← Eesti

1-18-5339/20

1-18-5339 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.

  1. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-5339 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Anita Pilviste Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Andreas Luige tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Andreas Luik (ik: 37902062743; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 14.09.
  2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
  3. Vabastada Andreas Luik karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.11.
  4. a, millest esimeseks 4 (neljaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Andreas Luik kohtumääruse jõustumisest 24- (kahekümne neljaks) kuuks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  6. Kohaldada Andreas Luige suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi tarvitavate ja/või narkootikume tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
  7. Andreas Luigele määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  8. Andreas Luik vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele ja Andreas Luigele. Tartu Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 07.08.
  9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andreas Luige tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Tartu Maakohtu 16.07.
  10. a kohtuotsusega tunnistati Andreas Luik süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 08.05.
  11. a ja lõpp on 08.11.
  12. a. Andreas Luige kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas on töötanud, õpib eriala, läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Käitumine on vangistuse jooksul olnud üldjoontes rahuldav, kuid 17.07.
  13. a määrati talle distsiplinaarkaristus – 5 päeva karterit 3-kuulise katseajaga suhtlemiseeskirjade rikkumise eest. 3 Andreas Luik taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ja on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt prokuratuur toetab Andreas Luige tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on positiivse aspektina käsitletav A. Luige aktiivne osalemine õppetöös, lisaks on ta olnud hõivatud tööga. Kohtus riiklikku süüdistust esindanud prokurör toetab Andreas Luige tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Andreas Luik võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andreas Luige isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri andmetel omab kinnipeetav 2 kehtivat kriminaalkaristust ja ta on korduvalt viibinud vangistuses. Asja materjalide kohaselt Andreas Luik vanglas õpib eriala, töötas, läbis sotsiaalprogrammi ning distsiplinaarkorras on karistatud 1-korral. Vabaduses on ta kindlustatud elukohaga ja töökohaga ning tal olemas positiivselt toetavad lähedased. Vanglamaterjalide kohaselt Andreas Luigel oli varasemalt tõsine alkoholiprobleem, kuid käesolevalt tarvitab alkoholi minimaalselt, mingil sündmusel pokaal veini või saunas paar õlut, kuid mitte rohkem. A. Luik on enda sõnul proovinud erinevaid narkootilisi aineid, kuid süstinud ei ole. Peamiselt pruukis nädalavahetustel ja seltskondlikel üritustel kokaiini. Viimati tarvitas narkootilisi aineid Soome vanglas karistust kandes. Peale vabanemist ja elukaaslase juurde kolimist ei ole enam tarvitanud. Käesolevalt tunnistab, et ei tunne narkootikumide vastu huvi ning on veendunud, et vabanemisjärgselt ei hakka narkootikume tarvitama. A. Luik soovib vabaduses ametlikult tööl käia, võlgasid tasuda ning hoiduda probleemidest, mis varasemalt on vangi viinud. Eelmise karistuse ajal läbis ta sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ning „Õige Hetk“. Kriminaalhoolduses läbis programmi „Jõud muutuda“

(2016). A. Luige väitel mäletab ta neist programmidest päris palju ning nendes oli ka ühtteist kasulikku. Käesolevalt läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste arendamine", kus osales kõigil kohtumistel ning töötas kaasa. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 2 aastat on pannud Andreas Luige mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Andreas Luigel on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Tartus, kuhu on võimalik paigaldada ka elektrooniline järelevalve seade ja positiivselt toetavad lähedased ja kindel töökoht. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Andreas Luige tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Andreas Luigele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima 4 seaduskuulekat eluviisi. Andreas Luige tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetab prokurör. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.