Obsah (12)

§ 164§ 171§ 158§ 162§ 165§ 65§ 23§ 22§ 150§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18932 Tsiviilasi A. G.’i (pankroti

§-le

2. Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
3. Avaldada teade võlgniku A. G. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

§ 164

lg 1 alusel võlgnik.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lg-le 1.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 18.02.2020 määrusega kuulutati välja A. G.’i pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik. Võlgniku A. G. pankrotihaldur esitas 02.09.2020 kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 08.09.2020 määrusega, mis jõustus 25.09.

1. Pankrotihaldur on esitanud kohtule lõpparuande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik töötas keevitajana. Tema ülalpidamisel on ka
2. aastal sündinud poeg. Käesoleval ajal väärtust omavat pankrotivara müüa ei ole, samuti ei ole haldurile teada vara tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. Pankroti väljakuulutamisel olid võlgniku SEB Panga pangakontodel 0,27 eurot, Swedbangas oleval kontol 46,44 eurot, LHV pangas 0 eurot. Pankrotivarasse laekumisi ei ole, kuna igakuine sissetulek on olnud väiksem kui kinnipidamisele kuuluv sissetulek arvestades ka ülalpeetavat. Vara müüa ei olnud. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed kokku 942 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmise taotlusi ei ole esitatud. Massikohustusi ei ole. Pankrotimenetluse kulud kokku 942 eurot: kohtu poolt määratud ajutise halduri tasu 630 eurot (koos käibemaksuga 756 eurot) ja kulud 30 eurot (koos käibemaksuga 36 eurot), milledest 476,4 eurot on ajutisele haldurile hüvitatud riigi vahenditest. Halduri kulud kohus kinnitas koos jaotusettepanekuga summas 150 eurot. Kulud on haldurile hüvitamata. Haldurile esialgset tasu määratud ei ole. Toimkonna liikmete tasu ei ole määratud. Jaotiste alusel võlausaldajatele nende nõuete rahuldamiseks väljamakseid tehtud ei ole. Panditud vara võlgnikul ei olnud. Müümata väärtust omavat pankrotivara haldurile teada ja tema valduses ei ole. Ka ei ole teada teistelt isikutelt saadaolevat vara. Haldur vormistas end võlgniku pangakontode kasutajaks, määras võlgnikule pangakontolt kasutatava raha limiidi, informeeris kohtutäitureid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ja taotles võlgniku vara suhtes alustatud täitemenetluste lõpetamist, jne. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole raha saadud: Võlausaldaja X AS X OÜ Tunnustatud nõude summa (eurodes) 4 511,87 3 665,56 2 X OÜ X OÜ X OÜ Kokku 162,07 7 160,95 7 396,7 22 897,15 Pankrotimenetluses haldur hagisid ei esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulusid ei ole pankrotivara arvel kantud. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused moodustasid 36 eurot. Halduri tehtud vajalikud kulutused moodustavad 150 eurot, millised on kohus jaotusettepanekut kinnitava määrusega kinnitanud ja millised on haldurile hüvitamata. Võlgnik on kohtule esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Haldur kutsus kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli ülevaade menetlusest, s h kuludest ja kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku määramiseks. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud ja usaldusisiku kandidaati välja pakkunud ei ole. Võlgnik on haldurile teatanud, et kui võlausaldajad usaldusisiku kandidaati välja ei paku, siis on ta nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku suutmatus võetud (kiir)laenusid teenindada, s o pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 30.03.2021 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku A. G. (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 000 eurot tähtajaga

1. aprill
2. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. A. G. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Kalle Mõtsnik’u võlgniku A. G. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg-te 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada 3 haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks summas 162 eurot, kokku 972 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks summas 162 eurot, kokku 972 eurot.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku A. G. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi.

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. A. G. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku A. G. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pank

S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest leiab kohus, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 172lg 2).

Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 4 Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5