← Eesti

1-19-6781/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2021 1-19-6781 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Dmytro Riaboshapka (isikukood 37301065210) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus Dmytro Riaboshapka, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Dmytro Riaboshapka tunnistati süüdi Viru Maakohtu
  5. augusti 2019 kohtuotsusega KarS § 424 lg 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 liideti mõistetud vangistusele Viru Maakohtu
  6. augusti 2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta vangistust. D. Riaboshapka liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 2 kuud vangistust. D. Riaboshapka karistuse algusaeg on
  7. oktoober
  8. Karistuse lõpptähtaeg saabub
  9. detsembril
  11. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad D. Riaboshapka ennetähtaegset vabastamist.
  12. Maakohus jättis D. Riaboshapka talle mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  13. D. Riaboshapka käitumist vangistuses iseloomustab sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine ajavahemikul 9.-
  14. juunini 2020 ning jätkutegevuse sooritamine
  15. a jaanuaris. Programmi läbiviija tagasiside on positiivne: D. Riaboshapka analüüsib edukalt alkoholi ja õigusrikkumise seost ning on omandanud oskused alkoholitarbimise modereerimiseks. Teadmised programmist on D. Riaboshapka omandanud.
  16. a läbis ta ka vestlused impulsiivsusest, teistega arvestavast elustiilist ja probleemide lahendamise oskusest. Ta tunnistab täielikult oma süüd ning kahetseb. Oma tegu on D. Riaboshapka analüüsinud ning jõudnud selle üle järele mõelda. Oskab välja tuua õigusrikkumiseni viinud põhjused ega õigusta oma teguviisi. Oskab välja tuua viise, kuidas edaspidi vältida ohtlikke olukordi. Kriminaalseid hoiakuid ei väljenda. D. Riaboshapka saab aru, et peab alkoholi tarvitamisest hoiduma. Vanglas on D. Riaboshapka töötanud majandustöödel. Alates
  17. maist 2020 töötab ta puidutsehhis. Ajutiselt eemaldati ta töölt seoses distsiplinaarrikkumisega. Tööga on rahul nii süüdlane ise, kui ka tema tööandjad. D. Riaboshapkal on 5 distsiplinaarkaristust. Kuna vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on vangistatu õiguspärane käitumine, ei ole see tingimus täidetud. Distsiplinaarkaristused näitavad, et D. Riaboshapkal esineb raskusi vangla korrast kinnipidamisega. See seab kahtluse alla tema suutlikkuse järgida reegleid vabaduses.
  18. D. Riaboshapkal on elukoht – 2-toaline korter, kus kõik vajalik. D. Riaboshapka soovib taotleda Eesti kodakondsust. Korteril on tekkinud võlgnevused seoses süüdlase viibimisega vangistuses. Vabanemisjärgne töökoht tagab selle, et võlgade tasumisel ei teki probleeme. Kinnipeetava isa on samuti valmis poega materiaalselt toetama. Alates
  19. juulist 2020 õpib süüdimõistetu riigikeelt B1 tasemel. Ta suhtub enesetäiendamisesse positiivselt ja peab seda tähtsaks. Vabanemisel saab D. Riaboshapka vanale töökohale. Praegu töötab ta vangla puidutsehhis. Tema tööga on rahul nii ta ise, kui ka tööandjad. Vangistuses on tal oma sissetulek, vahepeal toetavad ka tuttavad. Vangistuses olles on tekkinud kommunaalvõlg ning maksta on vaja ka autolaenu. Enne vangistusse sattumist oli isikul aeg-ajalt raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Raha kasutas D. Riaboshapka mõtlematult hetkelise heaolu tagamiseks. Vangla andmetel on isikul vabanemisfondis 1 609,73 eurot ja nõuded puuduvad. Seega on D. Riaboshapkal nii positiivseid (töötamine, riigikeeleõpe, sotsiaalprogrammis ja vestlustel osalemine, kindel elukoht, isa tugi, vabanemisfondi raha), kui ka negatiivseid (kommunaalvõlgnevus, autolaen) asjaolusid. Negatiivselt võivad D. Riaboshapka toimetulekut hakata mõjutama võlad.
  20. Vangla iseloomustuse kohaselt on D. Riaboshapkat varem karistatud neljal korral (karistusregistri järgi kehtib kaks karistust, mida kohus ka arvestab). Ta kannab esimest vangistust. D. Riaboshapka on süüdi tunnistatud liiklusalaste kuritegude eest. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal. Kahel korral süüditunnistamine mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes näitab kuriteo kavandamise mustri kordumist ning sarnast käitumist. Soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ning impulsiivsus. D. Riaboshapka kinnitusel tarvitas ta esmakordselt alkoholi peale keskkooli.
  21. a lõpetati tema tööleping erakorraliselt seoses töö juures joobeseisundis viibimisega. See näitab, et isikul on alkoholiprobleemid. Süüdimõistetu on nõus alkoholi tarbimist analüüsima ega õigusta alkoholi tarvitamist. Ta ei ole küll viibinud võõrutusravil, ent on lasknud end 2 korda kodeerida (viimati
  22. a). D. Riaboshapkat on väärteokorras karistatud
  23. a NPALSi järgi, sest tal tuvastati positiivne tulemus kanepi suhtes vanglasse karistust kandma tulles.
