KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- mai 2021 1-17-4269 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Oleg Persidski (isikukood 35910135230) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrus Oleg Persidski, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Oleg Persidski tunnistati süüdi Harju Maakohtu
- mai 2017 otsusega. Teda karistati KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud 1- aastane vangistus kaetuks raskeima karistusega, so Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri 2015 otsusega mõistetud karistusega. Liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus
- märts 2015 ja lõpp
- märts
- Viru Vangla esitas maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toeta O. Persidski ennetähtaegset vabastamist.
- Maakohus jättis O. Persidski talle mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
- O. Persidskit iseloomustab positiivselt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Ta on määratud majandustöödele ning osalenud sotsiaalsete oskuste parandamisele suunatud vestlustes. Vabaduses on O. Persidskil kindel elukoht (rehabilitatsioonikeskuseses Uus Põlvkond) ja sotsiaaltöötajate tugi. Elukoht oli aga O. Persidskil ka varem, ent see ei hoidnud kuritegusid ära.
- Riskiteguritena tõi maakohus välja O. Persidski narkosõltuvuse. O. Persidskit on korduvalt karistatud, ta kannab üheksandat vangistust. Kehtivaid karistusi on kaks. Harju Maakohtu
- mai
- a otsusega karistati teda kelmuse eest, karistusele liideti Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a otsusega mõistetud karistus röövimise eest, mis pandi toime füüsilise ja psüühilise vägivallaga, eluruumi sissetungimisega ning nuga kasutades. O. Persidskit on varemgi karistatud röövimise eest. Tunginud eramajja ähvardas O. Persidski kannatanut noaga, peksis ta läbi, tekitas kannatanule hulgaliselt kehavigastusi ning hõivas talle kuuluvaid asju.
- Maakohus märkis ära süüdimõistetu korraliku käitumise vanglas, läbitud on vestlusi sotsiaalsete oskuste parandamiseks. Vangla järelevalve tingimustes käitub O. Persidski seega hästi. Samas ei pidanud kohus välistatuks, et vabanedes hakkab O. Persidski taas narkootikume tarvitama ja uusi kuritegusid toime panema.
- O. Persidskit on mitu korda kriminaalkorras karistatud, mistõttu ei saa riigipoolne usaldus tema suhtes olla samaväärne varem karistamata isikutega. Korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ja nende vabanemiseks peavad esinema kaalukamad argumendid, kui pelgalt isiku lubadused. Kohtul ei tekkinud veendumust, et O. Persidski vangistus oleks saavutanud karistuse eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid.
- O. Persidskil puudub vabanemisel kindel töökoht. Tema varasem töökogemus on pigem juhusliku iseloomuga (enne vangistust oli tegevusetu, väidetavalt töötas mitteametlikult, ent sissetulekud olid ebaregulaarsed ja lisaraha hankis kriminaalsel teel, rahalisi nõudeid tema vastu on üle 14 000 euro). Majandusliku kasu saamise eesmärgil pani O. Persidski toime julma röövimise, eelmisele karistusele liideti karistus kelmuse eest. See näitab, et vähemalt teatud määral elatus ta kuritegelikust tulust. Seega säilib oht, et majandusliku olukorra parandamiseks võib ta jätkata süütegude toimepanemist.
- Kohtuistungil kinnitas süüdlane soovi asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse. Samas puudub vangla iseloomustuses kinnitus, et keskus pakuks tasustatavat tööd. Iseloomustusest nähtub vaid isiku elama asumise nõusolek ja see, et keskus on kinnine ning seal viiakse läbi rehabiliteerivaid kursusi ja programme.
- Kohus leidis, et kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et O. Persidski võib jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist. Vabastamist ei toeta ka vangla ja prokuratuur. MÄÄRUSKAEBUS
- O. Persidski palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega vangistusest.
- Maakohus jättis O. Persidski vabastamata kuriteo asjaolude tõttu, sh noa kasutamise tõttu ähvardamisel. See ei vasta tõele. Kannatanule mõeldes tajub O. Persidski ahastust. Samas jääb talle arusaamatuks iseloomustuse väide, mille kohaselt suhtub ta kuritegudesse pigem ükskõikselt, võttes neid kui paratamatust. Ametnikega suheldes ei saa enam ammu keegi O. Persidskile sellist suhtumist omistada.
- Enam kui 4 aastat tagasi määras arst O. Persidskile antidepressandid. Mingi aja möödumisel tundis ta rahu, ärevus ja impulsiivsus kadus ning ta suutis emotsioonideta mõelda. Ta jõudis järeldusele, et olnut muuta ei saa, muutma peab ennast. 2
(4)- Kohus peab sõltuvust üheks riskiteguriks jättes arvestamata, et O. Persidski vabaneb keskusesse „Uus Põlvkond“. See on kinnine asutus, kust välja saab vaid saatjaga. Vanglasse saabudes ütles O. Persidski psühhiaatrile, et tarvitab narkootikume. Teisiti ei oleks ta rahusteid saanud. 6 aastat hiljem ei saa enam sõltuvusest rääkida.
