lg 1 p 1; § 50 lg 3 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. karistas A. H.’t väärteoasjas nr. 2302,20,016285 17.11.2020.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lgst 1,
Harju Maakohtule esitatud kaebuses algselt palus kaebuse esitaja kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuse kohaselt on taotletav väärteo kirjeldus: osales liikluses jalgratturina, liikles mööda kõnniteed; taotletav rikutud õigusnorm:
lg 3 p 2; taotletav väärteo kvalifikatsioon:
Kaebuse esitaja ei nõustu, et tema on liiklusõnnetuse põhjustaja. Kaebuse kohaselt ei oleks pidanud A. H. kasutama liikumiseks kõnniteed, kuid antud asjaolu ei ole võimalik lugeda liiklusõnnetuse põhjuseks. Ka on kaebuses märgitud, et sõidukijuht kasutas parklast väljasõiduks selleks mitteettenähtud kohta ning liiklusõnnetuse põhjustaja on sõiduautojuht, kes rikkus
28.01.2021.a esitas kaebuse esitaja kaitsja kaebuse täienduse ning 11.02.2021.a istungil selgitas, et kaebust esitades eksis ta taotletava kvalifikatsiooni ja õigusnormi osas ja seetõttu taotleb nende parandamist. Taotletav väärteo kvalifikatsioon on
lg 1 ning rikutud õigusnormid
lg 1 p 1 (alates 01.01.2021.a
Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde, kuid sisuliselt muutis seisukohti. Kaebuse esitaja selgitas, et ta on süüdi selles, et ta liiklus jalgrattaga kõnniteel, kuid ta ei saa aru, miks autojuht ei ole vastutav. Vastuseks kohtule märkis kaebuse esitaja, et ta arvab, et mõlemad osapooled on süüdi. Ta selgitas, et ta liikus jalgrattaga kõnniteel ning vähendas kiirust kohe, kui ta märkas, et auto sõidab parkimisalalt välja. Kaebuse esitaja selgitas, et autojuht kiirust ei vähendanud. Ka selgitas kaebuse esitaja, et ta liikus kiiremini, kui jalakäija. Kaitsja selgitas, et kaebuse esitaja on rikkunud liiklusseaduse sätet, mis lubab jalgrattaga liikuda kõnniteel üksnes teatud tingimustel, kuid seda ei saa pidada liiklusõnnetuse põhjuseks. Kaitsja märkis, et mootorsõidukijuht eksis
sätte vastu ning eiras ka
lg 1 p 3, samuti rikkus mootorsõidukijuht
Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et liiklusõnnetuses on süüdi nii autojuht, kui ka jalgrattur ja autojuhi osas alustatakse menetlust. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et ka jalgratturil esineb süü, kuna jalgrattur liikus selleks mitte ettenähtud kohas sellise kiirusega, mis ei võimaldanud tal ohu ilmnedes koheselt peatuda. Liikudes kõnniteel jalgrattaga rikkus jalgrattur liiklusseaduse nõudeid ning jalgratturil on juhina kohustus vältida ohte ning peatuda või vähendada kiirust olukorras, kus nähtavus on halb. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: 2 Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja A. H., kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Samuti kuulati kohtuistungil tunnistajana üle Ü. A.. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - väärteokaebust koos fototabelitega /kohtutoimik tl 3-5, 11-15/; - kohtuvälise menetleja 17.11.2020.a. otsust väärteoasjas 2302,20,016285 /kohtutoimik tl 16-17; väärteotoimik lk 35/; - väärteoprotokolli, lisalehte /kohtutoimik tl 19; väärteotoimik lk 21-22/; - sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi /väärteotoimik lk 1/; - fototabelid /väärteotoimik lk 2-6/; - sõiduki (sõiduauto) vaatlusprotokolli /väärteotoimik lk 8/; - sõiduki (jalgratas) vaatlusprotokolli /väärteotoimik lk 9/; - fototabeleid /väärteotoimik lk 10-12/; - sõiduki hoiukohta teisaldamise akti /väärteotoimik lk 13/; - üleandmise-vastuvõtmise akti /väärteotoimik lk 14/; - asitõendi vaatlusprotokolli /väärteotoimik lk 18/; - teatist liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest /väärteotoimik lk 19/; - karistusregistri väljavõtet / väärteotoimik lk 36/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasjas kogutud tõendina asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevat videosalvestist. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja 24.09.2020.a. kella 16:50 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 34/2 juures, osales liikluses jalgratturina, liikles mööda kõnniteed ning rikkus sellega
lg 1 p 1 nõuet, millise kohaselt (väärteo toimepanemise ajal kehtinud) jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi: sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Kaebuse esitaja seda tegevust ka ei eita. Kaebuse esitaja süü
lg 1 p 1 rikkumises leidis kohtus tõendamist kaebuse esitaja poolt süü isikliku omaksvõtuga ja ütlustega selle kohta, et ta 3 sõitis jalgrattaga kõnniteel ja tunnistab, et on selles süüdi, samuti kohtus vahetult vaadeldud videosalvestisega, millest nähtuvalt jalgrattur liikus mööda kõnniteed ning kuna
märgib, et jalgrattur ei tohi sõita kõnniteel ning see on lubatud ainult teatud eritingimuste olemasolul, milliseid kaebuse esitaja puhul ei esinenud, on tema tegevus selles osas õigesti kvalifitseeritud ja süü tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja poolt
Kohus lähtub kohtuistungil vahetult vaadeldud videosalvestisest, milline on igati objektiivne tõend, kuna kajastab sündmuste ajal täpselt toimunut. Kaebuse esitaja ise väitis kohtus, et ta vähendas kiirust nähes autot (tl 54), kuid videosalvestiselt nähtuvalt oli tema kiirus liiga suur reageerimaks ohule. Ka kinnitas ta ise, et kindlasti liikus ta kiiremini, kui jalakäija (tl 56) ning tulenevalt