  24. Kohtu arvates nähtub nii vangla iseloomustusest, toimunud vestlustest ning kohtuotsusest, et süüdimõistetu peamiseks probleemiks on alkohol, mis muudab ta ohtlikuks, samuti puudulik probleemide lahendamise oskus ning impulsiivsus. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Eelmine katseaeg luhtus uue kuriteo toimepanemise tõttu. Seetõttu ei saa D. Riaboshapkat usaldada vaid tema lubaduste alusel. 2

(4)Arvestades, et ta ei suuda ka vanglakorrast kinni pidada, järeldas kohus, et D. Riaboshapka hoiakud ja liikluskäitumine ei ole muutunud.
  1. D. Riaboshapka kinnitas istungil, et soovib elada edaspidi alkoholivaba elu. Kohus pidas probleemi teadvustamist oluliseks. Samas aga on D. Riaboshapka alkoholivaba elu piirdunud vanglas veedetud ajaga ja varasemalt ei ole süüdlast hoidnud alkoholist eemal ka kodeerimine. Nii tagasilangused kui ka katseajal uue kuriteo toimepanemine annavad aluse väita, et alkoholiga seotud riskid ei ole vaatamata sotsiaalprogrammile ja vestlusele täielikult maandatud. Kohtul puudub objektiivne võimalus järeldada, et D. Riaboshapka suudab vabaduses alkoholist loobuda, sest seda ei kinnita tema varasem käitumine.
  2. Kokkuvõtvalt leidiski maakohus, et isikut positiivselt iseloomustavad andmed ei kaalu negatiivseid üles. Süüdimõistetu varasem käitumine näitab tema suhtumist ühiskonda. Ta on küll sõnades motiveeritud oma käitumist muutma, kuid varasem käitumine annab aluse selles kahelda. Uue kuriteo toimepanemise ohtu nägi maakohus eelkõige joobes juhtimises. Viimase katseaja luhtumine viitab suurele uue kuriteo toimepanemise ohule ning esineb oht, et lisaks D. Riaboshapkale endale on ohustatud ka teised kaasliiklejad.
  3. Ehkki vangla ja prokuratuur vabastamisega nõustusid, ei ole nad esitanud vastavasisulisi põhjendusi. Seetõttu ei ole kohtul võimalik nendega ka arvestada. Vangla protsentides väljenduvale ohuhinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. MÄÄRUSKAEBUS
  4. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega D. Riaboshapka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
  5. Määruskaebuse esitaja arvates ei kajasta maakohtu määrus reaalset asjade seisu ja muutusi tema mõtteviisis. D. Riaboshapka arvates kaaluvad positiivsed asjaolud üles negatiivse.
  6. Alkoholi tarvitamise riski osas palub D. Riaboshapka arvestada vangla spetsialistide arvamust, et ta analüüsis end põhjalikult, oskab teha järeldusi ning kinni pidada alkoholi tarvitamise situatsioonides õigest käitumisviisist. Kohus ei saa seega väita, et teda ei saa usaldada, sest ka temaga palju tööd teinud sotsiaaltöötajad kinnitavad D. Riaboshapka võimet hakkama saada alkoholi tarvitamise riskidega.
  7. D. Riaboshapka viibib vanglas esmakordselt ning see on talle tugevalt psühholoogiliselt mõjunud. Ta ei kavatse tulevikus kuritegusid toime panna. Ta ei ole end kunagi suhestanud kriminaalse maailmaga ning ainuüksi kurjategijate vahetus läheduses viibimine on pannud teda elu ja alkoholi tarvitamise üle järele mõtlema. Kohus argumenteeris vabastamata jätmist tegude pinnalt, mis juhtusid enne vanglasse sattumist. Kaebuse esitaja palub mitte arvestada negatiivsete asjaoludena alkoholi tarvitamise riski ja korduvaid karistusi, vaid arvestada sotsiaaltöötajate arvamust.
  8. Võlad tekkisid vangistuse jooksul ning need üksnes kasvavad, kui D. Riaboshapkat ei vabastata.
  9. Distsiplinaarrikkumisi D. Riaboshapka tunnistab. Ta lubas endale käituda emotsionaalselt ebakorrektselt ning põhjendab seda karantiiniga seotud piirangutega, murega enda ja lähedaste tervise pärast. Enne pandeemiat oli tema käitumine igati korrektne, vaoshoitud ja viisakas. 3
(4)
  1. D. Riaboshapka on nõustunud vangla majandustöödega tõendamaks, et ei kuulu vangla subkultuuri hulka ning on valmis elama ausat ja seaduskuulekat elu. Ta on hästi töötanud ASis Eesti Vanglatööstus ning käinud sotsiaalprogrammides. Seega näitab üldpilt, et D. Riaboshapka suudab järgida reegleid.
  2. Kaebaja teadvustab endale alkoholiprobleemi ning on võimeline selle lahendama. ITK-s seatud eesmärgid on ta täitnud enne karistuse lõpptähtaega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  4. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus D. Riaboshapka ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on seejuures arvestanud nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et D. Riaboshapka karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus D. Riaboshapka vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium ei ole veendunud, et D. Riaboshapka suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.
  5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.