekirjutuseta narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest. Isiku väitel on ta alates
19. eluaastast tarvitanud narkootikume, mille tagajärjeks on krooniline haigus. Ta on varasemalt läbinud mitmeid kordi narkootikumide sõltuvusravi, mis ei ole avaldanud mõju. 3.
20. Vangla iseloomustuse järgi on isik valmis loobuma metadoonist ning kinnipeetav on motiveeritud läbima sõltuvusrehabilitatsiooni. Ta soovib saada narkoainete tarvitamise kontrolli alla, talle on määratud tugiisik ning loodab läbida Narvas vajalikke programme. Maakohus tunnustas kinnipeetava kavatsusi, kuid ei pidanud põhjendatuks rajada ennetähtaegse vabastamise otsustust sellele. Süüdlasel on ITK täitmine pooleli, alustatud on sotsiaalprogrammi läbimist ja õpib eesti keelt, kuid tagasiside läbiviijalt puudub, mistõttu ei ole kohtul võimalik anda hinnangut süüdlase tegelikule motivatsioonile ja selle dünaamikale. 3.
21. Kinnipeetava käitumine ei ole olnud vangistuses korrektne, tal on üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu sõnul leidsid rikkumised aset pärast metadoonist loobumist, mil ta tundis ennast halvasti. Ka on Andrei Komarov olnud kolmel korral kriminaalhooldusel, millest esimene katseaeg kulges rahuldavalt. Teisel korral asendati vahistamine elektroonilise valvega, kuid kuna ta rikkus 33 korda nõudeid ja tingimusi, asendati see uuesti vahistamisega. Kolmandal korral pani katseajal toime uure kuriteo. 3.
22. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et süüdlasel tuleb jätkata karistuse kandmisega. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kinnipeetaval on võimalik edasise karistuse kandmise jooksul näidata muutusi mõttemaailmas ning samuti enda motiveeritust. Määruskaebus
23. Tartu Maakohtu 22.03.
24. a määruse peale esitas määruskaebuse Andrei Komarov, kes palub vaadata üle maakohtu määrus. 2 4.
25. Andrei Komarovi sõnul on tal oma korter, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ning töökoht OÜ-s Metcars. Vangistuse tagajärjel on tal kujunenud välja seadusekuulekas käitumine ning toimetuleku- ja probleemilahendusoskused. Ta on lõpetanud narkootiliste ainete tarvitamise. Ka ei ole ta varem karistatud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või hoidmise eest, mis on märgitud kohtumääruses. Praegu on ta võimeline kontrollima ennast ja elama seaduskuulekalt ning mitte sooritama uusi rikkumisi. Ta lõpetab programmi „Sõltuvusteemalised loengud“ läbimise ning pärast vabanemist läbib teisi rehabilitatsiooniprogramme („12 sammu“) Viljandi Haigla Narva osakonnas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Andrei Komarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
28. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
29. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et karistusregistri väljavõtte andmetel on Andrei Komarovil vaid kaks kehtivat kriminaalkaristust, mille mõlema eest ta praegu liitkaristust kannab. Kriminaalasjas nr 1-19-3154 esitatud kokkuleppe ja 30.04.
30. a tehtud otsuse andmetel oli tegemist karistamata isikuga ning Kohtute Infosüsteemis isikukoodiga tehtud päringu andmetel ei ole Andrei Komarovi rohkem kui kahel korral kriminaalkorras karistatud. Andrei Komarovi määruskaebuse sõnul ei ole teda varem narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või hoidmise eest karistatud. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei oleks tohtinud tugineda määruse põhjendustes ei narkootiliste ainetega seotud süütegude toimepanemisele ega ka viiele kriminaalkaristusele. Kohus oleks pidanud lähtuma kehtivast karistusregistri väljavõttest. Seega jätab ringkonnakohus eelmärgitud põhjendused maakohtu määrusest välja.
