Tsiviilasi nr 2-14-53078 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2016. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-53078 Tsiviilas

§ 175lg 1, lg 11).

1. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses K. V. ´u usaldusisikuks R. K. (ik XXX, elukoht XXX).
2. Usaldusisikul (R. K. ´l) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. juunil).
4. R. K. ´l esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.

1. a 390,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline 2 ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
2. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, pankrotihaldurile, võlgnikule, usaldusisik R. K. ´le ((ik XXX, elukoht XXX) ning p
3. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
4. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 11.09.
2. a määrusega välja K. V. ´u pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Tael´a (tlk 71-76).
3. 09.02.
4. a toimus nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotihaldur esitas vastuväite PlusPlus Baltic OÜ nõudele summas 369,04 eurot. Võlausaldaja nõude tunnustamise hagi kohtusse ei pöördunud. 24.03.
5. a esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. 27.04.
6. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku (tlk 95-97).
7. 11.06.
8. a esitas pankrotihaldur Sirje Tael kohtule taotluse: 1) lõpetada K. V. pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) määrata pankrotihalduri Sirje Tael’le halduritasu summas 624,00 eurot riigi menetlusabi korras Sirje Tael arveldusarvele Swedbankis XXX, summale lisandub sotsiaalmaks; 3) vabastada Sirje Tael K. V. pankrotihalduri kohustustest; 4) otsustada võlgnikust vabastamise menetluse algatamine.
9. K. V. saatis kohtule 15.06.
10. a e-kirja, milles andis teada, et laskis lubamatult kanda oma palga teise inimese kontole, sest ta ei teadnud, et seda ei tohi teha. Võlgnik lubas edaspidi kasutada ainult oma arvet ja maksta kahe kuuga tagasi selle summa, mida ta lubamatult kasutas.
11. Kohus avaldas 22.06.
12. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus K. V. ´u pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 13.07.
13. a kohtu deposiiti 1 500,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud.
14. 07.07.
15. a kuulas kohus ära usaldusisiku kandidaadi ja võlgniku. Kohus selgitas usaldusisiku kandidaadile ja võlgnikule nende kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.
16. K. V. teatas 26.11.
17. a e-kirjas kohtule, et on ebaõigesti tasutud summa pankrotivarasse tagastanud.
18. 04.12.
19. a andis ka pankrotihaldur kohtule teada, et võlgnik on tasunud pankrotivarasse raha, mille oli kulutanud menetluse ajal – 470,00 eurot. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 9.

Võlgnikul vara pankroti väljakuulutamisel puudus.

1. Võlgnik pankrotimenetluse ajal on töötanud ühe kuu I.K.A. OÜ-s ja 2 kuud D. OÜ-s.
2. Võlgnik on saanud töötasu menetluse ajal kokku 1539,33 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162lg 2 p 2, p 9) 3 12.

Võlgnik ei omanud vara ning seega ei esinenud vara välistamise ega tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid vara välistamisi.

1. Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele ei esinenud.
2. Võlgnik sai ja saab TMS § 132 alusel enda kasutusse alampalga alammäära, mis on 2015 aasta
3. jaanuarist 390 eurot kuus (antud summa ei kuulu pankrotivarasse).
4. Võlgnik sai sotsiaaltoetust, mis on seotud võlgniku XXX töövõimekaotusega (sotsiaaltoetus ei kuulu ka pankrotivara hulka).
5. Võlgniku eest on Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasu tulu kolme kuu eest. Haldur on koostanud tabeli (vt. allpool), millest nähtub, et võlgnik ei ole taganud ühel kuul pankrotivarasse 390 eurot ületatavat osa: jaan.15 märts.15 apr.15 Bruto tasu 374,1 434,54 1040,32 tulumaks 76,98 52,11 180,54 Tööandja I. d. oü d. oü Netotasu võlgnikule 297,12 382,43 859,78 390 eurot ületav osa 469,78
6. Võlgniku arveldusarvel töötasu ei laekunud OÜ-st D. . Pankrotihaldur tegi järelpärimise võlgnikule: maksuametist, et oled märtsikuu eest OÜ-lt D. saanud töötasu kätte 859,78 eurot. Pangaarvelt ei nähtu. Samas kui oled sellist tasu saanud, oli sul õigus kasutada 390 eurot. Küsimus kus on 469,78 eurot, sest see summa peaks kuluma pankrotivarasse? Taolise juhtumi pärast ei pruugi kohus lasta teid võlgadest vabastamise menetlusse, ja te ei saa taotleda võlgadest vabastamist Ja kuidas toimus väljamakse. Palun selgitada.
7. Võlgnik vastas: Elasin eelnevalt XXX oma XXX juures, kuid seoses probleemidega pidi XXX kolima väiksemasse üürikorterisse, võtsin endale üksinda üüri korteri. Korteri esimene sissemakse oli 600 eurot, mille sisse kuulus kahe kuu üür 400 eurot pluss tagatis 200 eurot. Selle tõestuseks on mul kõik vajalik tõestusmaterjal/kinnitus paberkandjal olemas. Ei lasknud raha kanda enda arvele, kuna summa mida kasutada tohin on 390 eurot, kuid selle summaga ei oleks olnud mul võimalik üürida korterit, maksta vajalikke makseid (korteri üür, korteri kommunaalid - vesi, küte, elekter, pluss starman). Olemas on ka korteri kommunaal arved ja starmani arved.
8. Pankrotimenetluse kulud: pankrotimenetluses on kantud ajutine tasu riigivahendite arvelt. Muid kulusid menetluses kantud ei ole.
9. Pankrotimenetluse ajal on pankrotihaldur teinud toiminguid pankrotimenetluse läbiviimisel. Pankrotihalduri töö kirjeldus tunnid tunnitasu kokku Teated võlausaldajatele 0,4 60 24 I ÜK ettevalmistus 1 60 60 I ÜK juhatamine, protokollid ja materjalid 1 60 60 Nõuete menetlemine 2 60 120 Nõuete kaitsmine, protokolli koostamine 1 60 60 Võlgnikuga suhtlemine , arveldusarve kasutus 3 60 180 Erakorraline üldkoosolek ettevalmistus, pidamine, protokoll, usaldusisik 1 60 60 Aruanded kohtule, jaotus, raugemine jmt. 1 60 60 10 624
10. Pankrotimenetluses on halduri tasu ja kulu kokku 624 eurot (60 eurose tunnitasu juures haldurtoimingud on 105 tunni eest 624 eurot). Pankrotihaldur Sirje Tael tasule lisandub sotsiaalmaks summas 205,92 eurot. 4
11. Vastavalt

