) § 20 lõikega 11, mille kohaselt ei tohi lastekaitsetöötajana või lastega töötava isikuna töötada isik, keda on enne karistusseadustiku jõustumist karistatud samas sättes nimetatud kriminaalkoodeksi paragrahvide (sh KrK § 202) alusel.
lõike 11 alusel, kuna kaebaja ei vasta
6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EOK otsuse tühistamise nõudes. Ta leidis, et kutse tühistamine oli õigusvastane, kuna EOK ei ole pädev otsustama lastega töötamise piirangute üle ning
S) ette ei näe ning treenerikutse ei ole samastatav tegevusloaga. Samuti ei anna
Tühistamisnõude alternatiivse alusena palus kaebaja tunnistada
lõige 1¹ põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata, kuna säte välistab kaebajal lastega töötamise, arvestamata kuriteo asjaolusid ja karistust, mistõttu rikub PS §-des 19 ja 29 tagatud põhiõigusi. 7. Vastustaja oli seisukohal, et haldusakt on õiguspärane, kuna
lõige 11 on täiendav alus kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ning pädeval asutusel ei ole seejuures kaalutlusõigust. 8. Sotsiaalministeerium menetlusse arvamuse avaldamiseks kaastatud haldusorganina oli seisukohal, et
K §-le 202 anda treenerikutset isikule, keda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest. TALLINNA HALDUSKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED 10.
lõige 11 on haldusasja lahendamisel asjassepuutuv, kuna selle kohaldamata jätmise korral tuleks kaebus rahuldada. Säte näeb ette keelu lastega töötamiseks ja isikule treenerikutse andmiseks, kui isikut on karistatud KrK § 202 alusel. Tegemist on iseseisva alusega kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ilma kaalumisvõimaluseta, kuna kutsetunnistus on tegevusluba
K § 202 alusel. Karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus isiku alaealisega soetud tööle või teenistusse võtmise otsustamisel (karistusregistri seaduse § 5 lõike 2 punkt 2). Kuna kaebaja ei tohi lastega töötada, aga treenerikutset ei saa anda töötamiseks üksnes täiskasvanutega, pidi EOK
Kuigi vastustaja rikkus kaebaja ärakuulamise ja haldusakti põhjendamise kohustust, ei tooks sellel alusel haldusakti tühistamine kaasa teistsuguse haldusakti andmist ega annaks alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja vastab treeneri kutsestandardi kompetentsuse nõuetele. 12.
lõige 11 on formaalselt põhiseaduspärane, kuid riivab ebaproportsionaalselt igaühe õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ning õigust vabalt valida tegevusala ja elukutset (PS § 29).
) §-s 511 kui ka
lõigetes 1 ja 11 sätestatud keelud ning nende rakendamise aluseks olevad kuriteokoosseisud on seotud nimetatud direktiivi artiklitega 3–6. Eluvastased kuriteod lisati loetellu õiguskantsleri ettepanekul. 2
K § 202 tähenduses ei ole käsitatav inimkaubandusena alaealise suhtes KarS § 175 tähenduses, mida on nimetatud
Inimkaubanduse keskne tunnus on ärakasutamissuhe, samuti on oluline eesmärk, mida sellega soovitakse saavutada.
Kaebaja toimepandud teost ei nähtu, et temast lähtuks kutsetegevuses oht lastele, samas on riive tema põhiõigustele väga intensiivne, kuna keeld lastega töötada on väga pikaaegne. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED 16. Riigikogu nimel arvamuse esitanud sotsiaalkomisjon leidis, et vaidlusalune säte ei olnud haldusasja lahendamisel asjassepuutuv.
§-s 20 on sätestatud lapsega töötamise piirang, mille eesmärk on kaitsta laste isikupuutumatust ja tagada nende julgeolek, kuid säte ei reguleeri kutse andmist.
lõige 3 reguleerib tegevusloa andmist, kuid tegevusluba ei anna automaatselt õigust tegeleda kutsetegevusega. Seetõttu ei saa
lõige 11 olla treeneri kutsetunnistuse andmisest keeldumise ega treenerikutse kehtetuks tunnistamise alus.
