KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- mai 2021 1-14-8423 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Indrek Kivi (isikukood 37511042750) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määrus Indrek Kivi, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Indrek Kivi on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu
- jaanuari 2015.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-8423 KarS § 200 lg 2 p-de 7, 9 järgi, mille eest talle mõisteti 6 aastat vangistust. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
- detsembri
- a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta vangistuse võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti I. Kivile 8 aastat vangistust. Arvestades eelvangistuse karistusaja hulka, loeti vangistuse kandmise alguseks
- aprill
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
- aprillil
- Tartu vangla edastas kohtule materjalid I. Kivi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta I. Kivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
- Tartu Maakohus jättis
- aprilli
- a määrusega I. Kivi tingimisi enne tähtaega vabastamata.
- I. Kivi kriminaalne aktiivsus on olnud suur. Teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Talle on mõistetud eriliigilisi karistusi, mis isiku käitumist püsivalt mõjutanud ei ole. Vangistuses viibib ta juba seitsmendat korda. Praegu kannab I. Kivi liitkaristust röövi, vägivalla eest võimuesindaja vastu ja arvutikelmuse eest. Viimane kuritegu on pandud toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Viimast kuritegu, röövimist, I. Kivi ei tunnista, selgitades seda valel ajal vales kohas viibimise ja valede inimestega suhtlemisega.
- Isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks tuleb muuhulgas arvestada ka süüdimõistetu isikut. Seda hinnates on koos teiste asjaoludega määrava tähtsusega ka tema suhtumine toimepandud kuritegudesse ja järeldused, mida ta on oma varasemast väärast käitumisest teinud. I. Kivi kuriteo toimepanemist ei tunnista ja seda kohus nõuda ei saakski. Samas ei saa kohus sellisel juhul olla ka veendunud, et süüdimõistetu on mõistnud oma käitumise tagajärgi ning karistusest edaspidiseks vajalikud järeldused teinud.
- I. Kivi käitumist vangistuses iseloomustab impulsiivsus ja kergesti ärrituvus. Enda hinnangul on I. Kivi palju vähem agressiivsem kui minevikus ja on õppinud sellega toime tulema. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava maailmapilt enesekeskne, ta on valmis omakasu nimel seadust rikkuma. Enamus kuritegusid on pandud toime grupis, mis viitab ka mõjutatavusele.
- Kuigi I. Kivi on väidetavalt oma hoiakuid ja suhtumist praeguseks muutnud, on kohtul tema isikut ja varasemat elukäiku arvesse võttes keeruline seda uskuda. Tugevalt väljakujunenud kuritegelike hoiakute muutumist ei saa järeldada üksnes isiku paljasõnalistest väidetest. Samuti ei saa seda järeldada I. Kivi käitumisest vangistuses. Tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kolm karistust on määratud keelatud esemete omamise eest. Kinnipeetav selgitas, et leitud esemed ei ole alati tema omad olnud ja sarnaseid karistusi on paljudel kinnipeetavatel. Üks karistus on määratud kinnipeetavale ametniku korralduse mittetäitmise eest. Lisaks sellele on I. Kivi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid. Viimati vangla
- mai 2020.a käskkirjaga nr 2-20/1-2/
- Osaliselt lõpetati nende kohaldamine
- augusti 2020, osaliselt
- septembril
- Rikkumiste kohta selgitusi andes on I. Kivi ennastõigustav ja viitab temal diagnoositud isiksusehäirele ja hüperaktiivsusele, mis viivad teda kerge ärritumiseni ja konfliktisituatsioonideni. Samas on erinevaid rikkumisi. Süüdimõistetu reegleid eirav käitumine näitab pigem vähest suutlikkust ennast kontrollida ja muuta. I. Kivi rikkumised ei ole tavapärased. Lisaks on karistuse kandmise ajal I. Kivi suhtes algatatud uus kriminaalasi. Tartu Maakohtu
- veebruari
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2772 on I. Kivi süüdi tunnistatud KarS § 274 lg 2 p 3 järgi. I. Kivi on kohtuotsuse peale esitanud apellatsiooni, mida ei ole veel menetletud.
