) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 9.
teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub
11.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on tuvastatud XXX töövõime, mistõttu töötab võlgnik osalise tööajaga S. OÜ-s. Alates XX.XX.XXXX läks võlgnik lapsehoolduspuhkusele ning lapsehoolduspuhkuselt naasmisel asus võlgnik taas tööle S. OÜ-s. Võlgnikul on XXX alaealine ülalpeetav, mistõttu on võlgniku mittearestitav määr alaealise ülalpeetava kohta 1/3 võrra suurem. Seetõttu ei ole võlgniku sissetulek üldjuhul ületanud arestimisele kuuluvat määra, kuid võlgnik on siiski teinud võlausaldajatele vabatahtlikke eraldusi. Arvestades asjaolu, et võlgnik on teinud vastavalt oma töövõime ulatusele jõukohast tööd ning oma sissetulekust eraldusi võlausaldajatele, leiab kohus, et võlgnik on täitnud
lõikes 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega. 12.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Võlgniku usaldusisiku esitatud aruanded on andnud ülevaate võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. 13. Kohtule nähtavatest vararegistritest ei nähtu, et võlgnik oleks menetluse kestel omandanud registervara, millest ta ei oleks kohut teavitanud. Töötamise registrist ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud töötamise kohta ebaõigeid andmeid. Täitemenetluse registrist ei nähtu, et võlgniku suhtes viidaks läbi uusi täitemenetlusi ning kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks võtnud uusi üle jõu käivaid kohustusi. 14.
Võlausaldajad on seiskohal, et võlgnik ei ole täitnud loovutuskohustust nõuetekohaselt. Võlausaldaja selgitab, et perioodil 04.01.2016-14.05.2018 oleks pidanud igakuiselt eraldama 392 eurost 78,40 eurot, mistõttu oleks võlgnik pidanud selle perioodi eest tasuma 2273,60 eurot. Pärast lapse sündi XX.XX.XXXX oleks võlgnik pidanud emapalgast ja pensionist eraldama võlausaldajatele 3200 eurot. Võlausaldaja selgitas oma arvutuskäiku järgnevalt: 800 € - 75% = 200 € × 16 3/5 Tsiviilasi 2-14-53078 kuud = 3200 €. Kohus ei nõustu võlausaldaja arvutuskäiguga. Pankrotiseadus koosmõjus täitemenetluse seadustikuga näeb ette rahaliste vahendite piiri, mida võlgnik võib vabalt iseseisvalt käsutada. Võlgnikul on võimalik kohustustest vabastamise menetluse raames käsutada sissetulekust mittearestitavat osa (töötasu alammäär). Lisaks tuleb arvestada, et võlgnikul on XXX ülalpeetav, mistõttu tema mittearestitav osa suureneb 1/3 võrra töötasu alammäärast. Võlausaldajatele eraldatav 75% arvestatakse mittearestitavat sissetulekut ületavast osast. Seega on võlausaldaja arvutuskäik ebaõige. Võlgnik on teinud oma sissetulekust vabatahtlikke eraldusi võlausaldajatele ning kuudel, kus võlgniku sissetulek on ületanud mittearestitavat osa, on võlgnik eraldanud sellest 75%. Usaldusisik on kõikidele aruannetele lisanud võlgniku konto väljavõtted, milliseid kohus on kontrollinud. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud loovutuskohustust. Kohus möönab, et võlgnik on menetluse alguses sooritanud paar väljamakset jaotiste järgi ebaõigesti. Võlgniku selline tegevus ei ole olnud aga süüline, vaid tingitud võlgniku oskamatusest ehk ka protsendi arvutamise oskuse puudulikkusest (võlgnikul on XXX, XXX töövõimekaotus). Kohus on seejärel edasise menetluse käigus abistanud võlgnikku väljamaksete arvutamisel jaotiste järgi. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku eksimus jaotiste arvutamisel võlausaldajatele väljamaksete tegemisel käsitatav võlausaldajate huvide kahjustamisena ja ei anna iseseisvalt alust võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks
Võlgnik on viie aasta kestel näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid ning on täitnud
§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamine pärast viie aasta möödumist menetluse algatamisest ei ole seotud võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatusega, vaid võlgniku poolt talle pankrotiseadusega pandud kohustuste nõuetekohase täitmisega. 17. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud
§-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub
Neil asjaoludel leiab kohus, et K. V. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 18.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 4/5 Tsiviilasi 2-14-53078 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 19.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K. V. u pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K. V. u pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 20.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Usaldusisik on esitanud kohtule 12.02.2021 aruande ja kohus loeb
Kuna kohus lõpetab K. V. u kohustustest vabastamise menetluse, tuleb R. K. vabastada usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.