S § 22 lõikes 1 on kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise alused loetletud ammendavalt.
reguleerib lastekaitsetöötajana või lapsega töötava isikuna töötamist, mitte kutse andmist. Treenerikutset tuleb eristada treeneri ametikohal töötamisest ning treenerikutset omav isik võib töötada ka üksnes täiskasvanutega. Lastega töötav isik saab treenerikutsega inimesest siis, kui ta asub tööle laste treenerina. Seetõttu peab inimese sobivust laste treenerina töötamiseks kontrollima tööandja.
piiranguid tuleb arvestada ka siis, kui treener tegutseb äriühingu kaudu, mille ainus omanik ja juhatuse liige ta ise on, või kui treener tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Ka üldhariduskoolis õpetajana töötamise eeldus on õpetajakutse olemasolu, mis saadakse magistritaseme õppekava läbimisel.
lõige 11 ei välista seda, et sättes nimetatud teo eest karistatud inimene võiks õppida ülikoolis ja lõpetada selle vastava tasemehariduse diplomiga. Kutse ei ole ka tegevusluba
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 16 lõike 3 punkti 1 kohaselt ei ole tegevusloaks haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks. 3
lõige 11 riivab ebaproportsionaalselt PS § 29 lõikes 1 tagatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Riive eesmärk kaitsta laste kehalist ja vaimset tervist on legitiimne, samuti on
K § 202 esimeses alternatiivis nimetatud kuriteo toimepanemisest möödunud aega, ei ole eluaegne lastega töötamise keeld mõõdukas. 21. Justiitsminister on seisukohal, et
Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on koormav haldusakt, mis peab tuginema seadusandja volitusele. Õiguslik alus kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ei saanud tuleneda ei
lõikest 3 koosmõjus
S § 22 lõike 1 punktist 3 koosmõjus
22.
lõige 3 räägib tegevuslubadest ega käsitle kutsetunnistuste kehtetuks tunnistamist. Kui eriseaduses on kehtestatud tegevusloa kohustus (nt sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punktid 1– 3, § 153 punkt 5), siis peab tegevusloa andja kontrollima, kas loa taotleja on lapsega töötav isik
lõike 2 tähenduses, kellele kohaldub
§-st 20 tulenev tegevuskeeld. MSÜS § 16 lõike 3 punkti 1 kohaselt ei ole kutsetegevuseks õigust andev haldusakt tegevusluba. 23. KutS § 22 lg 1 on erinorm haldusmenetluse seaduse § 66 suhtes. Selle punkt 3 lubab kutsetunnistuse kehtetuks tunnistada kutsestandardiga sätestatud normide – s.o seadusandja ja seadusandja volitusel määrusandja kehtestatud nõuete, mis puudutavad isiku kompetentsuse hindamist – rikkumise korral.
S § 22 lõike 1 punkti 3, § 5 lõike 1 ja § 3 punkti 1 tähenduses.
See keeld on suunatud isikule, kes võtab tööle või teenistusse lastega töötava isiku, või tegevusloa andjale. Treeneri kutsetunnistusega isik võib töötada ka üksnes täiskasvanutega, koostada erialast kirjandust või korraldada täiskasvanute koolitusi. Kui tööandjad vastavat kontrolli ei tee, tuleb tööandjaid sellest rohkem teavitada ning tõhustada kontrolli. Isikul võib olla huvi omada kutseoskusi tõendavat kutsetunnistust ka muudel PS § 29 lõikega 1 kaitstud juhtudel kui üksnes lastega töötamisel. 24. Sotsiaalkaitseministri hinnangul oli säte asjassepuutuv ja on põhiseaduspärane. 25. Kutse andjal on õigus rakendada
lõikes 11 sätestatud lastega töötamise keeldu, kuid selle alusel ei saa ära võtta õigust töötada täiskasvanute treenerina.
lõike 3 eesmärk on tagada, et lastega seotud ametitesse ja kutsealadele ei pääseks töötama lastele potentsiaalselt ohtlikud isikud. Treeneri kutsetunnistus on käsitatav tegevusloana
Lastega töötamine võib olla isiku (iseseisev) majandus- või kutsetegevus ning sel juhul ei ole alati tööandjat, kes piirangute järgimist kontrolliks. Mitmed kutse andjad lastega seotud kutsealadel on seadnud
§-st 20 tulenevate piirangute puudumise kutse taotlemise eeltingimuseks, nt Haridus- ja Noorteamet noorsootöö kutseala kutsete andmise korras (punkt 2.1), samuti Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon lapsehoidjakutsete andmise korras (punkt 2.1). 26.