lg 3 p-st 2 oleks pidanud ta vähendama kiirust ja olema suuteline vajadusel seisma jääma. Kui kaebuse esitaja oleks sõidukiiruse valinud õige vastavalt tingimustele, oleks saanud kokkupõrget vältida. Tegemist oli tulenevalt videosalvestiselt, kaebuse lisatud fototabelitest (tl 13) ja väärteotoimikus olevast fototabelist (lk 2) sellise asukohaga, kus nähtavus oli piiratud, mootorsõiduk keeras ette takistuse tagant ja seda enam oleks pidanud jalgrattur olema ettevaatlik. Kohus ei nõustu kaitsjaga osas, et sõidukijuht ei oleks tohtinud antud kohast väljasõitu teostada, kuna kohus istungil veendus, et antud parklast väljasõidul keelavaid märke ei ole, ka oli selles asukohas äärekivid madaldatud antud parklasse sisse- ja väljapääsuks (lk 2, tl 13-14). Kohus ei pea usaldusväärseks kohtus tunnistajana ülekuulatud Ü. A. ütlusi, tegemist oli mootorsõiduki juhiga ja tema antud ütlused selle kohta, et ta sõitis aeglaselt, kõndija kiirusega, peatus hetkeks (tl 72, 77) olid ilmselges vastuolus videosalvestiselt nähtuvaga. Ka on isikul põhjust end õigustada vältimaks karistust. Kohus antud tunnistaja ütlusi tõendina ei arvesta. A. H. poolt liiklusnõuete muu rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju on tõendamist leidnud lisaks eelrefereeritule sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi, fototabelitega (lk 1, 2-6), millest nähtuvad jalgratta ja mootorsõiduki andmed ja sündmuskoha andmed. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelitest (lk 4-6) ja sõiduki vaatlusprotokollist (lk 8) nähtuvalt on sõiduki Peugeot Partner reg. nr xxx vasakpoolne esinurk kahjustatud, sõiduki vaatlusprotokollist ja fototabelist (lk 9, 10-12) nähtuvalt on jalgratta sadul kõrvel, samuti on jalgrattal kraapejäljed paremal. Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 29.10.2020.a koostatud väärteoprotokollis, lisalehel (tema poolt liikluses osalemine jalgratturina, mööda kõnniteed liiklemine ning kõnniteega ristuval teel ette sõitmine ebaõigelt valitud olukorrakiiruse tõttu vasakult lähenenud sõiduautole Peugeot, varalise kahju tekitamine J. V.’le). A. H. poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud kõigi eelrefereeritud tõenditega. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et A. H.le süüks pandav väärtegu toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud A. H. poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõuete rikkumised, rikutud on
lg 1 p 1; § 50 lg 3 p 2 kohustusi.
lg 1 p 1 (väärteo toimepanemise ajal kehtinud) kohaselt ei tohi jalgrattur sõita kõnniteel, v.a taskaaluliikuri juht, alla 13- aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud;
lg 3 p 2 kohustab juhti kohandama oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, seejuures ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust, juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Antud juhul liikus jalgrattur paralleelselt aiaga, aia kõrval ja see piiras täielikult tema nähtavuse ning kui aed lõppes, ei vähendanud ta sõidukiirust, kuigi seal asus parkla ning ta pidi arvestama asjaoluga, et mõni sõiduk võib aia varjust parklast välja keerata. Kaebuse esitaja ka ise kinnitas, et ta pidurdas siis, kui ta nägi autot, kuid pidurdada oleks tulnud oluliselt varem, kui märkas, et nähtavust piirav aed lõpeb ja pidi arvestama sellega, et aia tagant võib teele astuda kes iganes või sõita ette mootorsõiduk. 4 Liiklusseaduse rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud
lg 2 p 3 järgi, s.o vastavalt jalgratturi poolt liiklusnõuete muu rikkumisena, kui sellega on tekitatud varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et A. H. poolt
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et antud juhul oli tegemist ettevaatamatusega. Kohus leiab, et A. H. on talle süüks pandava väärteo toime pannud ettevaatamatusena hooletuse vormis. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
lg 3 p 2, § 32 lg 1 p 1 rikkumised on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud
Kohus märgib, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg 1 p 1; § 50 lg 3 p 2 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärteoga vastavalt
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud menetluse lõpetamine antud alustel, kuna õnnetused jalgratturitega on sagedased, ka ei ole põhjust väita, et isiku süü oleks marginaalne. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja pidanud seda, et A. H. sai tervisekahjustuse, milline on põhjendatud, samuti arvestab kohus asjaolu, et isik on varem karistamata. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega A. H.’le määratud karistus, rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot on põhjendatud.
lg 2 p 3 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Käesoleval juhul on kohaldatud rahatrahvi sanktsiooni miinimummäära lähedaselt ja kohus leiab, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, isik pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, osaliselt ta tunnistas süüd ja selles osas kahetses, küll aga ei ilmnenud ühtegi muud täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Isikut on karistatud miinimumkaristuse lähedaselt ja see on põhjendatud. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Käesolevas väärteoasjas on materjalide juures DVD-plaat salvestisega, mis on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus juhindub VTMS § 2, § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156; KrMS § 126. 5 Merle Parts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.