KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
- aprill
- a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-20897 Tsiviilasi XX hagi YY ja QQ vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
- novembri
- a otsus Kaebuse esitaja ja liik YY ja QQ apellatsioonkaebused Apellatsioonkaebuse hind YY osas 675 eurot QQ osas 675 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Kostja I (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (apellant) QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Raivo Salumäe Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu
- novembri
- a otsus muutmata.
- Jätta YY ja QQ apellatsioonkaebused rahuldamata.
- Apellatsioonimenetluse kulud jätta YY ja QQ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- XX (hageja, laps) esitas
- detsembril 2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I, ema) ja QQ (kostja II, isa) vastu elatise suurendamiseks. Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu
- juuni
- a maksekäsuga asjas 2-15-102203 mõlemalt kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust (seni 195 eurot kuus), ja mõista mõlemalt kostjalt hageja kasuks välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates
- jaanuarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 1.
- Kostja I on hageja ema ja kostja II on hageja isa. Mõlemalt vanemalt on ära võetud lapse hooldusõigus. Kumbki vanem ei ela koos hagejaga ega osale tema kasvatamises, mistõttu on kostjad kohustatud täitma hageja ülalpidamiskohustust. Hagejale on määratud Tallinna Ringkonnakohtu
- märtsi
- a määrusega asjas 2-13-56174 eestkostjaks CC. 1.
- Hagi kohaselt kohustati mõlemat kostjat Pärnu Maakohtu
- juuni
- a maksekäsuga asjas 2-15-102203 tasuma hagejale 195 eurot kuus alates
- jaanuarist 2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub suurendada tema kasuks välja mõistetud elatise suurust seaduses sätestatud miinimummäärani. Hagi esitamise aluseks on asjaolu, et seaduses sätestatud elatise miinimummäär on muutunud ja suurenenud. Kostjate vastuväited
- Kostja I selgitas istungil, et tema tööl ei käi, elatub taara kogumisest, kuid taarat kogub nii palju, et on ostnud hagejale jalgratta, tahvelarvuti, telefoni, muusikakeskuse ja kõik riided, mis tal seljas on. Kostja I avaldas, et talle võib määrata ükskõik kui suure elatise ning vastuväiteid tal elatise suurendamisele kuni seaduses sätestatud miinimummäärani ei ole, kuid raha tal elatise maksmiseks ka ei ole.
- Kostja II vastuväidete kohaselt viibib hageja iga teine nädalavahetus tema ja tema abikaasa peres. Kostja II ostab hagejale riideid ja hageja saab tähtpäevade puhul kingitusi ning taskuraha. Maakohtu otsus
- Maakohus rahuldas
- novembri
- a otsusega hagi. 4.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 497 kohaselt on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks üldjuhul alust, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Erandina võib hagi elatise suurendamiseks esitada ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise suurus. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 4.
- Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjate poeg, et hageja elab koos eestkostjaga alates
- aastast ning, et Pärnu Maakohtu määrusega, millega tehti maksekäsk, kohustati mõlemat kostjat maksma oma lapse ülalpidamiseks elatist 195 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuivõrd elatise miinimummäär on tõusnud ning kostjad ei ole ühegi tõendiga tõendanud oma väiteid, et nad on hageja ülalpidamise kohustust vahetult täitnud, suurendas kohus kostjatelt välja mõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohus muutis elatise suurust alates hagi esitamisest ehk
- detsembrist
- Kohus mõistis kostjatelt elatise hageja kasuks välja tema täisealiseks saamiseni. Poolte seisukohad 2
(5)Apellatsioonkaebused
- Mõlemad kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad maakohtu otsuse neid puudutavas osas. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
- Kostja I ei nõustu kohtu seisukohaga, et väljamõistetud elatist tuleb suurendada kuni seaduses sätestatud miinimummäärani seetõttu, et kostja I ei ole oma väiteid ühegi tõendiga tõendanud. Kostja I ei saanud tõendeid esitada, sest hageja esitas sisulised vastuväited alles
- novembri istungil, millel kostja I ei osalenud. Kostja I on panustanud hageja hooldamisse ja ka ülalpidamisse ning saab selle kohta tõendid esitada. Hageja on jätnud avaldamata, et kostja I maksab lisaks hageja heaks tehtavatele erinevatele kulutustele igakuiselt 25 eurot ning tal aitab elatist tasuda ka tema isa, kes teeb iga kuu 50-euroseid makseid oma elukaaslase ZZ kontolt. Viimast on hageja tunnistanud, aga jätnud selle seostamata kostja I elatise tasumisega. Ka kostja I ema maksab hagejale toetust, aga ei ole summasid avaldanud. Samuti toetavad hagejat ka teised sugulased. 6.
