) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. Võlaõigusseaduse (
) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et Hrekt OÜ on rikkunud raha maksmise kohustust ning hagiavaldusega esitatud arved on täies mahus hagejale tasumata. Lisaks on hageja nõue suunatud sellele, et kostjad I ja II täidaks solidaarselt
Hageja nõue kostja I vastu on esitatud käenduslepingutest tulenevalt
lg 1 alusel, mille kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 ning 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees eelduslikult solidaarselt ja täies ulatuses (s.o ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest). Kuivõrd käendaja on füüsiline isik, on
Tarbijakäenduslepingu kehtivuse eelduseks on
lg 2 ja § 144 lg 2 järgi käenduskohustuse võtmine kirjalikus vormis tahteavaldusega ning kokkulepe käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Lepingu täitmise tagamise kokkuleppes on kokku lepitud, et käendaja vastutus on 5000 eurot.
lg-te 1, 2 ning § 65 kohaselt on käesolevalt tegemist põhivõlgniku (kostja II) ja kostja I solidaarkohustusega. Juhul, kui kogu võlgnevus saab põhivõlgniku ja/või kostja I poolt tasutud, lõpeb ka hageja nõue solidaarvõlgnike vastu.
lg 2 ja käenduslepingu punkt 7.1.2 kohaselt on kostja I vastutus piiratud müügilepingust nr 6603/4620 tulenevate kohustuste puhul 5000 euroga. Praegusel juhul on hageja taotlenud kostjalt I müügilepingust tulenevalt 5000 euro väljamõistmist. Seega jääb kostjalt I nõutav summa kostja I vastutuse piirmäära raamidesse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt Hrekt OÜ ja Sxxxxx Sxxxxsolidaarselt hageja kasuks välja põhinõude summas 5000 eurot ja kostjalt II, s.o Hrekt OÜ-lt täiendavalt 2526,10 eurot. Lisaks tuleb kostjalt Hrekt OÜ mõista hageja kasuks välja viivis summas 516,94 eurot. Viivise väljamõistmisel tuleb lähtuda asjaolust, et 16.10.2020. a sõlmitud käenduslepingu 3
7.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad solidaarselt hageja Mercantile AS ees.
lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelistes suhetes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega kui üks kostjatest täidab hageja ees kohustuse saab ta teiste kostjate vastu esitada
MS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira TsMS § 165 lg-s 2 sätestatu kohaldamist. Seega tuleb menetluskulu jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 850 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulu 350 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivus summas 500 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu õigusabi osutamise eest ülepaisutatnud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud üksnes hagiavalduse koostamises ning selle kohtule esitamises. Seejuures ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 200 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 700 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 200 eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.