31. Samas leiab ringkonnakohus, et vaatamata eeltoodule, on maakohus jätnud põhjendatult süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Andrei Komarovi on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Arvestades seda, et ta on toime pannud nii vara-, ühiskonnaohtlikke-, liiklus- kui ka avaliku korra vastaseid kuritegusid, ohustab ta mitmeid erinevaid õigushüvesid. Seetõttu peavad tema käitumisest tulenevad riskid olema maandatud, et ei oleks alust karta kuritegeliku eluviisi jätkumist.
32. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
33. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
34. Andrei Komarovi käitumist vanglas ei saa pidada õiguskuulekaks. Nii on kinnipeetava iseloomustusest näha, et Andrei Komarovi on vanglas distsiplinaarkorras karistatud üheksal korral, millest neljal korral allumatuse eest, kolmel korral keelatud esemete omamise eest, ühe 3 korra võõra asja omamise eest ja ühe korra ebaviisaka käitumise eest ametniku suhtes. Kuigi süüdimõistetu põhjendas seda asjaoluga, et oli lõpetanud metadooni tarvitamise ning halva enesetunde tõttu pani toime distsiplinaarsüütegusid, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist rikkumisi vabandava põhjusega. Keelatud esemete omamist ei ole kuidagi võimalik seostada halva enesetundega. Andrei Komarovi reegleid eirav käitumine, mida põhjendab halva enesetundega, tekitab kahtlusi tema võimekuses käituda õiguskuulekalt vabaduses olukorras, kui ilmnevad probleemid. Lisaks on kaheldav, et isik, kes ei suuda järgida rangetes kinnipidamistingimustes korda, suudaks seda teha vabaduses, kus on oluliselt vähem piiranguid.
35. Kahtlusi, et Andrei Komarov suudab edaspidi järgida reegleid korrektselt, sealjuures alluda elektroonilise valve nõuetele, ning käitumiskontrolliga kaasnevatele kohustustele, kinnitab ka asjaolu, et Andrei Komarov ei ole varasemalt suutnud järgida elektroonilise valve nõudeid. Kriminaalasjas nr 1-18-8844 asendati Andrei Komarovile kohaldatud tõkend vahistamine elektroonilise valvega. Viru Maakohus asendas elektroonilise valve uuesti vahistamisega, kuna Andrei Komarov rikkus nõudeid 33-l korral. Seega on vähetõenäoline, et süüdimõistetu seekord suudab järgida elektroonilise valve nõudeid korrektselt.
36. Ringkonnakohtu hinnangul on Andrei Komarovi puhul ka positiivseid aspekte. Nii on ta 07.09.2020 alustanud riigikeele tasemeõppega, mis annab talle vabaduses paremaid võimalusi hakkama saamiseks, ning süüdimõistetu selgituste kohaselt osaleb ta sotsiaalprogrammis „Sõltuvusteemalised loengud“. Ka on Andrei Komarov avaldanud, et on lõpetanud narkootiliste ainete tarvitamise ja soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. Samas ei saa ainuüksi süüdimõistetu valmisolekust lõpetada narkootiliste ainete tarvitamine teha järeldust, et ta seda ka suudab. Seda eriti olukorras, kus süüdimõistetu on ka varasemalt läbinud sõltuvusravi, mis ei ole kahjuks tulemusi andnud. Kindel elu- ja töökoht, samuti toetavad lähedased olid Andrei Komarovil olemas ka varem, mistõttu tuleb nõustuda maakohtuga selles, et nende puhul ei ole tegemist kuritegude toimepanemise riski maandavate teguritega.
37. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et positiivsed asjaolud ei kaalu siiski üle Andrei Komarovist tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Nii on oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses taaskord narkootiliste ainete tarvitamist, mis on suureks uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Samuti ei maandaks käitumiskontrolli nõuded ja kohustused riski piisavalt, kuivõrd varasem katseaeg ei muutnud Andrei Komarovi käitumist, uue kuriteo pani toime katseajal, samuti ei ole ta suutnud vangistuse kandmise reegleid järgida.
38. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
39. märtsi
40. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused narkootiliste ainetega seotud kuritegude toimepanemise ja viie kehtiva kriminaalkaristuse kohta. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4