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduritasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Võlgniku pankroti eesmärgiks oli võlgniku vabastasime menetluse läbiviimine. Vastavalt

§ 65

lg 11 alusel on haldur töö tasustamise aluseks ajutise haldur toimingu põhine tasustamine ning lähtuma peab, et tunnihind poleks kõrgem kui 96 eurot. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 23.

Jaotusettepanekuga on kinnitatud ühe järgu - tähtaegselt esitatud nõuded, mis on täies mahus rahuldamata. Prognoositavad laekumised ja väljamaksed 24. Vara ei ole olnud menetluses. Rohkem laekumisi ette näha ei ole. Kuna puuduvad menetluses vahendid, on pankrotihaldur taotlenud halduri toimingute tasustamist riigivahendite arvelt. Antud pankrotimenetlus on pärast käesoleva aruande kinnitamist võimalik lõpetada. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (

§ 162lg 2 p 10) 25.

Võlgnik esitas pankrotimenetluses avalduse võlgadest vabastamiseks. Vastavalt

§-le 171 saab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustada kohus. 02.04.2015 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus ei osalenud mitte ühtegi võlausaldajat. Võlgnik on teinud ettepaneku kohtule määrata R. K. (XXX ) K. V. (pankrotis) usaldusisikuks. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 26.

Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud kiirlaenude võtmine, millega tasuti igapäevaste kulude eest. Laene ei suudetud tagastada, kuna võlgnikul on vaid XXX.- klassiline haridus ning ta ei ole leidnud tööd. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 27.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Sirje Tael´aga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning K. V. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 22.06.
2. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus K. V. ´u pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 13.07.
3. a kohtu deposiiti 1 500,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et K. V. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 29.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 30. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et K. V. ´u maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. 31. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Sirje Tael vabastada K.

V. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 5 32.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 193lg 4 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015.

aasta

1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni
2. aasta
3. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

1. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 624,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 205,92 eurot. Reaalseid vahendeid pankrotimenetluses haldurile tasu maksmiseks on 470,00 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 10,
2. Pankrotihalduri tunnitasuks on 60 eurot. Haldur loeb õigustatud tasuks pankrotimenetluse läbiviimise eest 624,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 205,92 eurot. Pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kulunud aja kohta kohtule esitatud aruanne on järgmine: Pankrotihalduri töö kirjeldus Teated võlausaldajatele I ÜK ettevalmistus I ÜK juhatamine, protokollid ja materjalid Nõuete menetlemine Nõuete kaitsmine, protokolli koostamine Võlgnikuga suhtlemine, arveldusarve kasutus Erakorraline üldkoosolek ettevalmistus, pidamine, protokoll, usaldusisik Aruanded kohtule, jaotus, raugemine jmt. tunnid 0,4 1 1 2 1 3 1 1 10,4 60 24 60 60 60 60 60 120 60 60 60 180 60 60 60 120 624
3. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele ning, et kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada.
4. Kohus leiab, et antud asjas tuleb pankrotihalduri tasu määrata pankrotihalduri taotletavast summast väiksemas summas. Arvestades halduritöö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust, samuti hinnates tööaja arvestust ja tunnihinde suurust, peab kohus põhjendatuks määrata pankrotihaldur Sirje Tael´a pankrotihalduri tasu suuruseks 10,4 töötunni eest 416,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 137,28 eurot. Kohus leiab, et kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada.
5. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta pankrotihaldur Sirje Tael´ale pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 62,62 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 20,66 eurot. Ülejäänud summas – 470,00 eurot (pankrotihalduri tasu summas 353,38 eurot ja sotsiaalmaks summas 116,62 eurot) – tuleb pankrotimenetluse kulud 6 jätta võlgniku kanda. Pankrotimenetluse kulud on võimalik tasuda pankrotivarasse tagastatud 470,00 euro arvel.
6. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 38.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 10.06.
2. a esitas K. V. kohtule võlgniku avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Avalduses puudub K. V. ´u kinnitus, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 01.10.2014. a. 40.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 41. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, kuid avalduses ei sisaldu

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole K. V. ´u kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Kohus selgitas 07.07.2015 toimunud võlgniku ärakuulamisel võlgnikule tema kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada K. V. ´u kohustustest vabastamise menetluse. 42.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Kohus leiab, et K. V. ´u usaldusisikuks tuleb nimetada selleks nõusoleku esitanud isik R. K. . Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arveldusarvetele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 20. juunil, väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt jaotusettepanekus kajastatud jaotiste suhtarvuga. Kohus kohustab R. K. ´t esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt K. V. ´u tööandjale, Pensioniametile) teatama.

§ 173lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (K.

V. ´u töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab R.

K. andma K. V. ´ule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti K. V. ´u töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu. 44.

§ 174

sätestab sissenõude keelu, mille kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale; võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. 7 45.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 46.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 47.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 48.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 49.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 50.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 51.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik 8