- Iseloomustuses märgitakse ära ka psühhiaatriahaiglas viibimine (põhjuseks asotsiaalne eluviis). Nii see ei olnud. O. Persidski läks 12-aastaselt kallale järjekordsele võõrasisale, kes purjuspäi räuskas. Selle tagajärjel pandi O. Persidski hullumajja. Tal puudus ka kodu, kuhu tagasi minna.
- Arusaamatuks jääb, mida kohtunik arvas, kui kirjutas, et elukoht oli O. Persidskil ka kuritegude toimepanemise ajal. Töökoht puudub O. Persidskil seetõttu, et enne rehabilitatsioonikeskusesse asumist ei ole mõtet töökohta leida.
- Kohtul ei tekkinud veendumust, et O. Persidski jätkab seaduskuulekat elu. O. Persidski kinnitab, et on vana mees, kes tahab rahus elada ja teha ükskõik millist tööd, millega ta hakkama saab. Ta töötab vanglas kolmel töökohal: raamatukogus, koristaja ja toidujagajana. Kohus ei arvestanud ka O. Persidski vanust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, mis on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16 ja
- märtsi
- a määrus nr 1-09-14104/142, p 18).
- Praegusel juhul arvab O. Persidski, et maakohus ei arvestanud tema käitumist vangistuses, vabanemisjärgseid tingimusi ning arvestas vääralt kuriteo asjaolusid (s.o O. Persidski ei kasutanud ähvardamisel nuga).
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus O. Persidski ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et O. Persidski vabaduses uut kuritegu toime ei pane. Ringkonnakohtu arvates ei saa maakohtule kaalutlusõiguse rikkumisena ette heita kuriteo asjaolude arvestamist. See, et O. Persidski kasutas kannatanu ähvardamisel nuga, nähtub süüdimõistvatest kohtuotsustest. Oma kriminaalset elukäiku on möönnud O. Persidski isegi, ent palub arvestada tema mõttemaailmas toimunud muutustega. Ringkonnakohtule tundub O. Persidski kahetsus siiras ning kohus ei välista, et ta ongi käesoleva vangistuse jooksul enda varasemast elust teinud järeldused. Teisest küljest aga ei saa mööda vaadata asjaolust, et O. Persidski kannab juba üheksandat reaalset vangistust ja ka enne käesolevat vangistust kandis ta pikaajalist vanglakaristust, ent see ei muutnud teda õiguskuulekamaks. Raskete asjaoludega röövimise (kus ohvriks oli kõrges eas naine ning O. Persidski kasutas kannatanu suhtes psüühilist ja füüsilist vägivalda, mis oli kestev ja intensiivne) pani O. Persidski toime vahetult pärast 3
(4)eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Seetõttu ei saa ka vaatamata O. Persidski äärmist kahetsust väljendavale määruskaebusele ning lubadusele end muuta, olla kindel, et ta ei hakka taas toime panema raskeid varavastaseid kuritegusid.
- O. Persidski on positiivse asjaoluna välja toonud vangistuses töötamise ning enesearenguga tegelemise. Kohtukolleegium möönab, et O. Persidski vangistusaegsele käitumisele ei saa mingeidki etteheiteid teha. Ka iseloomustuses kirjeldatu kohaselt on O. Persidski vangistuse jooksul olnud rahulik ja seaduskuulekas ning tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Küll aga näitab isiku varasem käitumine, et ta võib tegutseda impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata. Iseloomustuses kirjutatu kohaselt arvestab O. Persidski tagajärgedele mõeldes vaid oma vajadusi ja kasu. Tema probleemide lahendamise oskus on nõrk, pigem probleeme eirav. O. Persidski käitumine vangistuses ja vabaduses näib olevat totaalselt erinev. Kui vangistuses suudab ta suurepäraselt täita kehtestatud reegleid, teeb pühendunult tööd ning tegeleb enesearenguga, siis vabaduses on tema hakkamasaamise oskused kesised, mida näitab korduv samasse käitumismustrisse tagasilangemine. Ringkonnakohus möönab, et vanusega võivad inimese arusaamad muutuda. Samas oli O. Persidski ka viimase kuriteo toimepanemise ajal väljakujunenud isiksus. Ilmselgelt soodustab samasse käitumismustrisse tagasilangemist suurte võlgade olemasolu. O. Persidski on varasemad kuriteod valdavalt toime pannud majandusliku kasu saamiseks. Lisaks märkis maakohus riskifaktorina sedagi, et O. Persidskil varasem töökogemus on pigem juhusliku iseloomuga. Kahjuks ei ole O. Persidskil ka lähedasi, kellele ta saaks vabaduses toetuda. O. Persidski enda motivatsioon vabaduses seaduskuulekat elu alustada näib olevat kõrge, ent arvestades isiku varasemat elukäiku ning töö ja lähisuhtevõrgustiku puudumist, on siiski kaheldav, kas ta suudab murda varasemat käitumismustrit. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvkaristatute poolt suuremat retsidiivsusohtu. Kohtukolleegiumi arvates on maakohus igati põhistatult ära näidanud, missugused O. Persidskit iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
- Ehkki ringkonnakohus möönab, et rehabiliteerimiskeskusesse elamaasumine oleks O. Persidski puhul väga hea mõte, ei pea kohtukolleegium praegusel ajal kõikide asjaolude kogumis kaalumise tulemusena põhjendatuks määruskaebuse rahuldamist.
- Kuna ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 4
(4)