Obsah (5)

§ 113§ 199§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-14-10973 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10973 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Ja

§ 113

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 10 aastat ning

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati vangistusega 9 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Kuutokile kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loetakse A.

Kuutoki karistuse kandmise algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 20.07.

1. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu menetlusse mittevõtmise määrusega 17.12.
2. a.
3. Käesoleval ajal kannab A. Kuutok karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 20.07.
4. a ja lõpp 20.07.
5. a.
6. 17.03.
7. a on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule A. Kuutoki isikliku toimiku, otsustamaks A. Kuutoki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
8. Prokurör esitas seisukoha A. Kuutoki ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele ning süüdimõistetul puudub elukoht.
9. Süüdimõistetu A. Kuutok selgitas kohtuistungil, et soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu on teinud toimepandud kuritegudest järeldused ja lubab, et sellised asjad enam ei kordu. A. Kuutoki sõnul on tema endine elukaaslane maakleriga Tartus korteri üürimisest rääkinud ning on olemas kokkulepe korteri üürimiseks, kuid tegelikku üürile võtmist veel ei ole toimunud. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda endise tööandja juurde autojuhina tööle. Samuti on A. Kuutokil võimalik kasutada tugiisikuteenust. A. Kuutok soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ning hoiduda vabaduses alkoholi tarvitamisest. KOHTU SEISUKOHT
10. A. Kuutok on muuhulgas toime pannud esimese astme kuriteo (tapmise). See tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetlusega seonduvate tähtaegade arvestamisel tuleb lähtuda tahtliku esimese astme kuriteo osas sätestatud tähtaegadest.

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesolevaks ajaks on A. Kuutok esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused A. Kuutoki vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. 9.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 10. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A. Kuutok tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab A.