- Kostjal I ei ole midagi ettenähtud summas hagejale elatise maksmise vastu, aga ta ei saa seda maksta, sest tal ei ole selleks raha ega töötuna sissetulekut ning ta ise on oma elukaaslase ülalpeetav. Kostja I püüab omandada keskharidust, et saada tööle. 6.
- Kostja I suhtes tuleks kohaldada PKS § 102 lg-t
- Kuivõrd kostjal I on juba kohustus tasuda hagejale elatist 195 eurot kuus, ei ole kostja I ülalpidamiskohustuse suurendamine õiguspärane. Kostja I on töötu, tal on omandamata keskharidus ja kogunenud elatisvõlgnevuse tõttu on tal raske tööd leida. Lisaks on justiitsministeerium andnud menetlusse elatise maksmise korda muutva eelnõu, mille järgi on elatise baassumma 181 eurot, millele lisandub 3% eelmise aasta brutokuupalgast, kuid see summa kuulub korrigeerimisele seoses saadavate toetustega ja lapse viibimisega oma vanemate juures alates 7 ööpäevast kuus. Kohus ei arvestanud, et hageja seaduslik esindaja saab lapsetoetust, eestkostetoetust 250-300 eurot kuus ja hooldajatoetust 100 eurot kuus.
- Kostja II ei nõustu maakohtuga, et väljamõistetud elatist tuleb suurendada kuni seaduses sätestatud miinimummäärani seetõttu, et kostja II ei ole oma väiteid ühegi tõendiga tõendanud. Kostja II ei saanud tõendeid esitada põhjusel, et hageja esitas kostjate väidetele vastuväited alles
- novembri istungil, mistõttu puudus kostjal võimalus nendele vastata ja tõendeid esitada. 7.
- Asja arutamine kohtuistungitel ilma kostja II osavõtuta oli õigusvastane, sest kostja II avaldas
- veebruari ja
- augusti kirjades selgelt soovi asja arutamiseks tema osavõtul. Kostja II teavitas maakohut
- septembril ja
- novembril enda ootamatutest vaimse tervise häiretest, mis olid istungitele mitteilmumise põhjusteks. Kostja II ei nõustu maakohtuga, et istungile mitteilmumise põhjuseks võib olla üksnes ootamatu haigus, mitte krooniline haigus. Seejuures on ka paanikahood ja ärevushäired ootamatud. 7.
- Kostja II esitas maakohtu menetluses hagile vastuväited, mille kohaselt viibib hageja iga teine nädalavahetus tema ja tema abikaasa perega. Kostja II on ostnud hagejale riideid, teinud hagejale tähtpäevadel kingitusi ning andnud taskuraha. Samuti on hageja vanaisa VV ja tema elukaaslane hagejale asju ostnud. Hageja esindaja neid väiteid ümber ei lükanud, vaid tunnistas
- novembri istungil osalist elatise tasumist. Samas on kohtuotsuses märgitud, et hageja esindaja sõnul on raha andmine olnud minimaalne, mis ei vasta istungi protokollile. Samuti on hageja tunnistanud, et laps on vanemaid külastanud. Arvatavasti ei pidanud hageja seda piisavaks, kuid olukord on paranenud. Mh on hagejale võimaldatud pikem viibimine kostja II juures jõulude ajal. 7.
- Hageja on käinud kostjaga II
- novembril 2020 City Jungle’is golfi mängimas (perepilet 39 eurot ja ühine söömine) ja kostja II on korraldanud hageja sünnipäeva tähistamise koos 3
(5)söögilaua ja taskuraha kinkimisega ning ühiselt on veedetud ka jaanipäev. Samas on hageja hooldajad takistanud hagejal kostjaga II koosolemist. Viimasel ajal on kostja II vastavalt võimalustele üha enam panustamas hageja hooldamisse ja ka ülalpidamisse. 7.
- Maakohus ei arvestanud kostja II abikaasa LL
- novembri kirja, millega koos esitati kohtule Eesti Töötukassa
- oktoobri
- a otsus, mis kinnitab, et kostjal II puudub töövõime ja sissetulek piirdub töövõimetoetusega, millest peetakse kinni 30% hageja elatisraha. 7.
