← Eesti

2-20-127801/9

Obsah (13)§ 177§ 468§ 142§ 317§ 407§ 444§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 06. aprill 2021, Jõhvi kohtumaja 2-20-127801 Kohtuasi Omega Invest OÜ hagi V. J. vastu võl

§ 177lg 4).

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2). 7. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord 1

(5)Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Omega Invest OÜ esitas 17.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. J.lt (võlgnikult) 892,59 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 07.08.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 26.11.2020 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat esitama kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha, oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega ning tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja esitas 16.12.2020 kohtule hagiavalduse koos lisadega. 18.12.2020 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus hoiatas kohtumääruses, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. 2

(5)Hagejal tuli täpsustada, millisest lepingust tulenevalt on põhi- ja kõrvalnõuded tekkinud ning esitada tuli võlgnevuse aluseks olevad lepingud. Eeltooduga seonduvalt tuli hagejal täpsustada lepingutest tulenevat põhivõlgnevust ja kõrvalnõudeid ning seejuures hagi eset. Hagejal tuli hagis selgitada kahju nõude eeldusi ning esitada kahjunõuet kinnitavad tõendid. Hagis tuli esile tuua ka intressinõude arvutuskäik/meetod. Hagis esile toodud intressi- ja kahjunõue oli ebaselge ning hageja ei esitanud intressinõude arvestuskäiku, kahjunõude eeldusi, sh kahjunõude asjaolusid kinnitavaid tõendeid. 14.01.2021 kohtumäärusega keeldus kohus Omega Invest OÜ hagi V. J. vastu sissenõutavaks muutunud intressi 65,11 euro ja kahju 30 euro nõuetes, menetlusse võtmast. Kohus võttis menetlusse Omega Invest OÜ hagi V. J. vastu järgmised nõuded: laenulepingust nr XXXXX tuleneva põhivõlgnevuse 446,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 91,64 eurot (periood 27.02.2020 kuni 16.12.2020); laenulepingust nr XXXXXX tuleneva põhivõlgnevuse 200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 32,34 eurot (periood 26.02.2020 kuni 16.12.2020). Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 02.03.2021). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (05.04.2021) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

Kohtu hinnangul Coop Finants AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingud tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 446,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 91,64 eurot ja laenulepingust 3

(5)nr XXXXXX tuleneva põhivõlgnevuse 200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 32,34 eurot. Kohus leiab, et Coop Finants AS ja kostja vahel 01.10.2018 sõlmitud säästukaart pluss kasutamise lepingu nr XXXXXXX, Coop Finants AS ja kostja vahel 13.05.2019 sõlmitud väikelaenu lepingu nr XXX alusel tekkinud põhivõlgnevus kokku summas 646,81 eurot (446,81+200=646,81 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 32,34 eurot (laenuleping nr XXXXXX, viivisemäär 0,055% päevas, põhinõudelt 200 eurolt, periood 26.02.2020 kuni 16.12.2020) on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 446,81 eurolt, 0,070% päevas, viivituseperiood 27.02.2020-16.12.2020 (alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni) summas 91,64 eurot. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,07% päevas, sest lepingujärgne määr on tühine. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-125-16 lahendi p 13). Kolmekordne viivisemäär on 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 446,81 eurolt alates 27.02.2020 kuni 16.12.2020 28,71 eurot. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 646,81 eurot (446,81+200=646,81 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivise 61,05 eurot (28,71 + 32,34= 61,05 eurot).

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 475 eurot sh riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulu 300 eurot käibemaksuta (3h x 100=300 eur; nõude asjaoludega ja materjaliga 4

(5)tutvumine 1 h, hagiavalduse ettevalmistamine (sealhulgas tõendite tellimine, kogumine) ja koostamine 1,5 h ning hagi kohtusse esitamine (hagi lisade komplekteerimine) 30 min). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude hüvitamise avalduses toodud riigilõiv ja õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 8,17% ulatuses ja kostja kanda 91,83% ulatuses.

Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 475 eurot (175+300). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 436,19 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.