- Positiivse asjaoluna tõi kohus välja I. Kivi perioodilise osalemise vangla tööhõives ja regulaarselt psühholoogilisel nõustamisel ning sotsiaalprogrammides „Vihajuhtimine“ ja „Õige hetk“. Programmide läbiviijate tagasiside süüdimõistetu kohta on hea, kuid ainuüksi sellest ei saa teha järeldusi, et karistus on I. Kivi osas eesmärgi saavutanud.
- Vabanemise korral on I. Kivil kindel elukoht. Edaspidi soovib ta isikliku korteri üürida ja tööle asuda. Süüdimõistetu on hariduse omandamisse ja enesetäiendamisse suhtunud positiivselt. Tal on erinevaid kutseid ja oskuseid, mis teda ilmselt vabaduses tööta ei jäta. Ettevõtte Elmo Ehitus OÜ juhatuse liikme garantiikirja järgi tagatakse kinnipeetavale vabanemisel tööd ehituse sise- ja välitöödel autojuht-abitöölise ametikohal. Pikemas plaanis sooviks kinnipeetav leida töö Soome Vabariigis, kus elab üks tema lastest. Vangla iseloomustusest nähtub ka see, et
- veebruarist 2021 puudub Rahvastikuregistri ning Maanteeameti e-teeninduse juhiloa kestvuse päringu vastuse kohaselt isikul kehtiv juhtimisõigus. See võib saada takistuseks koheselt autojuhi ametikohale tööle asumisel. Süüdimõistetu toimetulekut mõjutavad ka rahalised nõuded. Kinnipeetaval on plaanis 2
(6)taotleda eraisiku pankroti väljakuulutamist, et vabanemisel ei peaks kogu sissetulekut nõuete täitmiseks tasuma.
- Vangistus on oma sihi saavutanud ning isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. I. Kivi isiku, varasemat elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal, säilib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Süüdimõistetu kohta saab välja tuua ka üksikuid positiivseid asjaolusid, ent nendest ei piisa tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus ei saa nõustuda kinnipeetavaga selles, et ta on teinud kõik, mis tema võimuses, et vabaneda tingimisi enne tähtaega. Ainuüksi vanglas kehtestatud korra järjepidev rikkumine näitab, et I. Kivi ei suuda või soovi kehtestatud reegleid täita. MÄÄRUSKAEBUS
- I. Kivi palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus ning ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
- Vangla vabastamist ei toeta, ent vangla koostab iseloomustuse arvutiprogrammi alusel, mis määrab ka protsendid. Küll aga iseloomustavad sotsiaaltöötajad isikuid läbi reaalse suhtluse ning näevad ka käitumises toimunud muutusi. I. Kivi leiab, et kui tema minevik kõrvale jätta, siis puuduks vanglal alus vabastamist mitte toetada. I. Kivi vabanemistähtaeg saabub aasta pärast. Mõistlik oleks allutada ta kriminaalhooldusele, sest see aitaks kaasa taasühiskonnastamisele ja oleks ka odavam. Aasta pärast vabaneb I. Kivi ilma kontrollita ning kui seni pole tekkinud kindlust tema õiguskuulekuses, siis tekib küsimus, kas risk kaob aasta pärast.
- Absurdseks peab I. Kivi argumenti, et kuna ta süüd ei tunnista, ei ole vangistus eesmärki saavutanud. I. Kivi soovib vabanemisel tõestada, et oli süütult vangis.
- I. Kivi esitatud lisades on näha, mille eest teda distsiplinaarkorras karistati. Tegemist on vangla pahatahtliku survestamise ja sundimisega loobuma oma veendumustest ja maailmavaatelistest seisukohtadest.
- Väär on väide, et I. Kivi ei saa koheselt tööle asuda. Ta on kutseline autojuht, kes peab tervisetõendit pikendama iga 5 aasta tagant. Kuna I. Kivi on 7 aastat viibinud vangistuses, ei ole ta seda teha saanud. Seetõttu ongi märge kehtiva juhtimisõiguse puudumisest. Maksimaalselt kahe päeva jooksul saaks I. Kivi aga perearstilt tõendi.