Kuutoki ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. 2

1. A. Kuutok kannab karistust teise inimese tahtliku tapmise ja varguse eest. Kohtu hinnangul iseloomustab süüdimõistetut positiivselt asjaolu, et ta tunnistab noaga löömist ning on vähemalt sõnades avaldanud toimepandud teo osas kahetsust. Samuti on kiiduväärt, et A. Kuutok on igapäevaeluga vanglas kohanenud, s.o on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt, täidab korrektselt töökohustust, on läbinud aktiivselt kaasa töötades sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning vestelnud psühholoogiga. Vangla iseloomustuse kohaselt A. Kuutokil vabanedes elukoht puudub ning suhted lähedastega on katkenud. Kuigi süüdimõistetu kohtuistungil väitis, et tema endine elukaaslane on rääkinud maakleriga korteri üürimisest, siis kohtu arvates ainult läbirääkimistest ja võimalikest suulistest kokkulepetest ei saa eeldada garanteeritud elukoha olemasolu vabanemisel. Ka vanglale ei ole esitatud teavet selle kohta, kuhu A. Kuutok vabanemisel elama asuda soovib. Seega ei ole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik teostada ka elukoha kontrolli. Kohus selgitab siinkohal A. Kuutokile, et enne ennetähtaegset vabastamist peab kinnipeetaval olema valmis vaadatud kindel elukoht ning sinna peab olema võimalik ka koheselt sisse kolida, kuna ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Kuna endine elukaaslane on väidetavalt lubanud A. Kuutokil esimese öö tema pool veeta, siis võib asuda seisukohale, et suhted kõikide lähedastega kinnipeetaval vangistuses katkenud siiski ei ole. Kinnipeetav on omandanud kesk- ja kutsehariduse. Samuti on A. Kuutokil erinevate oskustöödega ja ettevõtlusega seonduvad kogemused. Vangistuse ajal on ta omandanud tõstukijuhi tunnistuse ning on motiveeritud töötama. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Johannes Mihkelsoni Keskus on kinnitanud A. Kuutokile ennetähtaegse vabanemise korral tugiisikuteenuse pakkumist, et toetada tema igapäevast õiguskuulekat toimetulekut.
2. Vangla iseloomustusest nähtuvalt iseloomustab A. Kuutokit positiivselt õiguskuulekas käitumine, tööhõives osalemine, pikaajaline ja mitmekülgne töökogemus, sotsiaalprogrammide läbimine ja lähedaste toetus. Paraku kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles A. Kuutokit positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuritegude olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal.
3. Karistusregistri 17.03.
4. a teatise kohaselt on A. Kuutokil 1 kehtiv kriminaalkaristus, s.o käesoleval ajal kannab A. Kuutok Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 23.04.
5. a otsusega nr 1-1410973 mõistetud liitkaristust 10 aastat vangistust tahtliku tapmise ja varguse toimepanemise eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. Vaatamata asjaolule, et A. Kuutok on karistuse kandmise ajal läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, osalenud tööhõives ning käitunud õiguskuulekalt, ei saa jätta arvesse võtmata A. Kuutoki poolt toime pandud kuritegude iseloomu ja tema elukäiku iseloomustavaid andmeid enne vangistust. Riigikohtu hinnangul ei ole teatud juhtudel välistatud, et konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Kuutok kannab käesolevaga kinnipidamiskohas neljandat reaalset vangistust. Kinnipeetavale varasemalt mõistetud karistused on käesolevaks ajaks karistusregistrist kustunud ning neid ei saa ennetähtaegse vabastamise menetluses kohus arvesse võtta. Küll aga on kohtul võimalik A. Kuutoki vangistuseelseid käitumismalle arvesse võtta süüdimõistetut iseloomustavana. Kohtule on Kohtute infosüsteemi (KIS) vahendusel teatavaks saanud, et A. Kuutokit on varasemalt üritatud korduvalt läbi erinevate kriminaalkaristuste (rahaline karistus, tingimisi vangistus) õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult, sest süüdimõistetu jätkas uute kuritegude toimepanemist ning kuritegude dünaamika muutus ajas järjest raskemaks. Tartu Maakohtu 23.04.
6. a otsuse sisust nähtuvad asjaolud iseloomustavad A. Kuutokit isikuna, kes 3 on võimeline tapma raskes alkoholijoobes inimese, lüües teda noaga kaela piirkonda. Kohtuotsuse sisust nähtub samuti, et A. Kuutok oli kuritegude toimepanemise ajal ka ise alkoholijoobes. Kinnipeetava väga raske kuriteo tõttu kaotas oma elu enneaegselt üks inimene. A. Kuutok pani tapmise toime ilma selge motiivi ja põhjuseta. Pärast tapmise toimepanemist varastas süüdimõistetu kannatanu taskust raha. Need asjaolud kaaluvad kohtu hinnangul üles süüdlase positiivsed pingutused vangistuses. Kohtu hinnangul suurendab A. Kuutoki varasem elukäik märkimisväärselt ohuprognoosi, mille kohaselt võib A. Kuutok vabanemise korral asuda uuesti kuritegusid toime panema. Kohtupraktikat arvestades on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Käesoleval juhul ei kaalu A. Kuutoki iseloomustavad positiivsed asjaolud üle negatiivseid, kuna need ei vähenda A. Kuutoki osas uue kuriteo toimepanemise ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Arvestades võimalike tulevikus toime pandavate kuritegude raskust, on ka suhteliselt väike oht nende toime panemisele väga kaalukas. Nimetatud ohtu ei ole võimalik piisavalt maandada kriminaalhooldusega. Lisaks eelnevale ei pea kohus ka õigeks süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kui mõistetud karistusest on jäänud kanda veel üle 3 aasta. Eelnevale tuginedes ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
7. Kuritegude toimepanemine alkoholijoobes viitab asjaolule, et vabaduses oli A. Kuutokil kalduvus alkoholi kuritarvitada. Süüdimõistetu ise leiab, et suudab tahte abil alkoholi tarvitamisest hoiduda, kuna on varasemalt pikemal perioodil alkoholist eemale hoidnud. Samuti ei ole tervis enam nii hea. Vaatamata sellele on A. Kuutok kuriteod (sh tapmise) toime pannud alkoholijoobes. Alkoholijoobes olles kuritegude toimepanemine annab kohtule alust arvata, et süüdimõistetu kipub alkoholiga liialdama. Vangistuses on alkoholi tarvitamine keelatud ning kinnipeetava tegelikud valikud selguvad alles pärast vanglast vabanemist. Lähtudes A. Kuutoki eelnevast elukäigust, on kohtul alust arvata, et ka käesoleval ajal esineb süüdimõistetu puhul väga suur risk, et ta jätkab alkoholi liigtarvitamist vabaduses. See asjaolu aga suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu märkimisväärselt.
8. Vangla iseloomustusest tulenevalt puudub A. Kuutokil vabanemisel elukoht. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on kinnipeetaval elukoha olemasolu, et oleks võimalik

§ 76lg 5 kohaselt rakendada katseajal käitumiskontrolli.

Seega ka elukoha puudumine välistab A. Kuutoki tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Nagu kohus eespool selgitas, siis ainuüksi läbirääkimistest ja suulistest kokkulepetest ei saa tuletada kinnipeetaval kindla elukoha olemasolu. 16. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Andres Kuutoki ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. A. Kuutoki puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsentidest (kuna nende arvutamise käik ei ole kohtu jaoks tagantjärele kontrollitav), vaid A. Kuutoki isikust, tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas ning eelnevast elukäigust. A. Kuutoki ennetähtaegne vabastamine on välistatud ka elukoha puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4