Piirangu eesmärk on kaitsta laste isikupuutumatust (PS § 20) ning tagada nende turvaline ja vägivallavaba areng. Kui 2012. aastal tunnistati kehtetuks KarS § 181, loeti nimetatud sättega hõlmatud teod edaspidi karistatavaks KarS § 175 järgi. KrK § 202 on erineval ajal hõlmanud erinevaid raskeid kuritegusid, mis on oma olemuselt võrdsustatavad
lõige 11 (koostoimes tegevusloa andmist reguleeriva
lõikega 3) oli haldusasja lahendamisel asjassepuutuv, kuna sellele sättele tuginedes võttis EOK kaebajalt treenerikutse. Halduskohtu hinnangul oli EOK otsus seadusega vastavuses, seetõttu ei saanud kohus EOK otsust tühistada ja kaebust rahuldada, jätmata
31.
lõikes 11 on kehtestatud eluaegne (karistusandmete kustumisest sõltumatu) lastega töötamise keeld isikutele, kes on pannud toime selles sättes nimetatud kuriteo.
üldine eesmärk on laste kaitsmine seksuaalse väärkohtlemise ja muude ohtude eest, mis võivad lähtuda mõnede kuritegude eest karistatud isikutest (vt karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE 469, XII Riigikogu koosseis) seletuskiri, lk-d 12–13, kus põhjendatakse
eeskujuks olnud EV
kehtestamist).
lõige 11 paneb lastekaitsetöötajat või lastega töötavat isikut tööle või teenistusse võtvale isikule, samuti tegevusloa väljastajale, kohustuse kontrollida, kas isik on toime pannud selles sättes nimetatud kuritegusid. Kui isikut on mõne sellise kuriteo eest karistatud, keelab
isiku tööle või teenistusse võtmise või talle tegevusloa andmise (samuti kohustab töö- või teenistussuhte lõpetama ning tegevusloa kehtetuks tunnistama). Selle kohustuse rikkumise eest näeb KarS § 1791 ette väärteokaristuse. 32. Hinnates treenerikutset puudutavaid reegleid seadustes, ei saa kolleegiumi hinnangul
Seda põhjusel, et treenerikutse andjale (EOK)
§-st 20 õigusi ja kohustusi ei tulene. 5
§-s 20 sätestatud tingimustele. Selliseid õigusi ei anna treenerikutse andjale ka spordiseadus. 37.
lõiget 11 ei seo treenerikutset puudutavate reeglitega ka
Esiteks ei võimalda
lõige 3 jätta tegevusluba andmata või seda kehtetuks tunnistada
lõikes 11 sätestatud tingimuste esinemisel, kuna viitab üksnes paragrahvi lõigetele 1 ja 2. Teiseks ei ole kutsetunnistus käsitatav tegevusloana. MSÜS § 16 lõike 3 punktist 1 nähtub selgelt, et haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks, ei ole tegevusluba. Kuigi esmapilgul võib leida sarnasusi tegevusloa ja kutsetunnistuse vahel, on nende eesmärgid erinevad. „Kutsetunnistuse eesmärk on tõendada isiku vastavust teatud kutsetegevuse nõuetele sõltumata sellest, kas see toimub iseseisva majandustegevusena või näiteks töölepingu alusel. Seetõttu hinnatakse kutsetunnistuse väljastamisel üldjuhul teistsuguseid asjaolusid kui tegevusloa väljastamisel – kui esimesel juhul on olulised isiku oskused teatud töö tegemisel, siis teisel juhul hoopis isiku võime tagada iseseisva majandusüksuse (ettevõtja) tegevuse vastavus majandustegevuse nõuetele. Sellest tulenevalt on kutsetegevuse lubade ja majandustegevuse lubade väljastamisel ka kehtivas õiguses erinev loogika ja menetlusreeglid“ (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu (SE 803, XII Riigikogu koosseis) seletuskiri, lk 44). Lisaks piirab
lõige 11 vaid treeneri tööd lastega, mistõttu ei pruugi olla põhjendatud piirangu tagamiseks treenerikutse täielikult ära võtta. 38. Eeltoodut arvestades on kolleegium seisukohal, et haldusasja lahendamine ei sõltunud
lõike 11 kehtivusest, kuna nimetatud säte ei saanud olla EOK otsuse õiguslik alus.
lõige 11 ei olnud seega haldusasja lahendamisel asjassepuutuv ja halduskohtu taotlus sätte põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ei ole lubatav, mistõttu kolleegium jätab taotluse läbi vaatamata. 39. Kuigi
lõiget 11 ei saa kohaldada kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise alusena, möönab kolleegium, et säte riivab kaebaja põhiõigusi. Säte võib olla alus tema töösuhte lõpetamiseks, samuti tema tööandja suhtes väärteomenetluse algatamiseks. Kuna taotlus jääb läbi vaatamata, ei saa kolleegium võtta aga seisukohta riive põhiseaduspärasuse kohta. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.