- I. Kivi soovib võimalust end tõestada, sest minevikku ta muuta ei saa. Ta on muutunud, mida on märganud ka temaga tegelenud inimesed. I. Kivi püstitab ka küsimuse, mida on vangla tema taasühiskonnastamiseks ja abistamiseks teinud. Ta kinnitab, et on ise endaga tegelenud – vestelnud psühholoogiga, et leida lahendusi probleemidele, samuti üritab ta teistega arvestada. I. Kivi ei nõustu sellega, et tema maailmapilti peetakse enesekeskseks. Talle on oluline teiste heaolu (laste heaolu seab I. Kivi enda omast kõrgemale). I. Kivi soovib edaspidi pühenduda oma tütre poja ja alaealise poja kasvatamisele. Inimesele tuleks anda võimalus näidata, et ta on muutunud. Vangla väidab, et I. Kivil on võlgnevused, ent tööd, mille eest neid tasuda, ei ole vangla pakkunud. Vangla töötasu on heal juhul 5 eurot aastas ja sellestki 2,50 eurot läks kohtutäiturile. Vabaduses oleks I. Kivil aga võimalus võlgu tasuda. Arvestades, et suur osa neist aegub, kui ta maksab ära kohtutäituritele, jääb tasuda 3
(6)veel 5300 eurot. Määruskaebuse lisad 1-5 tõendavad, kuidas vangla pidevalt otsib I. Kivi süüd või üritab enda valet käitumist õigustada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, mis on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16 ja
- märtsi
- a määrus nr 1-09-14104/142, p 18)
- Maakohus on õigesti märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohtu arvates on I astme kohus põhjendanud oma seisukohta, miks I. Kivi kohtuistungil antud selgitused koos teda iseloomustava materjaliga ei veennud kohut selles, et ta tuleks tingimisi enne tähtaega vabastada. Määruskaebusestki ei saa teha ühest järeldust, et I. Kivil oleks niivõrd etteheiteid kohtule kaalutlusõiguse rikkumises - tema pahameel on pigem suunatud vangla iseloomustusele ning tegematajätmistele. Näiteks on I. Kivi veendunud, et vangla, kes koostab iseloomustuse arvutiprogrammi alusel, ei toeta tema vabastamist seoses määratud (riski)protsentidega. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks vangla arvamust arvestades toetunud protsentidele, küll aga on kohus positiivse asjaoluna arvestanud I. Kivi osalemist sotsiaalprogrammides (sh ka sotsiaaltöötajate tagasisidet).
- I. Kivi leiab, et kui tema minevik kõrvale jätta, siis puuduks vanglal alus vabastamist mitte toetada. Liiatigi saabub I. Kivi vabanemistähtaeg aasta pärast. Kohtukolleegium selgitab, et isiku varasem elukäik on asjaolu, millega kohus tingimisi ennetähtaegset vabastamist vaagides peab arvestama. Praegusel juhul ongi kohus seda teinud, tuues välja I. Kivi suure kriminaalse aktiivsuse, mida näitab ka tema korduv karistatus. Kohus märkis, et eriliigilised karistused ei ole I. Kivi käitumist mõjutanud, ta kannab seitsmendat vangistust. Kohus arvestas ka kuriteo asjaolusid: I. Kivi kannab liitkaristust röövi eest, mille ta pani toime katseajal, olles eelnevalt karistatud vägivalla eest võimuesindaja vastu ja arvutikelmuse eest. Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub, et röövi sooritas I. Kivi vaid napilt kuu aega pärast eelmisest vangistusest vabanemist. Kuritegude toimepanemise asjaolud näitavad, et I. Kivi näol on tegemist äärmiselt riskialti inimesega, keda karistushirm uute kuritegude toimepanemiselt eemal ei hoia.