- Kostja II suhtes tuleb kohaldada PKS § 102 lg-t
- Kuivõrd kostjal II on juba kohustus tasuda elatist 195 eurot, siis ei ole töötu kostja II ülalpidamiskohustuse suurendamine õiguspärane. Lisaks on justiitsministeerium andnud menetlusse elatise maksmise korda muutva seaduseelnõu, mille järgi on elatise baassumma 181 eurot, millele lisandub 3% eelmise aasta brutokuupalgast, kuid see summa kuulub korrigeerimisele seoses saadavate toetustega ja lapse viibimisega oma vanemate juures alates 7 ööpäevast kuus. Kohus ei arvestanud, et hageja seaduslik esindaja saab lapsetoetust, eetskostetoetust 250 eurot kuus ja hooldajatoetust 100 eurot kuus.
- Hageja vaidles kaebustele vastu, palus jätta kaebused rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea TsMS § 654 lg 6 kohaselt vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib kolleegium järgmist.
- Mõlemad kostjad tuginevad apellatsioonkaebuses asjaolule, et nad on töötud. See asjaolu ei välista hagi rahuldamist. Hageja nõudis elatise suurendamist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrani. Sellest väiksema elatise väljamõistmine on PKS § 102 lg 2 järgi võimalik üksnes mõjuval põhjusel, milleks saab eelkõige olla vanema töövõimetus või teiste laste olemasolu, kes jääksid elatise väljamõistmisel hagejast halvemasse seisu. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
- Kostjad ei ole tuginenud asjaolule, et neil oleks peale hageja teisi alaealisi lapsi, keda nad peaksid ülal pidama. Kostjad ei ole maakohtus tuginenud ka sellele, et nad on töövõimetud. Vastuseks kostja II apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kostja II ei tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et ta on töövõimetu. Vastuses hagile märkis kostja II hoopis, et töötab välismaal. Kohus ei saa arvestada kostja II abikaasa maakohtule esitatud seisukohti ega tõendeid. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline osaleda kohtumenetluses ise või esindaja kaudu. Abikaasad ei ole üksteise seaduslikud esindajad. Samuti ei ole kostja II esitanud kohtule volikirja ega muul viisil teatanud, et volitab enda abikaasat ennast esindama. Seega ei olnud kostja II abikaasa menetluses kostja II esindaja ning maakohus ei pidanud võtma otsuses seisukohta menetlusvälise isiku esitatud väidete ja tõendite kohta. Kostja II tugines enda töövõime puudumisele esmakordselt apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud eeldusi ringkonnakohtu menetluses uue asjaolu esitamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus need väited tähelepanuta.
- Kostjad tuginevad apellatsioonkaebustes ka asjaolule, et peavad hagejat vahetult ülal. Maakohus andis
- mai
- a kirjaga kostjatele tähtaja sellekohaste väidete tõendamiseks, kuid kostjad maakohtus enda väidete tõendamiseks ühtegi tõendit ei esitanud. Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et kostjate väited on tõendamata. Olukorras, kus maakohus oli 4
(5)selgitanud kostjatele vajadust enda väiteid tõendada ja andnud selleks tähtaja, ei olnud kostjatel alust eeldada, et hageja võtab nende väited omaks. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele selle kohta, et kostjad on hagejale maksnud osaliselt elatist, märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus kostjatelt on hageja kasuks elatis välja mõistetud, ei välista kohtulahendi osaline täitmine väljamõistetud elatise suurendamist.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus võis TsMS § 414 lg 3 kohaselt lahendada asja sisuliselt, vaatamata kostja II puudumisele kohtuistungilt. Kostja II oli saanud võimaluse hagile vastata ning kohus oli andnud talle eelnevalt tähtaja tõendite esitamiseks. Samuti oli kohtuistungi toimumine juba varem kostjast II tingitud mõjuval põhjusel edasi lükatud. Seega olid täidetud TsMS § 414 lg 3 järgsed eeldused asja sisuliseks lahendamiseks ilma kostja II osavõtuta istungist.
- Kostjad ei esitanud maakohtus väiteid selle kohta, et hageja vajadused on nõutud elatisest väiksemad või et elatist tuleks vähendada saadavate lapsetoetuste tõttu. Kostjad ei ole põhjendanud, miks nad esitavad need esmakordselt ringkonnakohtus, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust neid asjaolusid TsMS § 652 lg 3 järgi asja lahendamisel arvestada. Samuti ei välista hagi rahuldamist asjaolu, et väljatöötamisel on seaduseelnõu miinimumelatise suuruse vähendamiseks. Kohus saab asja lahendades lähtuda üksnes kehtivast õigusest, mitte vastuvõtmata seaduseelnõust.
- Vastuseks kostja I apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et kostja I võttis hagi maakohtu
- augusti
- a istungil õigeks. Istungiprotokollist nähtub, et kostja I ütles, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et talt elatis miinimummääras välja mõistetakse. Seega tuli hagi tema vastu TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada.
- Kostjate apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostjate kanda. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning ka toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5
(5)