- I. Kivi määruskaebuses leitakse, et kriminaalhooldus taasühiskonnastava, kontrolliva ja odavama meetmena aitaks paremini kaasa karistuse eesmärkidele, kui reaalse vangistuse lõpuni kandmine. Apellatsioonikohus märgib, et kriminaalhooldusega soovitakse tõepoolest pakkuda isikule abi ja toetust tavaellu naasmisel. Küll aga peab seejuures hindama, kas isik, kelle suhtes ennetähtaegset vabastamist taotletakse, ka reaalselt suudaks katseaja edukalt läbida. 4
(6)Vastasel juhul ei saa rääkidagi n-ö odavamast meetmest, kui isik uute kuritegude toimepanemisega võib ohustada teiste isikute tervist või vara. I. Kivile varasemalt määratud kriminaalhooldus on korduvalt luhtunud uue kuriteo toimepanemise tõttu. Eeltoodut arvestades on äärmiselt kaheldav, kas I. Kivi suudaks kriminaalhoolduse seekord edukalt läbida. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik uut kuritegu toime ei pane, puudub alus tema allutamiseks kriminaalhooldusele. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvalt karistatud isikute suuremat retsidiivsust.
- Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et I. Kivi vabastamata jätmise peamisteks põhjusteks on tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ning tema käitumine karistuse kandmise ajal. Seega ei saa väita, et kohus oleks jätnud I. Kivi vabastamata vaid ühel alusel. Ka ei saa ringkonnakohus maakohtule ette heita seda, et viimane oleks jätnud arvestamata I. Kivi positiivsed pingutused vangistuse kandmise ajal – kohus on arvestanud tema perioodilist töötamist vanglas ja regulaarselt psühholoogilisel nõustamisel ning sotsiaalprogrammides osalemist. Kohus arvestas sedagi, et programmide läbiviijate tagasiside süüdimõistetu kohta on hea. Samas ei saa ka ringkonnakohus mööda vaadata asjaolust, et I. Kivil on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kahtlemata ei kinnita see teadmine I. Kivi enda kinnitust, et ta on vangistuse ajal palju muutunud. I. Kivil on õigus mitte nõustuda vangla määratud distsiplinaarkaristustega ja pidada neid ka enda suhtes pahatahtlikuks survestamiseks ja riigivõimu kuritarvitamiseks. Ringkonnakohus selgitab aga, et distsiplinaarkaristuse määramise faktilist ja õiguslikku põhjendatust on pädev kohtulikult kontrollima üksnes halduskohus (VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 4). Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendav kohus ei ole õigustatud kontrollima, kas süüdimõistetule on distsiplinaarkaristus määratud seaduslikult ja põhjendatult. Seega tuleb ka praeguses menetluses lähtuda sellest, et I. Kivil on neli kehtivat distsiplinaarkaristust – 3 keelatud esemete omamise ja üks tööst keeldumise eest.
- I. Kivi on ära kandnud pika karistuse. Vangistuse pikk kestus iseenesest ei ole asjaolu, mis vähendaks uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ringkonnakohtu arvates ei ole välistatud olukord, kus süüdimõistetu kõrge retsidiivsusrisk ei taandu isegi pikaajalise vangistustähtaja lõpuks. Sellisel juhul tuleb isik vabastada mitte seepärast, et vangistus oleks oma eesmärgi saavutanud, vaid põhjusel, et vangistustähtaja lõppedes ammendub ka süü, mis võimaldab isikult vabaduse võtta. PS § 20 lg 2 p 1 ei anna alust võtta isikult vabadust üksnes isiku ohtlikkuse tõttu (Riigikohtu üldkogu
- juuni
- a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p 84). Seetõttu tuleb kinnipeetav vangistustähtaja lõppedes vanglast vabastada, olenemata sellest, kas VangS § 6 lg-s 1 ette nähtud vangistuse täideviimise eesmärk – kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine – on selleks ajaks saavutatud. Ehkki I. Kivi soovid vabanemise puhuks on head (aidata tütart ja poega, asuda tööle ja maksta võlad), kaaluvad vabastamist mittetoetavad argumendid tema vabastamata jätmise üles.
- Eeltoodud põhjustel ei nõustu kohtukolleegium taotlusega vabastada I. Kivi tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohtu arvates on suur oht, et I. Kivi võib vabanemise korral toime panna uue kuriteo. 5
(6)25. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ Aarne Sarjas 6
(6)